2-15-6277
Määruse tegemise aeg ja koht
17.juuni 2015. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
A. T.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja ajutise halduri tasu määramine
Avaldaja (võlgnik):
A. T. (IK xxx, elukoht: xxx)
Ajutine haldur:
Tiia Kalaus (asukoht Fortuuna 1, 50603 Tartu; [email protected])
kell 12.00.
võetakse nõue vastu PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud nõuete rahuldamist.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrites vallasvara tuvastanud. Kuna võlgnik elab oma emale kuuluvas korteris, siis tõenäoliselt ei kuulu võlgnikule isiklikke suure väärtusega esemeid. Isiklikud esemed ei ole pankrotivarasse arvatavad ning need ei kuulu realiseerimisele TMS alusel. Maanteeregistri andmetel on A. T. nimele sõiduauto Audi 100 (v.l. 1992). Alates 1.10.2014 on register teostanud registriandmete peatamise. Sõiduki taustakontrolli andmetel puudub sõidukil kehtiv liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Viimane tehnoülevaatus teostati 2008.aastal. Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades ka sõiduki vanust (23 aastat) puudub sellel eelduslikult müügiväärtus. Võib ka eeldada, et sõiduk on juba viidud lammutusse, kuid võlgnik on jätnud selle registrist maha võtmata. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes:
Swedbank’is on võlgnikul avatud arvelduskonto EE832200221019916731, mille saldo seisuga 20.05.2015 oli 17,40 eurot. Konto on arestitud seoses ajutise pankrotihalduri nimetamisega pankrotiavalduse menetluses. Konto väljavõttest perioodil 2014 – 2015 on ajutine haldur tuvastanud, et püsiv sissetulek võlgnikul puudub. D. K. on tasunud võlgnevust 46,20 eurot. Samuti on kontole teinud väikestes summades kuni 100 eurot ülekandeid muud füüsilised isikud. 2015.aastal tehingud üldse puuduvad. Teised Eestis tegutsevad krediidiasutused ei ole teatanud, et võlgnik omab arvelduskontot neis pankades. Võlgniku nimele on avatud kohustuslik pensionikonto nr 99800496443, konto saldo on 4085,464 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Kohustusliku pensionikonto osakuid ei ole seaduse alusel võimalik arvata pankrotivarasse ning halduri puudub õigus nende realiseerimiseks. Võlgniku kinnitusel ta käesoleval ajal ei tööta. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole A. T.’i kohta 2014-2015 väljamakseid deklareeritud. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlgnikul on puudunud vähemalt 2 viimase aasta jooksul püsiv sissetulek ja töökoht. Viimased väljamaksed on deklareeritud 2012.a novembri eest Eastman Specialites OÜ-lt. Ajutisel halduril puudub teave, kas võlgnikul on kellegi kolmanda isiku vastu nõudeid. Äriregistri andmetel puuduvad seosed äriühingute juhatuse liikmena või osanikuna/aktsionärina. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul vallasvara. Püsiv sissetulek ja rahalised vahendid pangakontol puuduvad.
kinnisvara ja
Andmed võlgniku kohustuste kohta: Täitemenetluste registri andmetel on käesoleval ajal võlgniku vastu täitmisel seitse nõuet: Minicredit As nõue summas 591,00 eurot; Aktiva Finants OÜ nõue summas 688,78 eurot; ITM Inkasso OÜ nõue summas 2 078,87 eurot; Krediidikaitse Grupp OÜ nõue summas 922,92 eurot; ITM Inkasso OÜ nõue summas 558,94 eurot; SNEL Grupp OÜ nõue summas 468,16 eurot; Intrum Justitia Debt Finance AG nõue summas 633,78 eurot.
