Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
05.detsembril 2014.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-14-11711 XXXhagi Korteriühistu XXX vastu Korteriühistu XXX 28.02.2014.a. üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks 3 500 eurot
Hagihind
nende Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Ahtri 8 tuba 88, 10151 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: Korteriühistu XXX (registrikood XXX, asukoht
XXX);
Kostja lepinguline esindaja Natalja Perova (Klassen Õigusbüroo, Koskla 2, Tallinn; epost: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 04.11.2014.a.
Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja lepinguline esindaja Natalja Perova
Resolutsioon
1.Jätta XXXhagi Korteriühistu XXX vastu Korteriühistu XXX 28.02.2014.a. üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja XXXkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.XXXesitas 14.03.2014.a. kohtule hagi KÜ XXX vastu KÜ XXX 28.02.2014.a. üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hageja on seisukohal, et korteriühistu 28.02.2014.a. üldkoosoleku otsused on tühised, kuivõrd korteriühistu juhatus ei ole kutsunud kokku üldkoosolekut. Üldkoosoleku kutse on allkirjastanud XXX, kes ei ole korterelamu XXXkorteriomanik ja ei ole ka korteriühistu liige. Samuti on üldkoosoleku otsused tühised seetõttu, et korteriühistu juhatus ei ole määranud üldkoosoleku päevakorda. Üldkoosoleku kutses oli märgitud päevakorra punkt 2, s.o korteri maksmise võlgnike küsimuste arutamine, kuid üldkoosolek täiendas nimetatud päevakorra punkti küsimusega korteri 140 omanikelt kommunaalmaksete võlgnevuse sissenõudmiseks varem esitatud kohtuhagi heakskiitmine. Hageja leiab, et tühised on üldkoosoleku otsused, mis võeti vastu päevakorra punkti 2a arutamisel, s.o: 1. kiita heaks kohtuhagi sisseandmine Harju Maakohtusse XXX poolt korteriühistu XXX nimel korteri 140 omanike XXX ja XXXvastu kommunaalmaksete võlgnevuse summa 3 028,25 euro ja viiviste summa 1 130,99 euro sissenõudmiseks. Otsus võeti vastu ühehäälselt. 2. Anda XXX õigus esindada ka edaspidi korteriühistu XXX huve Harju Maakohtus tsiviilasjas nr. 2-14-1534 kommunaalmaksete võlgnevuse summa 3 028,25 euro ja viiviste summa 1 130,99 euro sissenõudmisel korteri 140 omanikelt XXXja Tatjana Mihhailovalt. Lubada tal vajaduse korral kasutada õigusabiteenuseid.
2.Üldkoosoleku kutse päevakorra punktis 1 oli märgitud KÜ XXX juhatuse ümbervalimine. Üldkoosolek tegi otsuse valida KÜ XXX uude juhatusse kõik eelmise juhatuse liikmed: XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. Seejärel hakkas üldkoosolek tegema täiendavaid otsuseid, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras, s.o. b) juhatusel koostada KÜ põhikirja muutmise projekt, edastada see kortertiühistu liikmetele tutvumiseks ning esitada see kinnitamiseks üldkoosolekule. Tähtaeg aprill-mai 2014. c) juhatusel valmistada ette ja viia läbi üldkoosolek, kus esitatakse aruanded ning valitakse juhatus ja revisjonikomisjon ning arutatakse muid ühistu tegevusega seonduvaid küsimusi. Tähtaeg aprill-mai 2014. Hageja leiab, et üldkoosoleku päevakorra p. 1 otsused b) ja c) on tühised.
