lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-57582/21

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-57582/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2898
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 88 lg 1, 3Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjuselTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 109 lg 1Hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonisTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 436 lg 4Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 652 lg 3Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-57582/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.01.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-57582

Tsiviilasi

Allan Espenbergi hagi Laheda valla (Tilsi Põhikooli kaudu) vastu töövaidluses 1 746 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Allan Espenbergi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Allan Espenberg (isikukood XXXX), esindaja advokaat Rene Hallemaa

esindajad

RESOLUTSIOON

Vastustaja (kostja): Laheda vald (Tilsi Põhikooli kaudu), esindaja advokaat Grete Lüüs

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 otsus muutmata.
2.Jätta rahuldamata Allan Espenbergi taotlus Annika Viikmaa kirjaliku iseloomustuse asja materjalide juurde võtmiseks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Allan Espenbergi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Allan Espenberg (hageja) esitas 1. juuli 2014 töövaidluskomisjonile avalduse Tilsi Põhikooli vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Tilsi Põhikool vaidles avaldusele vastu. Töövaidluskomisjon jättis 13. augusti 2014 otsusega avalduse rahuldamata.
2.Allan Espenberg esitas 17. septembril 2014 Tartu Maakohtule hagi Laheda valla (Tilsi Põhikooli kaudu) vastu. Hageja palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping alates 1. augustist 2014, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1746 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduses märgitu kohaselt on poolte vahel 29. augustil 2006 sõlmitud tähtajatu tööleping ning 10. detsembril 2009 uus tööleping nr XX, mille lisa kohaselt on hageja töötasuks 582 eurot. Kostja edastas hagejale 3. juunil 2014 töölepingu erakorralise ülesütlemise teatise, mille kohaselt lõpetas töölepingu 1. augustist 2014 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel töökohale isikuomaduste sobimatuse ja ebapiisava tööoskuse tõttu. Kostja ei ole hagejale konkreetseid etteheiteid teinud, ei ole andnud talle võimalust enda käitumist muuta ega kohustanud teda täiendõppel osalema. Töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel on materiaalsete aluste puudumise ja formaalsete eelduste rikkumise tõttu tühine. TLS § 109 lg 1 alusel on hageja nõudeks 1746 eurot (s.o 3 kuud x 582 eurot).
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ülesütlemisele pole eelnenud hoiatust, konkreetseid etteheited ja võimalust oma käitumist muuta. Viisaka käitumise kohta on hagejale tehtud mitmeid suulisi ja üks kirjalik märkus. Kuivõrd hageja on kinnitanud, et pole valesti käitunud ning viimaste probleemide tekitaja on lihtsalt problemaatiline lapsevanem, on töösuhte lõpetamine ainus, mis kaitses lapsi emotsionaalse väärkohtlemise (sh alandamise) eest. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et hageja on alati juhindunud kooli kodukorrast ja hindamisjuhendist. Kostjal oli õigus lõpetada tööleping TLS § 88 lg 1 p 2 alusel, st töökohale sobimatute isikuomaduste tõttu, mida täiendkoolitustega pole võimalik korvata. Töötaja rikkumisi arvestades on hüvitise nõudmine põhjendamatu.