Asjaõigus › Omandiasjad

1 (3)

2-15-1558 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja Vxxxxxxxx Axxxxxxx esitas kohtule hagi, milles palus lõpetada kaasomand talle ja kostja Txxxxxx Axxxxxxxxx kuuluvale kinnistule asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx. Hagiavalduse kohaselt jagati Tartu Maakohtu 26.05.2014. a otsusega poolte ühisvara selliselt, etxxxxxxxxxxx kinnistu jäi 1⁄2 mõttelises osas kostja ja 1⁄2 mõttelises osas hageja omandisse. Kostja kasutab kinnistut ainuisikuliselt, hageja elab üüripinnal. Hageja palus lõpetada kaasomand kinnistule kas avalikul enampakkumisel müümise ja poolte vahel raha võrdselt jagamise või kinnistu kostjale jätmise ning hagejale poole selle turuväärtusest hüvitamise teel. Hageja hinnangul on kinnistu turuväärtus 50 000 eurot. 12.05.2015. a esitas hageja kohtule kinnisvara hindamise ekspertarvamuse, mille kohaselt on kinnistu väärtus 35 000 eurot. 09.06.2015. a kohtuistungil jäi hageja kaasomandi lõpetamise nõude juurde. Hageja nõustus kostja ettepanekuga, et kinnistu jääb kostjale ning kostja maksab talle pool kinnistu turuväärtusest, s.o 17 500 eurot. Kostja vastuväited Kostja esitas kohtule 09.04.2015. a vastuse, milles võttis õigeks hagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Kostja ei nõustunud aga hageja väitega, et kinnistu väärtuseks on 50 000 eurot. 09.06.2015. a kohtuistungil kinnitas kostja, et on nõus kaasomandi lõpetamisega, kinnistu jätmisega temale ning kohustusega maksta hagejale pool kinnistu turuväärtusest. Kostja nõustus, et kinnistu turuväärtus on 35 000 eurot. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, lähtudes TsMS § 440. Lähtudes TsMS § 444 lg 3 teeb kohus lahendi ilma põhjendava osata. Kohus leiab, et vaidluse asjaolud on selged ning hagi õigeksvõtt ei kahjusta kummagi poole huve. Kohtuistungil nõustusid hageja ja kostja kaasomandi lõpetamisega selliselt, et kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxx jääb kostjale ning kostja kohustub hagejale tasuma pool kinnistu hindamise ekspertarvamuses toodud turuväärtusest, s.o 17 500 eurot. Kohus rahuldab hagi, tuginedes AÕS § 76 lõikele 1, mille kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, välja arvatud siis, kui see on kokkuleppega välistatud või see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Antud juhul kaasomanike vahelist kokkulepet kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta ei ole. AÕS § 77 sätestab, kuidas kaasomandi lõpetamine saab toimuda. Kuivõrd kaasomanikud ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel hageja nõudel anda kinnistu kostjale, pannes talle kohustuse maksta hagejale välja tema osa rahas.

2 (3)

2-15-1558 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust lähtudes jätab kohus menetluskulud kostja kanda osa, milles kohus teda ei vabasta kulude kandmisest. Käesolevalt oli hageja osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel: ta pidi tasuma 1/5 riigilõivust, so 60 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, on ta kohustatud tasuma hagejale viimase poolt tasutud riigilõivu 60 eurot. TsMS § 190 lg 3 sätestab: Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kuna hageja oli osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, tuleb eelnimetatud sätte alusel kostjalt siiski tasumata riigilõivu osa riigi tuludesse välja mõista. Kohus leiab aga, et lähtudes TsMS § 190 lg 7 tuleb kostja osaliselt vabastada riigilõivu riigi tuludesse tasumisest, kuna ta võttis hagi õigeks. Kohus leiab, et kostjal tuleb riigi tuludesse tasuda täiendav riigilõiv 100 eurot. Seega vabastab kohus kostja riigilõivu tasumisest summas 140 eurot, sest hagilt tuli tasuda riigilõivu kokku 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.