1.1.Nõue kohustada I.Kt sõlmima asjaõigusleping poole (1/2) mõttelise osa korteriomandi Tallinnas, XXX, registriosa nr xxxxx omandiõiguse üle andmiseks P.Kle;
1.2.Nõue kohustada I.Kt andma nõusolek kustutada korteriomandi Tallinnas, XXX osas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxx II jaos kanne 2 (I.K omanikukanne) ning tuvastada I.K kohustus anda nõusolek uue kande tegemiseks II jakku, millega kantakse kaasomanikena kinnistusraamatusse pooles mõttelises osas P.K ja pooles mõttelises osas I.K;
1.3.Alternatiivne nõue tuvastada P.K õigust poolele mõttelisele osale ning I.K õigust teisele poolele C pärandvarast, kohustada I.Kt andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi Tallinnas, XXX osas kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxx II jaos kanne 2 (I.K omanikukanne) ning kohustada I.Kt andma nõusolek II jakku sisse 1 (14)
kanda ühisomanikena P.K ja I.K. Tühistada Harju Maakohtu 03.11.2022.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine. Rahuldada I.K (isikukood XXX) vastuhagi P.K (isikukood XXX) vastu. Välja mõista P.Klt (K, isikukood XXX) I.K (isikukood XXX) kasuks 1812 (üks tuhat kaheksasada kaksteist) eurot. Välja mõista P.Klt (K, isikukood XXX) I.K (isikukood XXX) kasuks viivis põhinõude 1812 (üks tuhat kaheksasada kaksteist) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 16.05.2023.a (kuuteistkümnendast maist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal) kuni täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud P.K (isikukood XXX) kanda.
7.Välja mõista P.Klt (K, isikukood XXX) I.K (isikukood XXX) kasuks riigilõiv 350 (kolmsada viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 5764 (viis tuhat seitsesada kuuskümmend neli) eurot 70 (seitsekümmend) senti.
8.Välja mõista P.Klt (K, isikukood XXX) I.K (isikukood XXX) kasuks viivis menetluskulude 6114 (kuus tuhat ükssada neliteist) eurot 70 (seitsekümmend) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
9.Jätta rahuldamata I.K (isikukood XXX) avaldus lepingulise esindaja kulude 972 (üheksasada seitsekümmend kaks) eurot 10 (kümme) senti kindlaksmääramiseks ja P.Klt (K, isikukood XXX) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.P.K (hageja) esitas 02.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse I.K (kostja) vastu annaku üleandmise nõudes ja alternatiivselt pärimisõiguse tuvastamise nõudes (dtl-d 1-8). Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise avalduse (dtl 6-7). Kohus kohaldas 03.11.2022 määrusega hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist (dtl 34). Kohus jättis 03.11.2022 hagi käiguta (dtl 40). Hageja esitas 04.11.2022 täpsustatud hagiavalduse (dtl-d 47-54). Kohus võttis 07.11.2022 hagiavalduse menetlusse (dtl 57). Kostja vastas hagile 30.11.2022 (dtl-d 65-73). Hageja esitas 27.03.2023 arvamuse kostja vastuse kohta (dtl-d 121-128). Kostja esitas 16.05.2023 hageja vastu vastuhagi matusekulude hüvitamise nõudes (dtl-d 133-136). Hageja vastas 04.06.2023 kostja vastuhagile (dtl-d 139-141). Kostja esitas 10.01.2024 taotluse tõendite vastuvõtmiseks (dtl-d 154-155). Eelistungi toimus 18.01.2024 (dtl-d 223-227). Kohus võttis 18.01.2024 eelistungil vastuhagi menetlusse (dtl 226). Kostja esitas 15.02.2024 taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (dtl-d 229-232). Hageja esitas 15.02.2024 taotluse tõendite vastuvõtmiseks ja 2 (14)
kogumiseks (dtl-d 234-237). Hageja esitas 15.03.2024 vastuhagile täiendava vastuse (dtl-d 241243). Kostja esitas 01.04.2024 seisukoha (dtl-d 245-249). Kohtuistung toimus 31.10.2024 (dtl-d 263-280). Kohus lahendas istungil poolte taotlused tõendite kogumiseks ning kohustas 04.11.2024 määrustega kolmandaid isikuid kohtule dokumente esitama (dtl-d 282, 285). Kostja esitas lõplikud seisukohad 20.12.2024 (dtl-d 307-310). Hageja esitas seisukohad 21.12.2024 (dtl-d 311-315).
2.Hageja esitas kostja vastu nõuded kohustada kostjat sõlmima asjaõigusleping 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandist registriosa numbriga xxxxx üleandmiseks hagejale ning andma nõusolek senise omanikukande kustutamiseks kinnisturaamatust ning poolte kaasomanikena võrdsetes osades kinnistusraamatusse kandmiseks. Lisaks esitas hageja kostja vastu alternatiivse nõude tuvastada hageja õigust poolele mõttelisele osale testaatori pärandvarast ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosast numbriga xxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja poolte ühisomanikena sisse kandmiseks. Hageja põhjendab oma nõudeid järgmiselt. C (sünniaeg xx.xx.xxxx) (testaator) oli hageja tädi, kes suri 10.01.2022. Testaatorile kuulus korteriomand asukohaga XXX, Tallinn. Testaator tegi 27.11.2013 notariaalse testamendi, millega määras oma vara pärijaks kostja, kes oli tema sõbranna. Testaator tegi testamendis korralduse oma õe Q kasuks, kes oli hageja ema. Testamendis antud korraldus oli järgmine: „Määran Q’ile, isikukood XXX, kelle praegune elukoht on XXX, Tallinn, annakuna ühe kahendiku (1⁄2) suuruse mõttelise osa korteriomandist, asukohaga XXX, Tallinn [---]“. Q suri pärast testamendi tegemist 05.02.2014. Testamendis ei antud juhiseid Q surma puhuks. Testaator pidas testamendis Q kasuks korraldust tehes silmas ka õe alanejaid sugulasi. Hageja on Q alanejana tema ainuke tütar. Alternatiivselt on hageja oma tädi pärija 1⁄2 mõttelises osas. Hageja osales oma tädi matuste korraldamises. Kostjaga on olnud juttu, et kostja annab hagejale üle Qle jäetud pool korterit. Notar tõestas 05.10.2022 kostja kasuks pärimistunnistuse. Kostja registreeris korteriomandi oma nimele. Kostja nõuab hagejalt korteri vabastamist hiljemalt 01.12.2022. Testaatori tegelik tahe soodustada annaku määramisega hagejat nähtub sellest, et hageja määras annaku oma õele, kes on tema lähisugulaseks. Hageja teostas testaatori üle ulatuslikku järelevalvet ja hooldust. Testaatoril oli hea ja usalduslik suhe hageja ja tema perekonnaga. Hageja ja tema poeg elasid testaatoriga samas korteris. Hagejal oli testaatori antud korteri võti. Testaator avaldas, et korter jääb hagejale. Korteri erastamise õigus oli testaatoril, Ql ja hagejal. Kokkuleppel erastas korteri testaator. Puudub alust mitte eeldada, et testaator soovis hagejat annaku määramisega tänada. Alternatiivselt määras testaator Q enda pärijaks. See nähtub muuhulgas sellest, et testaator määras annakuks suurema väärtusega eseme enda pärandvarast. Hageja vaidleb vastu kostja esitatud vastuhagile. Hageja ja testaatori vahel oli sõlmitud käsundusleping. Hagejal on õigus saada tasu testaatori hooldamise eest kolme aasta jooksul. Hageja korraldas testaatori matuse. Hagejal on õigus nõuda testaatorilt matusekulude hüvitamist ja tasu matuse korraldamiseks kulunud töötundide eest.