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus jättis 22. detsembri 2014 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole rohkem kui ühe aasta pikkune periood mõistlik, kogumaks töölepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu jättis maakohus kõrvale e-kirjad nr 1-7. Maakohus leidis, et õpilasel õpiku puudumise tõttu õpitulemuste hindamiseks ettenähtud numbrilise hinde panemine e-päevikusse ei vastanud koolis kehtivale hindamisjuhendile. Õpilaselt järgmisel päeval mitmel vahetunnil õppevahendi ettenäitamise nõudmine on õpilast alandav tegevus. Maakohus leidis, et ka täiskasvanud inimesel ei ole füüsiliselt võimalik vastata 45-minutilise koolitunni jooksul kirjalikult 41 küsimusele. Selliselt koostatud kontrolltöö on ebapedagoogiline – sellist tööd, arvestades ka nn kõrgendatud nõudmisi positiivsete vastuste arvu osas, ei ole võimalik parimagi tahtmise juures sooritada positiivsele hindele. Vastusest direktori järelepärimisele ei ole võimalik välja lugeda hageja poolt vea tunnistamist, soovi midagi muuta oma käitumises ja õpetamise metoodikas. Õpetaja töö analüüs 2012/2013 ei ilmuta konstruktiivset suhtumist ning ei sisalda sisulisi etteheiteid juhtkonnale. Eneseanalüüsis toodud selgitus ja analüüs on täiskasvanud inimese ja pedagoogi poolt lubamatu ning ei vasta töölepingus kokkulepitud viisakale ja korrektsele suhtlemisele. Maakohus leidis, et hageja on eiranud evakuatsiooniõppusel õpetaja töökohustust (töölepingu p 6.2.3), on korduvalt rikkunud koolis kehtivat hindamisjuhendit (töölepingu p 6.2.1) ning ei ole suhelnud kaastöötajate, õpilaste ja lapsevanematega viisakalt ja korrektselt (töölepingu p 6.4), mis kogumis annab aluse temaga töölepingu ülesütlemiseks ebapiisava tööoskuse ja töökohale sobimatuse tõttu. Käesolevas asjas oli tekkinud TLS § 88 lg 1 p-s 2 sätestatud situatsioon. Tööandja on täitnud TLS § 88 lg-st 3 tulenevat hoiatuskohustust 14.10.2013 käskkirjaga.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.A. Espenberg esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 4 ja 6. Esmakordselt kohtuotsusest nähtuv käsitlus töökohustuste rikkumisest ja rikutud töölepingu punktidest on tinginud olukorra, kus apellandil ei olnud võimalik oma õigusi ja huve õigeaegselt ja efektiivselt kaitsta. Töökohustuste rikkumine on TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt eraldiseisev töösuhte lõpetamise alus; 2) on lisaks üldisele hindamisjuhendile igas õppeaines kehtestatud hindamise erireeglid. Kuna õpivahendite kaasas kandmine iseloomustab õpilase kohusetunnet ja suhtumist, on hindamisjuhendi kohaselt lubatud ajalooõpetajal õpivahendite kaasas kandmise hindamine. Õpilastes kohusetunde ja hoolsuse tekitamiseks hindas õpetaja õpivahendite puudumist hindega „1“ üksnes õpivahendite korduvpuudumisel. Apellant ei ole hindamisjuhendit rikkunud; 3) ei ole aastaid apellandi poolt kasutusel olnud metoodika osas vastustaja apellandile etteheidet teinud ja tema käitumist tauninud. TLS § 88 lg 3 kohast hoiatust ei ole apellandile tehtud. 14.10.2013 antud käskkiri on hoiatus lõpetada töösuhe üksnes tööandja korralduste edasise eiramise korral. Töösuhe on lõpetatud TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. Antud alusel töösuhte lõpetamise eest isikuomanduste mittesobivuse tõttu apellanti hoiatatud ei ole;