3.Hageja palub: 1) tuvastada, et on tühised KÜ XXX 28.02.2014.a. üldkoosoleku otsused või neid tühistada; 2) kui kohus leiab, et KÜ XXX 28.02.2014.a. üldkoosoleku otsused ei ole tühised tervikuna, siis hageja palub tuvastada, et on tühised KÜ XXX 28.02.2014.a. üldkoosoleku järgmised otsused või neid tühistada: 2.1. juhatusel koostada KÜ põhikirja muutmise projekt, edastada see kortertiühistu liikmetele tutvumiseks ning esitada see kinnitamiseks üldkoosolekule. Tähtaeg aprill-mai 2014, 2.2. juhatusel valmistada ette ja viia läbi üldkoosolek, kus esitatakse aruanded ning valitakse juhatus ja revisjonikomisjon ning arutatakse muid ühistu tegevusega seonduvaid küsimusi. Tähtaeg aprill-mai 2014,
2.3.kiita heaks kohtuhagi sisseandmine Harju Maakohtusse XXX poolt korteriühistu XXX nimel korteri 140 omanike XXXja XXXvastu kommunaalmaksete võlgnevuse summa 3 028,25 euro ja viiviste summa 1 130,99 euro sissenõudmiseks, 2.4. anda XXXle õigus esindada ka edaspidi korteriühistu XXX huve Harju Maakohtus tsiviilasjas nr. 2-141534 kommunaalmaksete võlgnevuse summa 3 028,25 euro ja viiviste summa 1 130,99 euro sissenõudmisel korteri 140 omanikelt XXXja Tatjana Mihhailovalt. Lubada tal vajaduse korral kasutada õigusabiteenuseid. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Korteriühistu põhikirja rikkumisena on hagejal alates 2011.a. püsiv võlgnevus korteriühistu ees majandamiskulude- ja kommunaalteenuste eest. 13.06.2014.a. toimus korteriühistu korraline üldkoosolek, mis oli kokku kutsutud nii tegutseva juhatuse kui ka initsiatiivgrupi 44 liikme poolt. Koosoleku päevakorras oli: 1. Tsiviilasjas nr. 2-14-11711 võimaliku kompromissi arutamine, KÜ XXX 28.02.2014.a. üldkoosoleku poolt valitud juhatuse koosseisus: Arvo Kütt, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, volituste kinnitamine. 2. KÜ XXX juhatuse aruanne möödunud perioodi töö kohta. 3. Revisjonikomisjoni aruanne. 4. Korteriühistu
juhatuse valimine. 5. Revisjonikomisjoni valimine. 6. KÜ jooksva aasta majandustegevuse plaani, eelarve arutamine ja kinnitamine, arvestades korteriomanike küsitlust aprillis-mais 2014.a. 7. Kohtusse hagi esitamisest kommunaalmaksete võlgnevuse perioodi eest alates 2011 aastast kuni 31.05.2014 aastani väljamõistmise nõudes krt. 140 omanike XXX, XXXvastu. 8. XXX, XXX(XXXkorteri omanike) korteriomandi võõrandamisest kommunaalmaksete süstemaatilise mittetasumise eest. 9. KÜ XXX põhikirja muutmisest ja täiendamisest. Kostja hinnangul, kui korteriühistu hilisem üldkoosoleku otsus muudab või kinnitab varasemat otsust, siis tuleb lähtuda viimasest otsusest. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 09.07.2014.a. kohtumääruses (t/l 120) kui ka 04.11.2014.a. kohtuistungil (t/l 200-202).
7.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi –KÜ XXX 28.02.2014.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt on kostja üldkoosolek vastu võtnud järgmised otsused: 1. Valida KÜ XXX uude juhatusse kõik eelmise juhatuse liikmed XXX – juhatuse esimees, XXX – krt 31, XXX – krt 93, XXX – krt 134, XXX – krt 131, XXX – krt 48. Kinnitada koosoleku otsus esimese päevakorrapunkti osas koos alapunktide a, b, c ja d. 2. Kiita heaks kohtuhagi sisseandmine Harju Maakohtusse XXX poolt korteriühistu XXX nimel korteri 140 omanike XXXja XXXvastu kommunaalmaksete võlgnevuse summa 3 028,25 euro ja viiviste summa 1 130,99 euro sissenõudmiseks. Otsus võeti vastu ühehäälselt. Anda XXXle õigus esindada ka edaspidi korteriühistu XXX huve Harju Maakohtus tsiviilasjas nr. 2-14-1534 kommunaalmaksete võlgnevuse summa 3 028,25 euro ja viiviste summa 1 130,99 euro sissenõudmisel korteri 140 omanikelt XXXja XXX. Lubada tal vajaduse korral kasutada õigusabiteenuseid. Otsus võeti vastu ühehäälselt (t/l 9-11).
