A.S’e ja M.S’e hagi A.S’e vastu elatise suurendamise nõudes
Hagihind
2144,34 [(119,13 x 9) x 2] EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: A.S, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx seaduslik esindaja M.K M.S, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja M.K Kostja: A.S, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, esindaja Tarmo Pilv, vandeadvokaat
Asja läbivaatamise aeg
05.05.2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.S’e ja M.S’e hagi ning suurendada Pärnu Maakohtu 15.07.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-84732 kinnitatud kompromissi alusel A.S’e poolt A.S’e ja M.S’e ülalpidamiseks makstava elatise suurust.
2.Välja mõista A.S’elt elatis oma alaealiste laste ülalpidamise alates 02.08.2016 järgmiselt:
2.1.A.S’e ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, mis otsuse tegemise ajal on 235 eurot, kuni poeg A täisealiseks saamiseni xxxxxxx.
2.2.M.S’e ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, mis otsuse tegemise ajal on 235 eurot, kuni poeg M täisealiseks saamiseni xxxxxxxxx.
3.A.S peab otsuse punktis 2 välja mõistetud elatised maksma M.K arveldusarvele nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Selgitusse märkida vastavalt „A elatis“, „M elatis“.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-11674 jagada täies ulatuses A.S’e kanda.
2.Hagejatel menetluskulusid ei ole.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJATE NÕUE JA ASJAOLUD
A.S ja M.S nõuavad oma isalt A.S’elt 15.07.2009 kompromissis kokkulepitud elatise suurendamist ja elatise väljamõistmist miinimumsummas. Elatise suurendamise vajadust põhjendavad hagejad elatusmiinimumi tõusuga. Hagejad soovivad, et elatis oleks kooskõlas riikliku miinimumiga. Hagejad on nõus asja kirjaliku menetlemisega (tl 1-3).
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja avaldas 13.09.2016 vastuses hagile, et on nõus elatise suurendamisega. Kostja nõustus ka hagiavalduses esitatud põhjendusega, et elatusmiinimum on alates kompromissi sõlmimisest tõusunud ning hagejate sooviga, et elatis oleks kooskõlas miinimummääraga. Kostja märkis, et Tsiviilasi nr 2-16-11674 mõistab elatise suurendamise vajalikkust. Samas oli nõus elatise summa suurendamisega vaid tingimusel, et tema saab kontrollida elatiseks makstud raha kasutamist. Kostja väitel on
eelnevalt esinenud olukordi, kus kostja on lastele kandnud elatist nõutud summas, kuid laste ema on kasutanud seda raha oma hüvanguks. Kostja soovib vältida olukordi, kus laste ema kasuta makstud elatist otstarbekalt. Raha eesmärgipärast kasutamist on kostja hinnangul võimalik kontrollida näiteks ostukviitungite esitamise läbi. Kostja kinnitas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 25-27).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
2.TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Hagejad soovivad saada oma isalt A.S’elt suuremat elatist, kui seni Pärnu Maakohtu 15.07.2009 kohtumäärusega nr 2-09-8472 kinnitatud kompromissi alusel makstud 1500 krooni (95.87 eurot) kuus. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista kummalegi elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras. Hagi põhjenduste kohaselt on elatusmiinimum võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga tõusnud ja hagejad soovivad, et makstav elatis oleks kooskõlas riikliku miinimumiga. Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Maakohtu 15.07.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-8472 kinnitatud kompromissi alusel on kostjal kohustus maksta oma mõlema alaealise lapse, st A.S’e ja M.S’e, ülalpidamiseks elatist 1500 krooni ehk 95.87 eurot kuus. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud (tl 6). Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 selgitanud, et “kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused”. Samas on Riigikohus märkinud, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt kuutasu alammäär alates 1.01.2016 oli 430 eurot ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt alates 01.01.2017 on 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51). Seega alates 01.01.2016 on elatise minimaalmäär 215 eurot kuus ja alates 01.01.2017 on elatise minimaalmäär 235 eurot kuus. Kuna kompromissi alusel hagejate ülalpidamiseks makstav elatis on väiksem PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast, on hagejad õigustatud nõudma kompromissis sisalduva elatise suurendamist.