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et testamendis on kajastatud testaatori tegelik tahe ning see ei vaja täiendavat tõlgendamist. Testaatori ja hageja suhe ei olnud hea. Hageja ja tema perekond ei ole testaatori eest hoolitsenud ja teinud tema korteris remonti. Testaatori tegelik tahe oli määrata kostja enda pärijaks. Testaator ei määranud Q enda pärijaks. Annakuks määratud vara ei moodusta põhiosa testaatori varast. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt 1812 euro tasumist. Kostja põhjendab nõuet sellega, et hageja võttis testaatori pangakaarti kasutades pärast testaatori surma 10.01.2022 testaatori pangakontolt välja 10.01.2022 kell 20:31 500 eurot, 10.01.2022 kell 20.32 500 eurot, 11.01.2022 kell 00:02 750 eurot, 11.01.2022 kell 00:04 250 eurot, 12.01.2022 kell 09:15 715 eurot ja 12.01.2022 kell 09:16 250 eurot. Hagejal puudus õiguslik alus raha väljavõtmiseks. Kostja ei nõua hagejalt väljavõetud raha tagastamist ulatuses, milles hageja kandis testaatori kuludokumentidega tõendatud matusekulusid. Ülejäänud osas nõuab kostja väljavõetud raha tagastamist. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis ei vaja vaidluse puudumise tõttu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): 3 (14)
C (isikukood XXX) (testaator) suri 10.01.2022.a; Tallinna notar Maarika Pihlak tõestas 27.11.2013 testaatori testamendi, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri 2329 all (27.11.2013 testament); Q (isikukood XXX) oli testaatori õde ja hageja ema; Q suri 05.02.2014; Testaatorile kuulus 27.11.2013 testamendi tõestamise ajal kinnistusraamatu registriossa nr xxxxx kantud korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, XXX, eriomandi ese eluruum nr X; Testaatorile kuulus tema surma ajal 10.01.2022 kinnistusraamatu registriossa nr xxxxx kantud korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, XXX, eriomandi ese eluruum nr X; Kostja on kinnistusraamatu registriossa nr xxxxx kantud korteriomandi asukohaga Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, XXX, eriomandi ese eluruum nr X (korteriomand), omanikuna kinnistusraamatusse kantud.
5.Testaatori 27.11.2013 testament sisaldab järgmises sõnastuses testaatori korraldusi pärandi kohta oma surma puhuks: „[---] 1.2. Käesolevaga tühistan kõik oma varasemad testamendid, sealhulgas ka 08.04.2013.a Tallinna notar Maarika Pihlak’u poolt tõestatud testamendi (ametitegevuse raamatu registri umber 840). [---] 2. Määran kogu oma vara, mis minule kuulub minu surma päeval, ükskõik, kus see asub või millest koosneb, ainupärijaks I.K, isikukood XXX, kelle praegune elukoht on xxx. 3. Määran Q’ile, isikukood XXX, kelle praegune elukoht on XXX, Tallinn, annakuna ühe kahendiku (1⁄2) suuruse mõttelise osa korteriomandist, asukohaga XXX, Tallinn, mille reaalosaks on eluruum nr X (registriosa number xxxxx)“ (dtl 9). Kohus leiab, et testaatori testamendis antud korralduste sõnastus on tõendatud 27.11.2013 testamendi dokumendiga (dtl-d 9-10).
6.Hageja on hagiavaldust põhjendanud alternatiivsete väidetega, mille kohaselt oli testaatori tegelikuks tahteks määrata Q kasuks annak või määrata Q enda pärijaks ning sellega teha korraldus ka hageja kasuks. Kohus peab hageja nõude lahendamiseks esmalt välja selgitama, kas testaatori tegelikuks tahteks oli määrata Qle annak või määrata Q enda pärijaks.
7.Pärimisseaduse (PärS) § 28 sätestab, et testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori tegelikust tahtest. Kui testaator on testamendis teinud korralduse konkreetse eseme kohta, tuleb tõlgendamise teel välja selgitada, kas testaator soovis teha annakukorralduse (PärS § 56 lg 1), nimetada isiku pärijaks, tuues jagamiskorraldusega (PärS § 159 lg 1) välja enda soovitused, kuidas pärandvara tuleks jagada, või nimetada pärija selliselt, et lisaks pärandiosale saab isik ka annaku (PärS § 61) (vt ka RKTKo 24.10.2018 2-16-2978/58, p 19). Kohtu hinnangul nähtub 27.11.2013 testamendist testaatori sõnaselge korraldus, millest nähtub kostja nimetamine enda ainsaks pärijaks. Testaatori korraldus nähtub testamendi punktist 2, milles on märgitud: „Määran kogu oma vara [---] ainupärijaks I.K [---]“ (dtl 9, p 2). Kohtu hinnangul nähtub 27.11.2013 testamendist testaatori sõnaselge korraldus, millest nähtub XXX, Tallinn korteriomandist 1⁄2 suuruse kaasomandiosa annakuna Qle määramine. Testaatori korraldus nähtub testamendi punktist 3, milles on märgitud: „Määran Q’ile [---] ühe kahendiku (1/2) suuruse mõttelise osa korteriomandist [---]“ (dtl 9, p 3). Kohtu hinnangul on testamendis antud korraldused selgesti mõistetavad ning vastuoludeta. Testaator on testamendiga nimetanud pärija (üldõigusjärglase) ega ole pärijale määranud eraldi ühtegi varalist hüve. Testamendiga on antud korraldus, mille kohaselt on kostja kogu testaatori vara ainupärija (kohtu rõhutus, vt dtl 9, p 2 – 27.11.2013 testament). Seega annab testament vastuse küsimusele, keda testaator näeb oma pärijana ja õigusjärglasena. Testaator on Qle määranud konkreetselt määratletava varalise hüvena 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandist. Seega ei ole annakukorraldus antud testaatori kogu vara või sellest suurema osa kohta. Testament ei sisalda korraldusi, mille kohaselt vastutab Q pärandil lasuvate kohustuste ja pärandi avanemisega seotud kulude eest. Eeltoodut arvestades nähtub testamendist üheselt testaatori soov jätta Qle annakuna konkreetne varaese ning määrata kostja enda pärijaks ja 4 (14)
õigusjärglaseks. Seetõttu puuduvad kohtu hinnangul testamendi tekstis ebaselgused ja vastuolud, mis võiksid tingida vajaduse testamenti tõlgendada.