8.Vaidlust ei ole selles, et hageja on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas omanik (t/l 30-31). Samuti ei ole vaidlust selles, et elamus XXX, Tallinnas on asutatud korteriühistu. Pooltel on vaidlus selles, kas KÜ XXX 28.02.2014.a. üldkoosolek on kokku kutsutud juhatuse poolt ning kas üldkoosolekul on võetud vastu otsused küsimustes, mida ei olnud märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise teates.
9.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Sama seaduse esimese paragrahvi teise lõike järgi rakendatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
10.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul
juhul.
11.MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Korteriühistu XXX 28.02.2014.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teatele on märgitud XXX nimi (t/l 8). Korteriühistu XXX põhikirja punkt 6.6 kohaselt kutsub ühistu juhatus korralise üldkoosoleku kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas ja mitte hiljem kui kolme kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (t/l 12-18).
12.Hageja tugineb oma hagis asjaolule, et üldkoosoleku kutse allkirjastas eraisik XXX, kes ei ole korteriühistu juhatus ja ei ole korteriühistu liige (t/l 3). Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et Korteriühistu XXX juhatuse liikme ülesandeid on XXX täitnud alates Korteriühistu XXX asutamisest alates, s.o 21.12.2002.a. (t/l 18). Korteriühistu XXX äriregistri väljavõttest nähtub, et XXX on Korteriühistu XXX juhatuse liige alates 12.02.2001.a. (t/l 77-78).
13.Ka Korteriühistu XXX 29.01.2008.a. üldkoosoleku protokollist nähtub, et Korteriühistu XXX juhatuse esimeheks on valitud XXX (t/l 138-140). 07.02.2014.a. äriregistri väljavõttest nähtub, et korteriühistu juhatuse liikmeks on XXX (t/l 141). Seega ei ole tegemist kõrvalise isikuga.
14.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-65-08 leidnud, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks kui mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Selles on lisaks (endise) juhatuse liikme jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmene, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt.
15.Korteriühistu XXX on 13.06.2014.a. toimunud üldkoosolekul kinnitanud üle 28.02.2014.a. üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete volitused, s.h XXX volitused (t/l 107-109). Seega leiab kohus, et kostja on heaks kiitnud XXX volitused juhatuse esimehena tagasiulatuvalt ning XXX oli õigus kutsuda kokku Korteriühitus XXX 28.02.2014.a. üldkoosolek.
16.Kohus selgitab, et isegi juhul, kui XXXl puudusid juhatuse liikme volitused 28.02.2014.a. üldkoosoleku kokkukutsumise ajal, ei ole tegemist sellise olulise rikkumisega, mis tooks automaatselt kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse.
17.28.02.2014.a. kostja üldkoosolekul on päevakorra punkti 1 raames otsustatud kohustada juhatust koostama KÜ põhikirja muutmise projekt, edastada see korteriühistu liikmetele tutvumiseks ning esitada see kinnitamiseks üldkoosolekule; juhatusel ette valmistada ja viia läbi üldkoosolek, kus esitatakse aruanded ning valitakse juhatus ja revisjonikomisjon ning arutatakse muid ühistu tegevusega seonduvaid küsimusi; juhtida XXX tähelepanu sellele, et korteriühistu üldkoosolekute kokkukutsumise tähtaegadest mittekinnipidamine on lubamatu (t/l 10).