3.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. A.S (hageja) on sündinud xxxxxxxxxxxx ja M.S (hageja) xxxxxxxxxxxx M.K ja A.S’e lastena (tl 45). Hagejate vanemad elavad eraldi. Hagejad elavad ema juures. Nimetatud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Seega on kostja alaealiste hagejate vanem ning kohustatud andma neile ülalpidamist. Alaealised hagejad omakorda on õigustatud saama oma isalt (kostjalt) ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilasi nr 2-16-11674 Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest 2 (4)
hoolitseb (lahendid nr 3-2-1-3-07, nr 3-2-1-159-12). Vaidlust ei ole ka selles, et hagiavalduse esitamise aja seisuga (02.08.2016) ei olnud kostja maksnud hagejate ema pangakontole hagejate ülalpidamiseks iga kuu miinimummääras elatist, st polnud andnud hagejatele ülalpidamist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras. Kuna kostja vabatahtlikult hagejatele miinimummääras ülalpidamist andnud ei ole, on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist nõudma kohtu kaudu.
5.Hagejad nõuavad kostjalt elatise maksmist seaduses sätestatud miinimummääras ja seda alates hagiavalduse esitamisest 02.08.2016 kuni täisealiseks saamiseni. Arvestades, et hagejad on nõudnud elatise väljamõistmist miinimumsummas, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, ei pea nad oma vajadusi põhjendama ega ka tõendama. Hagejate vajaduste osas puudub poolte vahel ka vaidlus. Enamgi veel - kostja on nõustunud elatise suurendamise nõude põhjenduste ja hagejate sooviga, et elatis oleks kooskõlas miinimummääraga (tl 26).
5.1.Kostja ei vaidle sisuliselt vastu hagejate miinimummääras elatise nõudele (ei ole palunud jätta hagejate miinimummääras elatise nõuded rahuldamata), kuid leiab, et temal peaks olema võimalus kontrollida makstud elatise sihipärast kasutamist laste ema poolt ja seda näiteks ostukviitungite esitamise läbi (tl 26-27). Menetluse käigus teatas kostja, et tal on põhjendatud kahtlus, et raha ei kasutata laste hüvanguks (tl 31). PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Samas ei anna kehtiv seadusandlus elatist maksvale vanemale õigustust seada lapsega koos elavale vanemale tingimusi elatusraha kasutamise osas. Eeltoodut arvestades on kostja seatud tingimus kontrollida tema poolt makstud elatusraha kasutamist laste ema poolt õigusliku alusetu. Kostja paljasõnaline kahtlus (asjaoludega sisustamata), et laste ema ei kasuta makstud elatist sihipäraselt, ei anna alust jätta hagejate nõuded rahuldamata.
5.2.Kostja on 20.10.2016 kohtule saadetud taotluses teatanud, et tema töötasu kuus on xxxx eurot (bruto). Oma väite tõendamiseks esitas kostja Töölepingu nr 1, mille punkt 6.1 kohaselt on tema töötasu xxxxx eurot kuus (bruto) (tl tl 35-36, 38-41). Kostja leidis, et tema sissetuleku suurus on oluline elatise määramisel (tl 36). Seoses elatisega on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-118-12 selgitanud, et „kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kostja on oma 13.09.2016 vastuses avaldanud sisulist nõustumist elatise suurendamise vajalikkusega ja valmisolekut maksta kompromissi sõlmimise korral hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras (tl 26-27). Kogu menetluse kestel ei ole kostja väitnud, et ta ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt maksta hagejatele elatist miinimummääras ega ka seda, et tal pole võimalik suuremat sissetulekut teenida. Kostja eelmärgitud seisukohad kogumis tema menetlusliku käitumisega (vastuväidete puudumine, põhimõtteline valmisolek sõlmida kompromiss elatise maksmiseks miinimummääras) annavad kohtule põhjendatud aluse arvata, kostja majanduslik seisund võimaldab tal hagejatele miinimummääras elatist maksta. Eeltuvastatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et ei esine asjaolusid kostjalt elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära.
6.PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suuruseTsiviilasi nr 2-16-11674 na, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 3 (4)
Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 juhtinud tähelepanu, et vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist TsMS § 459 lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutu kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks. Hagejad on nõudnud elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 02.08.2016 miinimumsummas, st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Tuvastatud asjaolusid hinnates leiab kohus, et hagejad on õigustatud soovima elatise väljamõistmist nende poolt taotletud viisil, so muutuva suurusena. Asjaolusid, mis välistaksid elatise väljamõistmise muutuva suurusena, sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest, kohus ei tuvastanud. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagejate hagi ja mõistab kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, mis otsuse tegemise ajal on 235 eurot, alates hagiavalduse esitamisest 02.08.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
7.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevas asjas tehti otsus kostja kahjuks, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejatel menetluskulusid ei ole.