4) on maakohus ebaõigesti leidnud, et apellant ei ole oma eksimusest kontrolltöö hindamisel aru saanud. Kohus on põhjendamatult pidanud võimatuks vastata 45-minutilise ainetunni jooksul 41 küsimusele; 5) on apellant juba hagiavalduse p-s 2.7 märkinud, millistest asjaoludest tulenevalt ta ettenähtud mahus koolitustel ei osalenud. Vastustaja hinnangul ei ole töösuhte lõpetamise aluseks olevad isikuomadusi võimalik täiendkoolitustel osalemisega parandada ehk täiendkoolitustel mitteosalemine ei saanud omada üleüldse tähtsust töösuhte lõpetamise seaduspärasuse hindamisel; 6) pidi maakohus TLS § 88 lg 1 p-st 2 tulenevalt tuvastama esmalt, kas apellant ei tulnud toime tööülesannete täitmisega ja ei ole suutnud seda teha pika perioodi jooksul ning seejärel tuvastama, kas toimetulematus oli tingitud ebapiisavatest tööoskustest, töökohale sobimatusest või kohanematusest; 7) ei ole maakohus arvestanud kohtuistungil evakuatsiooniõppusel asetleidnud käitumisele;

apellandi

esitatud

põhjendustega

8) kinnitavad kohtu poolt hindamata jäetud tõendid üheselt, et apellant oli kaaskolleegide poolt hinnatud ja õpilaste poolt kiidetud õpetaja; 9) ei ole kohus analüüsinud apellandi poolt esitatud tõendeid ja väiteid, millest nähtub apellandi soov probleemidega tegeleda ning oma teatud eksimuste tunnistamine. Juhtkonna hoolimatu käitumine ja aastate pikkune apellandi märkuste eiramine on viinud konfliktideni ja õpilaste korrale allumatuseni.