8.PärS § 28 kohaselt lähtutakse testamendi tõlgendamisel testaatori tegelikust tahtest. Seetõttu pole välistatud, et testaatori tegelik tahe erineb testamendis kirjapandust isegi siis, kui testamendi tekstis puuduvad ebaselgused ja vastuolud. Kui testamendi tekstist nähtuvad testaatori korraldused on selged ja vastuoludeta, lasub testaatori tegeliku tahte tõendamise koormis poolel, kes tugineb testamenti kirjapandust erinevale testaatori tegelikule tahtele. Hageja tugineb sellele, et testaatori tahe oli nimetada Q enda pärijaks. Seega on hageja koormis tõendada asjaolud, millest testaatori tegelik tahe nähtub.
9.Testaatori tegelik tahe pärija või annakusaaja nimetamisel võib nähtuda sellest, millise osakaalu moodustab isikule jäetud varaese (RKTKo 24.10.2018 2-16-2978/58, p 21). Testaatorile kuulus 27.11.2013 testamendi tegemise ajal korteriomand registriosa numbriga xxxxx (vt otsuse põhjendava osa p 4). Swedbank AS-i 07.11.2024 vastusest kohtunõudele nähtub, et testaatori arveldusarvel oli 27.11.2013 seisuga 4172,52 eurot ning hoiustel kokku 7000 eurot (dtl 293). Kohus leiab, et testaatori arveldusarvel ja hoiustel olnud 11 172,52 eurot on oluline osa testaatori varast. 27.11.2013 testamendi kohaselt oli Ql õigus saada 1⁄2 suurune kaasomandiosa testaatorile kuulunud korteriomandist. 27.11.2013 testament ei sisaldanud eraldi korraldust testaatori arveldusarvel ja hoiustel oleva raha kohta. Seega ei moodustanud annakuna Qle jäetud varaese põhiosa kogu varast, mis oleks saanud pärandvaraks olla 27.11.2013 seisuga. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu, et testaator andis korralduse kostja I.K pärijaks nimetamiseks, sest testaatori vara põhiosa testamendis eraldi nimetatud ei olnud.
10.Testaatori tegelik tahe pärija või annakusaaja nimetamisel võib nähtuda testaatori avaldustest ja käitumisest testamendi tegemisele eelneval ja sellele järgneval ajal. Tallinna notar Maarika Pihlak tõestas 08.04.2013 testamendi, mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri 840 all (dtl 238). Testamendi punktist 2 nähtub, et testaator andis 08.04.2021 testamendis korralduse kostja nimetamiseks enda ainupärijaks. Testament ei sisalda muid korraldusi testaatori surma puhuks. Kohtu hinnangul tõendab 08.04.2013 testament, et testaatori tahe nimetada kostja enda pärijaks kujunes välja rohkem kui pool aastat enne 27.11.2013 testamendi tegemist. Testaatori korralduse sisu 27.11.2013 testamendis pärija nimetamisel on jäänud võrreldes 08.04.2013 testamendis antud korraldusega muutumata. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja enda ainupärijana nimetamise järjepidevus viitab testaatori tegelikule tahtele näha kostjat enda õigusjärglasena. Sellega on kooskõlas ka testaatori tegevus pärast 27.11.2013 testamendi tegemist. Testaator kandis 11.05.2016 enda pangakontolt kostja pangakontole 5000 eurot selgitusega „HOIUS, MIS ON MÕELDUD C MATUSEKULUDE KATMISEKS“ (dtl 105). Kohtu hinnangul viitab testaatori tegevus sellele, et testaator pidas kostjat enda pärijaks, sest Eesti kultuuriruumis peetakse enesestmõistetavaks, et matused korraldab ja selle kulud kannab pärija. Lisaks sellele tuleneb pärija kohustus kanda matusekulusid ka seadusest (PärS § 131). Hageja soovis tõendada testaatori käitumist ja avaldusi pärast testamendi tegemist tunnistaja ütlustega. Tunnistaja W andis 31.10.2024 kohtuistungil järgmise sisuga ütlused: „Tädi ütles selge sõnaga, et peale minu lahkumist saate selle korteri omale. Ta ütles seda abikaasale, aga mina seda kuulsin. See vestlus oli kuskil enne tema lahkumist 2-3 kuud“ (dtl 278). Kostja soovis tõendada testaatori käitumist enne ja pärast testamendi tegemist tunnistaja ütlustega. Tunnistaja F andis 31.10.2024 kohtuistungil järgmised ütlused: „C sünnipäeval, ma ei mäleta aastat, kas 2012 või 2013. Me istusime tema toas kahekesi ja keegi ei kuulnud meie juttu, ta ütles, et ta tahab teha päranduse I.Kle, et mida mina arvan selle kohta. [---] Ta rääkis tookord, et ta tahaks teha testamendi I.K nimele, et mida ma arvan. Ma arvasin, et see on hea idee. Järgmisel korral, kui tulin, siis küsisin, kas sa oled teinud ja ta vastas, et jah ja näitas mulle ja ütles, et vaata, et sa kellelegi ei räägi“ (dtl 273).
