2-15-1554
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2015.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtujurist
Ulvi Anissimova
Kohtuasi
V. B.`i hagi OÜ Maurice Bygg vastu töövaidluses. (OÜ Maurice Bygg taotlus hagimenetluses Töövaidluskomisjoni otsuse nr 4-1/1848-2014 läbivaatamiseks).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Kostja: Kostja esindaja:
V. B. (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx ) OÜ Maurice Bygg (RK xxx) advokaat Kristi [email protected])
Haas
(e-post
OÜ Maurice Bygg esitas Viru Maakohtule hagi V. B.`i vastu töövaidluses. Viru Maakohtu 03.02.2015 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, käsitledes ekslikult OÜ-d Maurice Bygg hagejana ja V. B.`i kostjana. 11.02.2015 saabus kohtusse Lõuna Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni toimik 1/1848-2014.
nr. 4-
16.02.2015 e-kirjas avaldas V. B. soovi tulla 19.02.2015 kohtusse, et talle selgitataks temale saadetud materjalide sisu (tl. 25). 17.02.2015 e-kirjaga palus V. B. saata talle tsiviilasja materjalid vene keeles (tl. 24). Kohus, tutvudes Lõuna Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni toimikuga nr. 4-1/1848-2014 tuvastas, et OÜ Maurice Bygg poolt esitatud hagiavaldust tuleb käsitleda mitte hagiavaldusena, vaid taotlusena Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 mõttes. Viru Maakohtu 02.03.2015 määrusega luges kohus käesolevas menetluses kohaseks hagejaks V. B.`i ja kostjaks OÜ Maurice Bygg. Samuti luges kohus OÜ Maurice Bygg poolt 30.10.2015 esitatud hagi taotluseks. Sama kohtumäärusega kohustas kohus hagejat, so V. B.`i esitama 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest TsMS § 363 nõuetele vastava hagiavalduse (ITVS § 24 lg 4 ja 5). V. B. on kohtu 02.03.2015 määruse kätte saanud 05.03.2015 TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (venna kaudu). 20.05.2015 menetlustoimingu protokollist nähtub, et kell 11.20 helistas kohtujurist Ulvi Anissimova hagejale V. B.`ile telefonil nr. xxx, et selgitada talle 02.03.2015 määruse sisu. V. B. teatas, et ei valda eesti keelt ja ei ole võimeline esitama hagi eesti keeles. Hagejale selgitati, et tõlgete teostamiseks on tal võimalus esitada kohtule riigi menetlusabi taotlus, või riigi õigusabi taotlus, kui ta soovib esindajat. Hageja lubas tulla 21.05.2015 kohtusse, et tutvuda tsiviilasja materjalidega ja vajadusel võtta vajalikud blanketid.
Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 7 kohaselt kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis. Viru Maakohtu 02.03.2015 määrusega kohustas kohus hagejat, so V. B.`i esitama 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest TsMS § 363 nõuetele vastava hagiavalduse (ITVS § 24 lg 4 ja 5). Kohus selgitas hagejale, et ITVS § 24 lg 7 kohaselt kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning et sellisel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu.
Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul V. B. kohtule hagi ei esitanud. 20.05.2015 menetlustoimingu protokollist nähtub, et kell 11.20 helistas kohtujurist Ulvi Anissimova hagejale V. B.`ile telefonil nr. 56770346, et selgitada talle 02.03.2015 määruse sisu. Hageja lubas tulla 21.05.2015 kohtusse, et tutvuda tsiviilasja materjalidega ja vajadusel võtta vajalikud blanketid. Hageja kohtusse ei ilmunud, hagi esitanud ei ole. Kohus, arvestades asjaoluga, et hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagi esitanud, jätab ITVS § 24 lg 7 alusel hagi läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt TsMS § 168 lg 2 hageja V. B. ́i kanda. Alates 01.01.2015.a kehtiva menetlusõiguse seaduse kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (näiteks lepingulise esindaja tasu), üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes, kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. TsMS § 174 lg 1 kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg2 sätestatud korras. Kuna käesolevas tsiviilasjas ei ole kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja ei küsinud, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. Kohus selgitab kostjale, et kuna kohus on jätnud hagi läbivaatamata, on tal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes ITVS § 24 lg 7, TsMS § 423 lg 3, § 427 jätab kohus hagi läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Helgi Vinni
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.