6.Laheda vald (Tilsi Põhikooli kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus TsMS § 436 lg 4 ja 6 rikkunud. Kostja on 21.10.2014 seisukohas märkinud, et hageja ei ole täitnud töölepingus märgitud tööülesandeid; 2) on põhjendamatu nõuda õpilastelt õpikute kaasas kandmist ning nende puudumise korral hinnata õpilast numbriliselt. Õpilaselt järgmisel päeval mitmel vahetunnil õppevahendi ettenäitamise nõudmine on alandav teguviis; 3) on arusaamatu apellandi väide, et vastustaja pole andnud apellandile võimalust oma käitumist parandada ning et vastustaja ei ole apellandile etteheidet teinud ja tema käitumist tauninud; 4) on maakohus õigesti leidnud, et ka täiskasvanud inimesel ei ole füüsilisest võimalik vastata 45-minutilise koolitunni jooksul kirjalikult 41 küsimusele. Hinnete pidev muutmine ei taga stabiilsust. Apellant ei ole oma viga tunnistanud ega soovinud midagi muuta oma käitumises ja õpetamise metoodikas; 5) on maakohus õigesti leidnud, et apellant ei ole kooli juhtkonnale teinud ühtegi etteheidet selle kohta, et õpetajal ei ole võimaldatud koolitustel osaleda. Apellandi isikuomadused ei ole muudetavad koolitustega. See aga ei tähenda, et koolitustel mitteosalemine ei saa tähtsust omada töösuhte lõpetamise seaduspärasuse hindamisel; 6) kehtivad õpetajatöö puhul isikuomadustele kõrgendatud nõuded, kindlasti ei tohi õpetaja laskuda solvangute või irooniliste kommentaaride tegemiseni laste, nende vanemate ning kolleegidega suhtlemisel. Hageja on rikkunud Tilsi Põhikooli hindamisjuhendit ning töölepingu p 6.2.1 ja 6.4. Hageja oli mitmete kaaskolleegide poolt hinnatud õpetaja, kuid tema põhiliseks probleemiks oli igapäevane suhtlus õpilastega, mida kolleegidel pole võimalik objektiivselt hinnata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
22.detsembri 2014 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu 22. detsembri 2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
8.Apellandi väite kohaselt nähtub esmakordselt kohtuotsusest käsitlus töökohustuste rikkumisest, kuid töökohustuste rikkumine on TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt eraldiseisev töösuhte lõpetamise alus ning maakohtupoolne menetlusnormi rikkumine on tinginud olukorra, kus apellandil ei olnud võimalik oma õigusi ja huve õigeaegselt ning efektiivselt kaitsta. Nähtuvalt teatisest töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta (tl 17) on kostja teatanud hagejale töölepingu lõppemisest seoses erakorralise ülesütlemisega 1. augustist 2014 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. Samas aga teatises märgitud asjaolud saavad olla aluseks ka töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, s.o antud juhul töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud asjaolud võivad olla töölepingu lõpetamise aluseks nii TLS § 88 lg 1 p-i 2 kui p-i 3 järgi. TLS § 88 lg 1 p-s 2 sätestatud toimetulematus tööülesannete täitmisega on oma olemuselt ka töökohustuste rikkumine. Hagejapoolne töökohustuste rikkumine on olnud vaidluse esemeks nii töövaidluskomisjonis kui maakohtus ja ebaõige on apellandi seisukoht, et esmakordselt nähtub kohtuotsusest töökohustuste rikkumine ning seetõttu ei ole ta saanud oma õigusi ja huve õigeaegselt kaitsta. Samuti oli apellandil võimalik apellatsioonkaebuses esitada kõik oma väited seoses maakohtu poolt tuvastatud töökohustuste rikkumisega.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et õpilasele õpiku puudumise tõttu õpitulemuste hindamiseks ettenähtud numbrilise hinde panemine e-päevikusse ei vastanud koolis kehtivale hindamisjuhendile ning õpilaselt järgmisel päeval mitmel vahetunnil õppevahendi ettenäitamise nõudmine oli õpilast alandav. Ebaõige on siinkohal apellandi väide, et hindamisjuhendi kohaselt on lubatud ajalooõpetajal õpivahendite kaasaskandmise numbriline hindamine. Apellant tugineb oma seisukohas direktori 10.12.2013 käskkirjaga kinnitatud hindamise korralduse p-le 9.5 (tl 38). Apellandi poolt viidatud hindamise korralduse punkti kohaselt hinnatakse ajaloos teadmisi, kohusetunnet, suhtumist, aktiivsust, iseseisvust, loovust, arutlusoskust, tunnitööd, meeskonnatöö oskusi, sündmuste, asjade loogilise järjestamise oskusi, suulist ja kirjalikku väljendusoskust, funktsionaalseid oskusi (lugemises, kirjutamises, jutustamises), praktilisi oskusi (lossi või mõõga valmistamine jms), oskust leida infot erinevatest allikatest (õpik, teatmeteos, sõnaraamat, internet jne). Ringkonnakohtu arvates hindamise korralduse p-st 9.5 ei tulene, et ajaloos hinnatakse eraldi kohusetunde ja suhtumise kaudu õpivahendite kaasaskandmist numbriliselt. Arvatavasti võiks õpivahendite puudumine mingil määral mõjutada teadmiste jms eest pandud hinnet, kuid õpivahendite puudumine ei saa olla iseseisvaks aluseks hinde panemisel. Asjaolu, et hageja on väidetavalt aastaid õpilasi õpivahendite korduva kojujätmise eest hinnanud hindega „1“ ja nõudnud seejärel õpivahendite korduvat ettenäitamist, ei õigusta õpivahendite puudumise numbrilist hindamist ning seejärel õpilaselt järgmisel päeval mitmel vahetunnil õppevahendi ettenäitamise nõudmist.