5 (14)
Tunnistaja W ütlustest nähtub negatiivne hoiak kostja suhtes ning tunnistaja Fi ütlustest nähtub negatiivne hoiak hageja suhtes. Kohtu hinnangul on see selgitatav sellega, et tunnistaja W on hageja abikaasa ning tunnistaja F on kostjaga sõbrasuhetes, mis väljendub muuhulgas iganädalases suhtluses WhatsApp suhtlusrakenduse kaudu ning külaskäikudes. Kohtu hinnangul ei anna eeltoodu põhjust lugeda tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks, sest tunnistajate ütlused on sisemiste vastuoludeta ning asjas esitatud muud tõendid ei sisalda teavet, mis viitaks tunnistajate poolt ebaõigete ütluste andmisele. Tunnistaja W ütlustest nähtuvalt avaldas testaator mõtet, et tema elukohaks oleva korteri saab endale hageja või hageja pere, mis väljendub lauses „peale minu lahkumist saate selle korteri omale“. Kohtu hinnangul ei sisalda testaatori öeldud lause teavet, kas testaatori tahe oli nimetada Q enda pärijaks või annakusaajaks. W kuuldud testaatori lause on vastuolus 27.11.2013 testamendis antud korraldustega, mille järgselt ei oleks Ql olnud võimalik korterit tervikuna endale saada ka siis, kui ta oleks pärija. Testamendi kohaselt tulnuks Ql korteriomandit jagada kostjaga nii siis, kui Q oleks saanud annaku või pärinud poole testaatori varast. Seega ei saanud testaatori lause käia 27.11.2013 testamendi kohta. Tunnistaja Fi ütlustest nähtuvalt avaldas testaator enne testamendi tegemist soovi teha kostja kasuks testament ning kinnitas tunnistajale hiljem sellise testamendi tegemist (dtl-d 273-274). Tunnistaja ütluste kohaselt toimus sellekohane vestlus 2012. või 2013.a. Tunnistaja Fi ja testaatori vestlus toimus 27.11.2013 testamendi tegemisele oluliselt lähemal ajal kui tunnistaja W pealt kuuldud testaatori ja hageja vestlus, mis pidi toimuma 2021.a oktoobris või novembris („enne tema lahkumist 2-3 kuud“). Kuivõrd testaatori ja tunnistaja Fi vestlus toimus testamendi tegemisele lähedasel ajal, siis on sellise vestluse sisu asjakohasemaks allikaks testaatori tegeliku tahte kohta testamendi tegemise ajal. Tunnistaja Fi ja testaatori peetud vestluse teemaks oli testamendi tegemine kostja kasuks. Seetõttu viitab testaatori poolt tunnistaja File avaldatu testaatori tegelikule tahtele testamendi tegemisel. Kohus võtab seejuures arvesse, et testaatori ja tunnistaja Fi vestluste sisu on kooskõlas 27.11.2013 testamendiga, millest nähtuvalt ongi testaator kostja enda pärijaks nimetanud. Kohtu hinnangul tõendavad Fi ütlused, et 27.11.2013 testamendi tegemisele lähedasel ajal avaldas testaator soovi teha testament kostja kasuks („nimele“) ega avaldanud tahet kellegi teise enda pärijaks määramiseks. Kohtu hinnangul käivad tunnistaja Fi ütlused 27.11.2013 testamendi tegemisele eelneva aja kohta, sest tunnistaja ütluste kohaselt külastas ta testaatorit tema sünnipäeval. Testaatori sünnipäev oli 1. novembril, mistõttu on eluliselt usutav testamendi tegemine 2013.a novembri lõpus. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt oli testaatori tegelik tahe määrata Q 27.11.2013 testamendiga enda pärijaks. Kohtu hinnangul kinnitavad testaatori varaline seisund (lisaks korteriomandile moodustas testaatori varast olulise osa arveldusarvel ja hoiusel olev raha), testaatori käitumine (matusekulude katmiseks kostjale raha kandmine) ja testaatori avaldatu (File soovi väljendamine teha testament kostja „nimele“), et testaatori tegelik tahe vastab sellele, mis on 27.11.2013 testamendis kirja pandud. Kohus loeb asjas tõendatuks, et testaator ei nimetanud Q enda pärijaks, vaid määras Qle annakuna 1⁄2 suuruse kaasomandiosa testaatorile kuuluvast korteriomandist.
11.PärS § 56 lg 1 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Kohus tuvastas eelnevalt, et testaatori tahe oli määrata Qle annak, mistõttu Q oli 27.11.2013 testamendi kohaselt annakusaajaks. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt pidas testaator Q kasuks testamendis korraldust tehes silmas ka Q alanejaid. Seega põhjendab hageja hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli testaatori tegelikuks tahteks määrata Q alanejad sugulased aseannakusaajateks.
6 (14)
Q suri 08.02.2014. Testaator suri 10.01.2022. Seega suri annakusaaja enne pärandi avanemist. 27.11.2013 testament ei sisalda korraldust aseannakusaaja nimetamiseks (vt dtl 9). PärS § 62 lg 1 sätestab, et annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel. Kui annakusaaja sureb enne pärandi avanemist ja aseannakusaajat ei ole määratud, on annak kehtetu. PärS § 31 sätestab, et kui testaator on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne pärandi avanemist sureb, jättes järele alanejad sugulased, eeldatakse, et korraldus on tehtud ka alanejate sugulaste kasuks selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti. Q oli testaatori õde, mitte alaneja sugulane, mistõttu ei kohaldu PärS § 31. PärS § 28 kohaselt lähtutakse testamendi tõlgendamisel testaatori tegelikust tahtest. Kui testaatori tegelik tahe ei olnud määrata Q alanejaid sugulasi annakusaajateks, on annak Q surma tõttu PärS § 62 lg 1 järgi kehtetu. Kohtu hinnangul ei sätesta kehtiv pärimisseadus, et kui testaator on testamendis teinud korralduse oma lähisugulase kasuks, kes ei ole testaatori alaneja sugulane, eeldatakse korralduse tegemist ka lähisugulase alanejate sugulaste kasuks. Seetõttu tuleb testamenti tõlgendada PärS §-s 28 sätestatu kohaselt ning välja selgitada testaatori tegelik tahe. Kohus selgitas eelnevalt välja, et testamendi tekstist nähtuvad testaatori korraldused on selged ja vastuoludeta, mistõttu testamendi tekstist endast ei tulene vajadust selle tõlgendamiseks (vt otsuse põhjendava osa p 7). Kuivõrd hageja tugineb testaatori viimsele tahtele, mis ei nähtu testamendi selgest ja vastuoludeta tekstist, on hageja koormis tõendada asjaolud, millest nähtub testaatori tegelik tahe. Kohus hindab järgnevalt, kas hageja on tõendanud asjaolud, millest nähtub testaatori tegelik tahe 27.11.2013 seisuga määrata annak ka Q alanejate sugulaste kasuks.
12.Testaator ja Q olid õed, see tähendab külgnejad sugulased perekonnaseaduse (PKS) § 80 lg 2 mõistes. Testaatori 27.11.2013 testamendis ei ole kirjeldatud testaatori ja Q sugulussidet (dtl 9). Seetõttu ei sisalda testament viidet sellele, et testaator on annaku määranud Qle kui sugulasele. Kohtu hinnangul ei saa seetõttu testamendi teksti pinnalt eeldada testaatori tahet soodustada Q ainuüksi tema sugulussuhte tõttu testaatorisse.
