Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunikud
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
08.06.2015 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-15-1413
Tsiviilasi
AS-i Transcom hagi OÜ Nunne Invest vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lõpetamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Nunne Invest määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Transcom (registrikood 10550575), lepinguline esindaja adv. Karl-Morten Jõgi Kostja OÜ Nunne Invest (registrikood 11175493), lepinguline esindaja adv. Helmeri Indela
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
09.04.2015
määrus
menetluse
Jätta Harju Maakohtu 09.04.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-1413 muutmata ja OÜ Nunne Invest määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik 29.01.2015 esitas AS Transcom hagi Harju Maakohtusse OÜ Nunne Invest vastu võla väljamõistmiseks.
Hageja hagi esemeks oli alusetu rikastumise nõue, mille aluseks on hageja poolt kostjale tehtud alusetud maksed. Kostja esitas vastuses hagile faktiväite, et hageja tasus kostjale hagi aluseks olevad summad hageja võlausaldaja Industrial Technology Investments OÜ poolt Silveralteks Grupp OÜ kaudu kostjale loovutatud nõude täitmiseks. Hageja kontrollis kostja vastuses nimetatud asjaolusid ja esitas 20.03.2015 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hoolimata sellest, et nii kostja osanikule kui ka kostja juhatuse liikmele toimetati enne hagi esitamist kätte hageja järelepärimine/nõudekiri hagi aluseks olevate maksete osas, kostja ja kostja osanik hageja päringutele ei vastanud. Nii kostjal kui ka kostja osanikul KLl oli võimalus hageja päringule/nõudekirjale vastata ning selgitada hagejale enda seisukohti hagi aluseks olevate maksete osas, sh esitada hagejale tõendid nõude loovutamise kohta. Seda ei tehtud ning ca 6 kuu möödudes esitas hageja kohtule hagi. Hagi esitamine oli otseselt tingitud asjaolust, et kostja ja kostja ainuosanik ei vastanud hageja päringutele. Eeltoodust tulenevalt oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja poolt kantud menetluskulud hageja kanda, sest hageja esitas kohtule hagi kostja ja kostja ainuosaniku tegevusetuse tõttu. Maakohtu määrus 09.04.2015 määrusega võttis Harju Maakohus vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Poolte menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohus leidis, et põhjendatud on jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 sätestatust erinevalt TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuivõrd kohtu hinnangul oli kostjal piisav võimalus esitada kohtuväliselt selgitusi ja vastuväiteid hageja nõudele, et vältida hagimenetluses kulude tekkimist. Kohtu hinnangul olid hageja 10.09.2014 nõudekirjas toodud kõik nõuet määratlevad asjaolud, millest tulenevalt oli kostjal võimalik vaidlus lahendada enne kohtumenetluse algust. Ebamõistlikuks tuleb pidada hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmist olukorras, kui kostja eelneva tegevusetuse tõttu esitas hageja kohtule hagi, kuivõrd vastavad menetluskulud olid kostja poolt välditavad hageja päringule vastamise ja asjaolude selgitamise kaudu. Määruskaebus Kostja palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebuse esitaja leiab, et praegusel juhul puudusid mistahes TsMS § 162 lg 4 tähenduses erandlikud asjaolud antud normi rakendamiseks TsMS § 168 lg 4 asemel. Kohus jättis tähelepanuta faktilise asjaolu, et vastustaja ei ole edastanud määruskaebuse esitajale OÜ-le Nunne Invest mistahes järelepärimisi, mistõttu puudub alus heita määruskaebuse esitajale ette nendele vastamata jätmist. Määruskaebuse esitaja viitab, et määruskaebuse esitaja ainuke juhatuse liige on KG, kelle poole pole mistahes järelepärimistega pöördutud. Kuivõrd KL ei ole OÜ Nunne Invest juhatuse liige ega osale mistahes viisil OÜ Nunne Invest juhtimises, siis puuduvad KL-l volitused ja pädevus OÜ Nunne Invest nimel vastamiseks ASi Transcom järelepärimisele. Liiatigi puudub KL-l füüsilise isikuna kohustus mistahes järelepärimistele vastamiseks. Kostja tegevusetus kolmandale isikule (KL-le) adresseeritud
vastustaja järelepärimisele vastamata jätmisel pole mistahes viisil määruskaebuse esitajale ette heidetav. KL selgitas, et tal olid mõjuvad põhjused, miks mitte vastata AS-i Transcom pahausksele järelepärimisele. Nimelt AS Transcom puhul on tegemist äriühinguga, mis on läbi OÜ Transcom Grupp RK faktilise kontrolli ja mõju all. OÜ Nunne Invest väikeosanik KL on endine AS-i Transcom juhatuse liige. Pärast seda, kui KL 2013. aastal AS-i Transcom juhatuse liikme kohalt vabatahtlikult lahkus, on AS Transcom asunud pahauskselt otsima erinevaid võimalusi, kuidas esitada tema vastu või temaga otseselt või kaudselt seotud äriühingute vastu alusetuid nõudeid. KL hinnangul on vastustaja esitanud temale nõudekirju üksnes eesmärgiga välja selgitada, kas esitada KL vastu juhatuse liikme vastusel põhinev hagi või mitte. KL tegevusetus ei ole OÜ-le Nunne Invest omistatav, kuna KL pole OÜ Nunne Invest juhatuse liige. Määruskaebuse esitaja ei vastuta AS-i Transcom raamatupidamise ja dokumentatsioonis väidetavalt esinevate puuduste eest. See on üksnes AS-i Transcom probleem. Hageja seisukoht Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse esitajale nõudekiri ja KL-le järelepärimine esitati eesmärgil saada infot hageja poolt kostjale tehtud maksete õiguspärasuse osas. Kuna järelepärimistele ei vastatud, sai kinnitust hageja veendumus, et maksetel puudus õiguslik alus ning hageja pöördus hagiga kohtusse. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hagiga kohtusse pöördumise põhjustas kostja tegevusetus ning hageja järelepärimistele vastamisega oleks kostja saanud vaidluse lahendada väljaspool kohtumenetlust. Õige ei ole määruskaebuse esitaja väide, et kostja ei olnud hageja nõudest teadlik ning seetõttu ei saanud nõudele kohtuväliselt vastata. Hageja nõudekiri on kohtutäituri vahendusel kostjale kätte toimetatud (KG allkiri, tl 25, kd I). Olles teadlik hageja nõudest, saanuks kostja hagejale selgitada kostjale tehtud maksete õiguslikku alust ning ära hoida kohtuvaidluse alustamise. Seega leidis maakohus õigesti, et hageja tõi välja sellised erandlikud asjaolud, mis annavad aluse kohaldada TsMS § 162 lg-t 4.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.