Kuna kõik nimetatud nõuded on täitemenetlustes kohtutäiturite poolt juba sissenõutavad, siis tähendab on nõuete aluseks jõustunud kohtulahendid ja võlanõuete summadele pole võimalik enam vastuväiteid hilisemas pankrotimenetluses esitada. Pankrotiavaldusele lisatud kohtulahendite analüüs viitab sellele, et võlgnik on tekitanud endale kohustused, kuid pole olnud suuteline neid hiljem täitma. Samas pole ta ise midagi ette võtnud, et sõlmida võlausaldajatega kompromisse või esitada vastuväiteid kohtus. Võlgnik on jätnud kohtuistungitele lihtsalt ilmumata ning seega saanud endale tagaseljaotsused. See tähendab seda, et võlgnik pole olnud suuteline või pole olnud huvitatud mingil määral isegi oma võimaluike võlasummade vähendamisest. Teada on ju tõsiasi, et võlausaldaja esitab juba kohtusse nõuded koos võimalike kõrvalnõuetega (s.t. koos võimalike lubatud viivistega). Samuti lisanduvad täitemenetluses täiturite kulud, mis tuleb lisaks võlanõudele veel võlgnikul tasuda. Lähtudes pankrotiavalduses esitatust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on võtnud mitmeid kiirlaenusid erinevatelt firmadelt 2011- 2012.aasta jooksul. Võlgniku käitumine on olnud vastutustundetu, sest viimased väljamaksed töötasuna on deklareeritud 2012.a ühel kuul. Omamata kindlat ja püsivat sissetulekut on võlgnik eelduslikult laenude saamiseks esitanud juba laenuandjatele valeandmeid on sissetuleku kohta. Võlgnik ilmselt ei teagi kõiki tema suhtes toimuvaid täitemenetlusi, sest pankrotiavalduses on ta neid nimetanud ainult 4, kuid tegelikult on menetluses 7 sundtäitmist. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur tuvastanud, et A. T.il on seisuga 28.05.2015 sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas 5 942,45 eurot (ajutine haldur ei ole arvestanud täiturite tasu ja kulusid. Ajutine haldur tuginedes eelnevalt esitatud andmetele on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid kõikide kohustuste täitmiseks ning antud olukord ei ole eelduslikult ajutine, mistõttu on tekkinud alaline maksejõuetus. Maksejõuetuse põhjustest Võlgnik on selgitanud pankrotiavalduses, et makseraskused algasid 2011.aastal, kui ta võttis uusi laene, et eelmiste laenude makseid tasuda. Samuti olevat võlgnik viibinud haiguselehel ning seetõttu vähenes sissetulek ja esinesid viivitused töötasu maksmisel. See selgitus on esitatud äärmiselt üldsõnaliselt, viitamata ühelegi konkreetsele ajavahemikule või tööandjale. Samuti puudub teave, miks võlgnik alles 2015.a. märtsis registreeris ennast Töötukassas, kui töötuks jäi ta juba 2012.aastal. Mida tegi vahepealsed kaks aastat? Selle aja jooksul kogunesid juba tekkinud kohustustele suured kõrval nõuded, mis on välja mõistetud kohtulahendiga. Tuginedes pankrotiavalduses esitatule, tuleb asuda seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võimatus tasuda oma kohustusi võlausaldajate ees. Võimatus väljendub eeskätt püsiva sissetuleku puudumises. Samas on ajutine haldur veendumusel, et eelnevatel aastatel pole võlgnik ise teinud kõike temast sõltuvat, et neid kohustusi vähem oleks. Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise aluseid. Edasise pankrotimenetluse perspektiiv
Ajutise halduri hinnangul ei võimalda olemasolev vara katta pankrotimenetluse läbiviimise kulusid ning eelduslikult lõpeb võlgniku pankrotiavalduse menetlus raugemisega. Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tõenäoliselt tuleb kohtul pankrot välja kuulutada PankrS § 171 lg 11 alusel juhul, kui puuduvad alused, et võlgnikul puudub juurdepääs kohustustest vabastamise menetlusele. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud riigi vahenditest, kuivõrd võlgnikul puudub selleks vara ja rahalised vahendid.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.