13.Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt teostasid hageja ja tema perekond testaatori suhtes ulatuslikku järelevalvet ja hooldust 27.11.2013 seisuga. Sellist hooldust ja järelevalvet saab pidada testaatori tahte väljaselgitamisel oluliseks, kui see esines testamendi tegemisele lähedase aja seisuga. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga tegelenud testaatori hooldamise ja abistamisega. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu testaatori suhtes järelevalve teostamine 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Seejuures ei nähtu hageja esitatud tõenditest testaatori abivajadust 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Isegi kui hageja ja tema lähikondsed tegid testaatori eluruumis 2021.a remonti, ei saa sellest järeldada testaatori tahte sisu 27.11.2013 seisuga. Samuti ei saa testaatori tahte sisu 27.11.2013 seisuga järeldada sellest, et hageja kutsus 10.01.2022 välja kiirabi, olles leidnud testaatori tema korteris surnuna.
14.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et testaatoril oli usalduslik ja hea suhte hageja ning tema perekonnaga. Hageja on soovinud tõendada usalduslikku ja head suhet kahe õnnitluskaardiga (dtl 24), kolme ühisel koosviibimisel tehtud dateerimata foto (dtl 23) ja kaheksa telefonikõnega ajavahemikust 01.11.2021 kuni 10.01.2022 (dtl-d 25-28). Sugulaste külastamine (nt sünnipäevadel) on tavapärane suhtlusviis sugulaste vahel. Sünnipäevade pidamine koos sugulastega ei ole kohtu hinnangul midagi sellist, millest nähtuks inimese eriliselt usalduslik suhe hagejasse või tema perekonda. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada testaatori külastamise erandlikkust, mis väljendab testaatori eriliselt head või usalduslikku suhtlust hagejaga. Seetõttu ei tõenda hageja esitatud kolm fotot eriliselt usalduslikku ja head suhet hageja ja testaatori vahel. Sugulasele õnnitluste saatmine erinevatel tähtpäevadel on Eestis tavaline. Testaatori sünniaega arvestades oli testaatori põlvkonda kuulunud inimestele tavapärane viis õnnitluste edastamine õnnitluskaardi saatmisega. Kahe õnnitluskaardi saatmine ei näita sagedat ja 7 (14)
regulaarset suhtlust, mis on omane inimeste usalduslikule suhtlusele. Kohus leiab, et hagejale sünnipäevaks ja pulmadeks õnnitluskaartide saatmine ei näita seetõttu eriliselt usalduslikku ja head suhet hageja ja testaatori vahel. Kõneeristusest nähtuvalt on hageja helistanud testaatorile 2021. aastal kahel korral – testaatori sünnipäeval 1. novembril ning esimesel jõulupühal 25. detsembril. Kohtu hinnangul on Eesti kultuuriruumile omane endast vanema sugulase õnnitlemine sünnipäeval ning talle heade jõulude soovimine, mistõttu ei saa sellisest suhtlusest teha järeldusi, kuidas inimesed omavahelist suhet hindavad. Hageja ja testaatori vahel ajavahemikus 01.11.2021 kuni 10.01.2022 peetud suhtlus ei ole sage ega regulaarne, mistõttu ei saa sellest järeldada eriliselt usalduslikku ja head suhet hageja ja testaatori vahel 2021.a ja 2022.a. Seejuures ei saa 2021.a ja 2022.a toimunud telefonisuhtluse põhjal teha järeldusi hageja ja testaatori suhte kohta 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Hageja ja testaatori vahel 2021.a ja 2022.a telefoni teel suhtlemine ei sisalda teavet selle kohta, kas ja millise regulaarsusega hageja ja testaator suhtlesid 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga ning kuidas hageja ja testaator omavahelist suhet hindasid. Tunnistaja W andis järgmised ütlused: „Abikaasa poeg esimesest abielust, M, oli asjalik ja abivalmis ja käis, mitte ühel korral. [---] Ma oma abikaasale ütlesin, et tema peaks ikkagi kaasosaliseks tegema selles kinnistus. Aga ta on mul selline heausklik ja ta ütles, et tädile oli antud nõu, et ta ei tohiks poolt korterit ära anda, muidu ta aetakse sealt korterist välja. Tädi ütles selge sõnaga, et peale minu lahkumist saate selle korteri omale. Ta ütles seda abikaasale, aga mina seda kuulsin. See vestlus oli kuskil enne tema lahkumist 2-3 kuud. See oli terav teema, keegi ei käinud talle pinda, aga püüdsime suunata teda. Kui oleks rohkem survet avaldanud, siis võib-olla oleks see asi teistmoodi lahenenud“ (dtl 278). Tunnistaja F andis järgmised ütlused: „Ta ütles, et kui ma kirjutan Mi sisse, siis nad viskavad mu tänavale. [---] Tema sõnad on, et ta ei taha nendega suhelda. Kirjutab sisse, oli vale lause, õige on, et kui ta kirjutab testamendi Mile. Ta mainis, et talle pressiti peale, et kirjuta. C kartis, et ta jääb ilma korterita ja kuhu ta siis läheb elama“ (dtl 274). Tunnistajate ütlused on kooskõlas osas, millest nähtuvalt kartis testaator enda korterist väljaajamist hageja või tema perekonna poolt. Tunnistaja Fi ütlustest nähtuvalt avaldas testaator sellist kartust pärast Q surma. Tunnistaja W ütluste kohaselt võis testaator sellist kahtlust avaldada 2021.a, mis jääb ajavahemikku 2-3 kuud enne testaatori surma. Kohtu hinnangul ei näita testaatori kartus 2021.a tema usalduslikku suhet hagejaga. Samas ei ole võimalik selle pinnalt teha järeldusi testaatori tahte kohta 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Tunnistaja F andis järgmised ütlused: „Testament jäi sinna papkasse ja ta andis selle hoidmiseks I.Kle, ta ei tahtnud, et keegi seda leiaks“ (dtl 274). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused viitavad testaatori usalduse puudumisele 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Hageja ja kostja usaldusliku suhte korral ei oleks testaator testamendi tegemist soovinud hoida üksnes enda ja oma sõbrannade teada. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub testaatori usalduslik ja hea suhe hageja ja tema perekonnaga.