18.Kohus leiab, et eelpool nimetatud otsustused on korraldusliku iseloomuga ning nimetatud otsustest ei teki korteriühistu liikmetele õigus või kohustusi. Samuti märgib kohus, et korralduslikud otsused on vastuvõetud kooskõlas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 201 lg 6, mille kohaselt eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
19.Hageja leiab kohtule esitatud hagiavalduses, et Korteriühistu XXX 28.02.2014.a. üldkoosoleku päevakorra punkti 2 raames vastuvõetud otsus, millega kiideti heaks kohtuhagi sisseandmine Harju Maakohtusse XXX poolt korteriühistu XXX nimel korteri 140 omanike XXXja XXXvastu kommunaalmaksete võlgnevuse summa 3 028,25 euro ja
viiviste summa 1 130,99 euro sissenõudmiseks on tühine. Kohus nimetatud hageja seisukohaga ei nõustu.
20.Korteriühistu XXX 28.02.2014.a. üldkoosoleku kokkukutsumise teates on märgitud, et üldkoosoleku päevakorras on võlgnike küsimuste arutamine (t/l 8). Nimetatud päevakorra punkti raames on üldkoosolekul arutatud korteriühistus olevate võlgnike küsimust, s.h hageja kommunaalmaksete võlgnevust.
21.Kohus leiab, et nimetatud päevakorra punkti raames otsustatud küsimus, et korteriühistu esitab korteriomandi nr. 140 omanike XXXja XXXvastu hagiavalduse, ei ole otsustatud päevakorra väliselt. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates on märgitud, et arutamisele tuleb võlgnikega seotud küsimused ja nimetatut on ka üldkoosolekul arutatud.
22.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-181-12 leidnud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada.
23.Kohus leiab, et antud juhul tuleb lähtuda sellest, et mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, et päevakorra punkt 2 juures võib otsustamisele tulla küsimus võlgnike vastu nõuete esitamisest, s.t. võlgnike küsimuste arutamise juures võib otsustamisele tulla tegevuskava võlgnevuse sissenõudmiseks.
24.Ka nähtub Korteriühistu XXX põhikirja punkt 6.5 et üldkoosoleku pädevusse kuulub: 1) ühistu põhikirja muutumine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine; 2) ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine; 3) majandustegevuse aastakava vastuvõtmine (kinnitamine), majandustegevuse aastaaruande ja bilansi ning revisjonikomisjoni aruande kinnitamine; 4) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu, tasustamise aluste ja korra kehtestamine, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valmine; 5) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete volituste ennetähtaegne lõpetamine; 6) osamaksu suuruse ning tasumise tähtaja kindlaksmääramine; 7) osamaksu suurendamine ja vähendamine; 8) maksete tasumise korra kindlaksmääramine; 9) ühistu vara kindlustamine; 10) laenu võtmise otsustamine; 11) ühistu kodukorra kinnitamine; 12) muude mittetulundusühingute või nende liitude liikmeks asutumise otsustamine; 13) juhatuse otsuste ja ettekirjutuste tühistamine ja/ või muutmine; 14) muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsusamine, mis on toodud käesolevas põhikirjas või seadusandluses. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud (t/l 15-16).
25.Eelnevast järeldub, et Korteriühistu XXX üldkoosolekul ei ole vaja otsustada küsimust, kas korteriühistu kavatseb esitada mõne ühistu liikmest võlgniku vastu kohtusse hagiavalduse. Seega saab korteriühistu juhatus nõude esitamise otsustada ka iseseisvalt, mistõttu ei ole kohtusse vastava hagi esitamiseks vajalik eelnev üldkoosoleku sellekohane otsus.
26.Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et hagi rahuldamisele ei kuulu ning KÜ XXX 28.02.2014.a. üldkoosoleku otsused on kehtivad.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
28.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 131 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot.
Menetluskulude jaotamine
29.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
30.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.