15.Hageja on hagiavaldust põhjendanud väitega, et testaator ja hageja koos pojaga elasid samas korteris. Kohtu hinnangul on hageja oma väidetes olnud ebajärjekindel ega ole selgesõnaliselt avaldanud, millisel ajal hageja koos testaatoriga samas korteris elas. Seejuures ei ole hageja avaldanud, kas ta elas testaatoriga samas korteris ka 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Kohtu hinnangul ei elanud hageja testaatoriga samas korteris hiljemalt abiellumisest Wga. Tunnistaja W andis ütlused: „Mina viisin ainsa järeltulija majast ära, ehk siis abiellusin tütrega. [---] Probleem oli selles, et meie elasime oma elu ja me ei olnud kõrvuti nende igapäevaste asjadega ja muredega. Vahemaa on kuskil 5 km ja vanusevahe ka, põlvkondade vahe. Abikaasa ikka käis oma asju seal ajamas ja vaatamas. Tal olid korteri võtmed“ (dtl 277). Hageja ja W abiellusid 2007.a. Seega ei elanud hageja testaatoriga samas korteris vähemalt 2007.a saadik. Pooled ei vaidle selle üle, et testaator ja hageja ema Q elasid samas korteris. Seetõttu ei saa korteri võtmete omamist pidada asjaoluks, millest nähtub eriline suhe hageja ja testaatori vahel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja elamisest testaatoriga samas korteris ei saa teha järeldusi testaatori tahte kohta 27.11.2013 testamendi tegemise ajale lähedase aja seisuga. Kohtu hinnangul ei ole 8 (14)
hageja tõendanud asjaolusid, millest nähtub testaatori tahe soodustada hagejat põhjusel, et hageja on elanud testaatoriga samas korteris.
16.Tunnistaja W andis järgmise sisuga ütlused: „Tädi ütles selge sõnaga, et peale minu lahkumist saate selle korteri omale“ (dtl 278). Kohtu hinnangul ei ole võimalik teha testaatori lausest järeldust, mille kohaselt oli testaatori tahe 27.11.2013 testamendi tegemisel määrata annak nii Q kui ka hageja kasuks. Testaator määras annakuna Qle 1⁄2 suuruse mõttelise osa endale kuuluvast korteriomandist. Seetõttu ei olnud Ql annakuna saada tervet korteriomandit. Seetõttu on testaatori poolt hagejale avaldatu vastuolus 27.11.2013 testamendi tekstiga ning testaatori poolt avaldatust ei saa järeldada testaatori tahet soodustada 27.11.2013 testamendiga Q alanejaid sugulasi.
17.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et XXX, Tallinn korteri erastamise õigus oli testaatoril, Ql ja hagejal, kuid omavahelisel kokkuleppel erastas korteri testaator. Kohtu hinnangul on korteri testaatori poolt erastamine tõendatud 20.06.1995 ostu-müügi lepinguga (dtl 129). Hageja ei ole tõendanud, milles seisnesid poolte väidetavad kokkulepped korteri erastamise kohta, mille eest testaator oleks võinud hagejat tänada. Hageja ei ole tõendanud testaatori tänulikkust Q või hageja vastu seonduvalt korteri erastamisega. Eeltoodut arvestades ei saa korteri erastamise faktist järeldada testaatori tahet soodustada 27.11.2013 testamendiga Q alanejaid sugulasi.
18.Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtub testaatori tegelik tahe soodustada 27.11.2013 testamendiga Q alanejaid sugulasi. Seega ei määranud testaator 27.11.2013 testamendiga Q alanejaid sugulasi aseannakusaajateks ning annak on PärS § 62 lg 1 järgi kehtetu. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt annakuna määratud varaeseme üleandmist. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja nõuded kohustada kostjat sõlmima asjaõigusleping 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandist registriosa numbriga xxxxx üleandmiseks hagejale ning andma nõusolek senise omanikukande kustutamiseks kinnisturaamatust ning poolte kaasomanikena võrdsetes osades kinnistusraamatusse kandmiseks.
19.Hageja esitas kostja vastu alternatiivse nõude tuvastada hageja pärimisõigus poolele testaatori pärandvarast. Kohus tuvastas eelnevalt, et testaatori tegelik tahe oli määrana Q annakusaajaks, mitte pärijaks (vt otsuse põhjendava osa p 10). Seetõttu ei saa hageja olla testamendijärgseks pärijaks. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hagiavalduse alternatiivses nõudes tuvastada hageja õigust poolele mõttelisele osale testaatori pärandvarast ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosast numbriga xxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja poolte ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks.
20.Kostja põhjendab hageja vastu esitatud 1812 euro tasumise nõuet faktiväidetega, et hageja võttis testaatori pangakaarti kasutades pärast testaatori surma 10.01.2022 testaatori pangakontolt välja 10.01.2022 kell 20:31 500 eurot, 10.01.2022 kell 20.32 500 eurot, 11.01.2022 kell 00:02 750 eurot, 11.01.2022 kell 00:04 250 eurot, 12.01.2022 kell 09:15 715 eurot ja 12.01.2022 kell 09:16 250 eurot (dtl 102). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja testaatori pangakaarti kasutades nimetatud aegadel ja summades testaatori pangakontolt raha välja võttis. Seetõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja põhjendab oma nõuet väitega, et hagejal puudus õiguslik alus testaatori pangakontolt raha väljavõtmiseks.
21.Hageja leidis, et tal on kostja kui testaatori pärija vastu nõue tulenevalt sellest, et viimase kolme aasta jooksul kulus hagejal pärandaja abistamiseks keskmiselt 10 tundi kuus ning tasust 15 eurot tunnis lähtudes teeks see 5400 eurot (36x10x15=5400). Hageja põhjendas 31.10.2024 kohtuistungil vastuväiteid vastuhagile sellega, et hageja ja testaatori vahel oli sõlmitud käsundusleping, kuid ei olnud kokkulepet, mille järgi testaator peab hagejale maksma tasu või kulutusi (dtl-d 268-269). Kohus leiab, et hageja avaldatud asjaoludel puudub hagejal kostja vastu nõue testaatori abistamise eest. Hageja on ise avaldanud, et hageja ja testaatori vahel ei olnud kokkulepet hagejale tasu maksmise või kulutuste hüvitamise kohta. Seetõttu ei saa eeldada VÕS § 627 lg 1 järgi tasunõude olemasolu. 9 (14)
22.Hageja põhjendas vastuväiteid vastuhagile sellega, et tal on kostja vastu matusekulude hüvitamise nõue. Kostja on nõustunud sellega, et hagejal on matusekulude hüvitamise nõue nende kulutuste osas, mille kohta on olemas kuludokumendid. Hageja leiab, et tal on kostja vastu tasunõue tulenevalt matusega seonduvatest asjaajamisest. Hageja avaldas, et tal kulus vajalikeks asjaajamisteks kokku 20 töötundi, mille eest mõistlik töötasu on 15 eurot tunnis. Lisaks tekkisid hagejal sõidukulud 100 eurot isikliku sõiduki kasutamisest ja paagitäie bensiini kulutamisest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osales testaatori tuhastamise ja peielaua korraldamisel. Seega on hageja osalenud testaatori matuse korraldamises. Hageja ei ole pärandaja pärija. Seega tegi hageja kulutusi kolmanda isikuna, mitte pärijana. Pärijaks mitteoleva isiku poolt kantud matusekulude hüvitamise nõudele kohaldatakse käsundita asjaajamise sätteid (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 jj). VÕS § 1018 mõttes võib käsundita asjaajamiseks olla teise isiku kohustuse täitmine (vt ka RKTKo 15.05.2013 3-2-1-57-13, p 12; RKTKo 04.05.2016 3-2-1-23-16, p 12). Hageja nõue kostja kasuks tehtud kulutuste hüvitamiseks tuleneb VÕS § 1023 lg-st 1, mille järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks, lähtudes kulutuste tegemise ajast (vt ka nt RKTKo 15.05.2013 3-2-1-57-13, p 12; RKTKo 15.01.2015 3-2-1-118-14, p 19). Selleks, et hageja saaks mõne kulukomponendi hüvitamist kostjalt nõuda, peab kulutuste kandmine vastama VÕS § 1018 lg 1 tingimustele, st kui kostja on asjaajamise (kulude kandmise) heaks kiitnud või see vastas tema huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata jätmise korral jäänuks õigel ajal täitmata kostja seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või oli asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 jj kohaldamist ei välista see, kui hageja tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Seega ei ole käsundita asjaajamine välistatud, kui tehtud kulutused tulevad kasuks ka hagejale endale, st piisab, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri (vt ka RKTKo 08.10.2014 3-21-61-14, p 29; RKTKo 15.01.2015 3-2-1-118-14, p 16; RKTKo 04.03.2015 3-2-1-168-14, p 16). Kohus leiab, et testaatori matuse korraldamine on kostja huvile ja eeldatavale tahtele vastav, sest testaatori matuse korraldamine on pärija kõlbeline kohustus, mille kulude hüvitamine on seadusest tulenevalt pärija kohustus. Isegi kui hageja võis pidada ennast pärijaks ning tegutses seega enda huvides, kuuluvad kantud kulutused ka kostja huvisfääri. Kostja ei ole tõendanud, et hageja pidas ennast pärandaja ainupärijaks. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et käsundita asjaajamise eeldused on täidetud. Hageja soodustas oma tegevusega kostjat ning tal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1023 lg 1 järgi käsundita asjaajamisel kantud kulude, st matusekulude hüvitamist. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendeid kütuse ostmise ja oma isikliku sõiduauto kasutamise kohta. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt matusekulu 100 eurot hüvitamist. VÕS § 1023 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Hageja avaldas 31.10.2024 istungil, et ta ei tegele matuste korraldamisega oma igapäevases tegevuses (dtl 269). Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud hageja testaatori matuste korraldamisel oma majandus- või kutsetegemises. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda tasu matusega seonduva asjaajamise eest. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt 300 euro hüvitamist.
23.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole põhjendanud võlasuhet hageja ja testaatori ning hageja ja kostja vahel, mis on aluseks testaatori pangakontolt pärast testaatori surma raha väljavõtmiseks 10 (14)
hageja poolt ning endale jätmiseks. Seetõttu on hageja kohustatud kostjale tagastama testaatori pangakontolt välja võetud 1812 eurot. Kohus rahuldab vastuhagi ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 1812 eurot. Kostja on taotlenud põhinõudelt alates vastuhagi esitamisest 16.05.2023 VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hagiavalduse TsMS § 367 järgi esitatud viivise tasumise nõudes ning mõistab hagejalt kostja kasuks põhinõude 1812 eurot tasumata osalt viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 16.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
24.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
25.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus kohaldas 03.11.2022 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus tühistab seetõttu hagi tagamise.
26.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning rahuldas vastuhagi. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu 350 eurot. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest vastuhagi ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Vastuhagi hinnast 2002,26 eurot lähtuvalt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt riigilõivu 350 eurot hüvitamist. Kohus määrab kostja kohtukulu suuruseks 350 eurot ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas kohtumenetluses advokaadist lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist.
29.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale kuni 15.02.2024 menetlusdokumendi koostamiseni (st 21,7 tunni ulatuses) õigusteenust tunnitasumääraga 140 eurot, millele lisandub käibemaks ning alates 01.04.2024 (st 16,8 tunni ulatuses) tunnitasumääraga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega osutas lepinguline esindaja kostjale õigusteenust kuni 31.12.2023 tunnitasumääraga 168 eurot, 01.01.2024 kuni 15.02.2024 tunnitasumääraga 170,80 eurot ja alates 01.04.2024 tunnitasumääraga 183 eurot. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus on kohtus tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused on keskmisest keerukamad. Kohus on 11 (14)
eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasud ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
30.Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni hagiavaldusele vastamiseni (kaasa arvatud) 30.11.2022 järgmised toimingud, millele kulus kokku 12,4 tundi: nõupidamine büroos, hagi materjalidega tutvumine, töö kliendi asjaolude ja seisukohaga, tõendite selekteerimine, juhiste andmine kliendile tõendite kogumiseks (3,4 tundi); hagivastuse koostamine (4,7 tundi); hagivastuse koostamise jätkamine (2,5 tundi); hagivastuse redaktsioon, tõendite komplekteerimine (1,4 tundi); hagivastuse viimistlemine, esitamine e-toimiku kaudu kohtule (0,4 tundi) (dtl 328). Hageja on pidanud nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks kaheksat tundi (dtl 337). Kohus on seisukohal, et hagile vastamine on TsMS § 394 lg-s 1 sätestatud vastamiskohustuse täitmine ning sellisena kostja õiguste kaitseks vajalik. Kliendisuhtlus on VÕS § 620 lg 1 ja § 624 lg 1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1 p 2 järgi esindaja kohustuseks ja seega vajalik toiming. Asja õiguslikku keerukusastet, hagiavalduse sisu ja mahtu ning kostja vastuse sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 10 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 2,4 tundi.
31.Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni vastuhagi esitamiseni (kaasa arvatud) 16.05.2023 järgmised toimingud, millele kulus kokku 3,3 tundi: nõupidamine kliendiga büroos (0,8 tundi); päringu tegemine Lasnamäe LOV matusetoetuse kohta (0,3 tundi); vastuhagi koostamine, edastamine, kohtule esitamine (2,2 tundi) (dtl 328). Hageja on pidanud põhjendatud ajakuluks kahte tundi (dtl 337). Kliendisuhtlus on VÕS § 620 lg 1 ja § 624 lg 1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1 p 2 järgi esindaja kohustuseks ning seda saab kohtule menetlusdokumendi esitamiseks vältimatult vajalikuks. Vastuhagi koostamine ja esitamine on kostja õiguste kohtulikuks kaitseks vajalik ja põhjendatud toiming. Asja õiguslikku keerukusastet arvestades on 3 tundi mõistlikult vajalik aeg seaduse nõuetele vastava vastuhagi koostamiseks. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,3 tundi.
32.Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud seonduvalt 10.01.2024 taotluse koostamise ja esitamisega järgmised toimingud, millele kulus kokku 1,4 tundi: tõendite selekteerimine, koondamine ja komplekteerimine, 10.01.2024 taotluse koostamine. Tõendite esitamine on TsMS § 199 lg 1 p-s 5 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning selliselt vajalik ja põhjendatud toiming. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja keskmist õiguslikku keerukust on põhjendatud ja vajalik tõendite esitamise ajakulu 1,2 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,2 tundi.
33.Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud seonduvalt 18.01.2024 kohtuistungiga järgmised toimingud, millele kulus kokku 3,2 tundi: ettevalmistus kohtuistungiks (1 tund); osalemine 18.01.2024 kohtuistungil, istungijärgne nõupidamine (1,2 tundi). Kohtuistungiks valmistumine on advokaadist esindajalt oodatava hoolsusega õigusteenuse osutamine (VÕS § 620, AdvS § 40 lg 2). Kohtuistungil osalemine on põhiseaduse § 24 lg 2 sätestatud põhiõiguse teostamine. Seega oli tegemist vajalike toimingutega. Asja õiguslikku keerukusastet, sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 3 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,2 tundi.
34.Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud seonduvalt 15.02.2024 menetlusdokumendi koostamise ja esitamisega järgmised toimingud, millele kulus kokku 2,4 tundi: õiguslik analüüs, 15.02.2024 menetlusdokumendi koostamine, telefoninõupidamine kliendiga. Arvamuse avaldamine ja tunnistajate ülekuulamise taotlemine on TsMS § 199 lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning selliselt vajalik ja põhjendatud toiming. Kliendisuhtlus on VÕS § 620 lg 1 ja § 624 lg 1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1 p 2 järgi esindaja kohustuseks. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja keskmist õiguslikku keerukust on põhjendatud ja vajalik toimingu tegemise ajakulu 2,3 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,1 tundi. 12 (14)
35.Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud seonduvalt 01.04.2024 menetlusdokumendi koostamise ja esitamisega järgmised toimingud, millele kulus kokku 2,6 tundi: kohtunõude täitmine hageja 15.02.2024 ja 15.03.2023 menetlusdokumentide suhtes. Vastaspoole menetlusdokumendi kohta arvamuse avaldamine on TsMS § 199 lg 1 p-des 4 ja 6 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning selliselt vajalik ja põhjendatud toiming. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja keskmist õiguslikku keerukust on põhjendatud ja vajalik toimingu tegemise ajakulu 2,3 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,3 tundi.
36.Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni 31.10.2024 kohtuistungini (istung kaasa arvatud) järgmised toimingud, millele kulus kokku 5,9 tundi: nõupidamine Zoomis (I.K) (1,1 tund); nõupidamine Zoomis (K.P, A.P) (0,3 tundi); ettevalmistus kohtuistungiks (1,7 tundi); osalemine kohtuistungil (2,8 tundi) (dtl 328). Hageja on leidnud, et istungiks valmistumise mõistlik ajakulu on pool tundi (dtl 337). Kliendisuhtlus on VÕS § 620 lg 1 ja § 624 lg 1 ning AdvS § 40 lg 2 ja 44 lg 1 p 2 järgi esindaja kohustuseks. Kohtuistungiks valmistumine on advokaadist esindajalt oodatava hoolsusega õigusteenuse osutamine (VÕS § 620, AdvS § 40 lg 2). Kohtuistungil osalemine on põhiseaduse § 24 lg 2 sätestatud põhiõiguse teostamine. Seega oli tegemist vajalike toimingutega. Asja õiguslikku keerukusastet, sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 4,5 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 1,4 tundi.
37.Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni 20.12.2024 kohtukõne teeside esitamiseni (kaasa arvatud) järgmised toimingud, millele kulus kokku 4,9 tundi: kohtuistungi protokolliga tutvumine, uute tõendite analüüs, kohtukõne teeside koostamine. Menetlustoimingu protokolliga tutvumine on TsMS § 53 lg-s 2 sätestatud menetlusosalise õiguse teostamine. Tõendite kohta seletuste andmine on TsMS § 243 lg-s 6 ja § 199 lg 1 p-s 4 sätestatud menetlusosaliste õiguste teostamine. Lõplike seisukohtade esitamine oli kohtunõude täitmiseks vajalik. Eeltoodust tulenevalt on toimingud olnud vajalikud. Asja õiguslikku keerukusastet, sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 4 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,9 tundi.
38.Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt teinud kuni menetluskulude nimekirja esitamiseni 07.01.2025 (kaasa arvatud) järgmised toimingud, millele kulus kokku 3,4 tundi: hageja 21.12.2024 menetlusdokumendi analüüs, 07.01.2025 repliigi koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine. Hageja lõplikele seisukohtadele vastamine oli vajalik kohtunõude täitmiseks. Menetluskulude nimekirja esitamine on TsMS § 176 lg-des 1 ja 2 sätestatud menetlusosalise õiguse teostamine, mis on vajalikuks eelduseks menetluskulude kindlaksmääramisele. Asja õiguslikku keerukusastet, hageja menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning kostja menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ja vajalik toimingute tegemise ajakulu 2,7 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 0,7 tundi.
39.Ülaltoodust nähtuvalt oli lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kuni 31.12.2023 13 tundi, millele vastab lepingulise esindaja kulu 2184 eurot (13x168=2184). Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 01.01.2024 kuni 15.02.2024 oli 6,5 tundi, millele vastab lepingulise esindaja kulu 1110,20 eurot (6,5x170,80=1110,20). Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu alates 16.02.2024 oli kokku 13,5 tundi, millele vastab lepingulise esindaja kulu 2470,50 eurot (13,5x183=2470,50). Kohus määrab kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu 5764,70 eurot (2184 +1110,20+2470,50=5764,70). Kostja taotles lepingulise esindaja kulu 6736,80 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse lepingulise esindaja kulu 972,10 eurot kindlaksmääramiseks (6736,80-5764,70=972,10). 13 (14)
40.Kohus määras kindlaks kostja kohtukulud riigilõivu 350 eurot ja kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulu 5764,70 eurot. Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 6114,70 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.