Ebaõige on apellandi väide, et kostja ei ole soovinudki anda apellandile võimalust oma eksimusest aru saada ja väidetavat hindamisjuhendile mittevastavat käitumist selgitada. Kostja on andnud hinnangu apellandi hindamissüsteemile 20.05.2014 kirjavahetuses (tl 80) ning apellant on sellele vastanud (tl 24-25).

10.Alusetu on apellandi väide, et TLS § 88 lg 3 kohast hoiatust ei ole apellandile tehtud. Vastavalt TLS § 88 lg-le 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Tilsi Põhikooli direktori 14.10.2013 käskkirjaga (tl 76) on tehtud hagejale hoiatus töökohustuste rikkumise eest. Nähtuvalt teatisest töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta on kostja teatanud hagejale töölepingu lõppemisest seoses erakorralise ülesütlemisega 1. augustist 2014 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus märkis käesoleva otsuse p-s 8, et teatises märgitud asjaolud saavad olla aluseks ka töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, s.o antud juhul teatises märgitud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud asjaolud (sh tööülesannete mittenõuetekohane täitmine) võivad olla töölepingu lõpetamise aluseks nii TLS § 88 lg 1 p-i 2 kui p-i 3 järgi. Asjaolu, et teatises on märgitud töösuhte lõpetamise õigusliku alusena TLS § 88 lg 1 p 2, ei välista kostja õigust vaidluse korral täiendada töösuhte lõpetamise õiguslikku alust TLS § 88 lg 1 p-ga 3. Seega ei oma antud juhul töölepingu erakorralise ülesütlemise seaduslikkuse hindamisel tähtsust asjaolu, et hagejale oli tehtud hoiatus seoses töökohustuste rikkumisega, kuid ei olnud hoiatatud töösuhte lõpetamise eest isikuomanduste mittesobivuse tõttu. Samuti sisaldub iseenesest TLS § 88 lg 1 p-s 2 tööülesannete mittetäitmise (töökohustuste rikkumise) eeldus. TLS § 88 lg-s 3 sätestatud hoiatuse funktsiooniks on anda töötajale mõistlik tähtaeg rikkumise lõpetamiseks. Direktori 14.10.2013 käskkirjaga on hoiatatud hagejat, et kui ta jätkab töökohustuste rikkumist, siis võib kostja töölepingu üles öelda. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kuna hageja on eiranud evakuatsiooniõppusel õpetaja töökohustust (töölepingu p 6.2.3), siis oli hoiatuse tegemine edaspidiste rikkumiste ärahoidmiseks õigustatud. Töölepingu erakorralist ülesütlemist ei muuda seadusevastaseks asjaolu, et 08.05.2014 toimunud Tilsi Põhikooli hoolekogu koosolekule ei kutsutud hagejat, kuigi protokollist nähtuvalt (tl 47-48) oli seal arutlusel hageja hindamissüsteem. Kostja on selgitanud, et hageja oli saanud eelnevalt oma selgitusi jagada klassijuhatajatele, õppealajuhatajale ning direktorile ja seetõttu ei peetud vajalikuks hagejat koosolekule kutsuda.
11.Apellandi väited seoses kontrolltöö hindamisega on ennastõigustavad ning ei anna alust asuda teisele seisukohale, kui on olnud maakohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelduslikult ei ole võimalik vastata 45-minutilise ainetunni jooksul 41-le ajalugu puudutavale küsimusele. Lisaks sellele oli vajalik hinde „3“ saamiseks 41-le küsimusele vastamisel 33 õiget vastust, kuid hindamisjuhendis on hinde „3“ saamiseks ette nähtud 51% (antud juhul 21) õiget vastust. Hageja ei ole selgitanud kõrgendatud hindamisskaala vajalikkust vaidlusaluse kontrolltöö puhul.
12.Maakohus on õigesti, hinnates asjas esitatud tõendeid, asunud seisukohale, et hageja ei ole kooli juhtkonnale teinud etteheiteid selle kohta, et tal ei ole võimaldatud vajalikel koolitustel osaleda. Hageja on olnud seisukohal, et koolitus (sh suhtlemis- ja enesekehtestamise oskuse arendamine koolitusel) ei ole talle vajalik, ning ka apellatsioonkaebuses on hageja seisukohal, et täiendkoolitusetel mitteosalemine ei saanud omada tähtsust töösuhte lõpetamise seaduspärasuse hindamisel. Seega on hageja läbivalt veendunud oma käitumise õigsuses ja vajaliku suhtlemisoskuse olemasolus ning ei pea vajalikuks seda muuta koolituse abil. Töölepingu (tl 10-16) p-i 5.2.14. kohaselt oli hageja tööülesandeks enda ja enda tegevuse järjepidev analüüsimine ning analüüsi tulemustest lähtuvalt oma isiklikule ja kutsealasele arengule eesmärkide seadmine ja eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste kavandamine, p-i 6.2.4 järgi

oli hageja kohustuseks osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Kohustus täiendada end ainealaselt, metoodiliselt ja pedagoogiliselt tulenes ka õpetaja ametijuhendist (tl 102). Nähtuvalt õpetaja töö analüüsist 2012/13 (93-95), töötaja arenguvestluse protokollist (tl 96-97) ja õpetaja eneseanalüüsist 08.02.2014 direktori tagasisidega (tl 98-101) ei ole hageja, vaatamata esinenud probleemidele, vajalikuks pidanud end täiendada tööalaselt (sh vastavad koolitused). Ringkonnakohus leiab, et koolitustel osalemise kaudu oleks hagejal olnud võimalik täiendada eneseanalüüsi võimet ning ka suhtlemisoskust (enesekehtestamise oskust), mis oleks ära hoidnud probleemid õpilastega, nende vanematega ja kooli juhtkonnaga. Käesoleval juhul ei ole hageja seda teinud ning ei ole toime tulnud õpilastega seonduvates igapäevastes olukordades ja ei ole olnud suuteline tegema koostööd kooli juhtkonnaga.

13.Maakohus on õigesti tuvastanud, et antud juhul esinevad TLS § 88 lg 1 p 2 kohaldamiseks vajalikud eeldused, s.o hageja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse/töökohale sobimatuse tõttu, ning seetõttu on kostja õigesti öelnud erakorraliselt üles hagejaga sõlmitud töölepingu. Maakohus on vaidlustatud otsuses vastavad põhjendused esitanud, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Asja materjalidest nähtuvalt on probleemid tööülesannete täitmisel esinenud hagejal ligikaudu aasta jooksul. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja on ilmselt heade erialaste teadmistega ning laia silmaringiga isik ja ta võib olla hea õpetaja motiveeritud õpilaste jaoks, kuid samas ei suuda ta toime tulla probleemsete õpilastega ning seetõttu tekivad tal konfliktid õpilaste ja nende vanematega. Asjaolu, et hageja on mitmete kaaskolleegide poolt hinnatud õpetaja, ei muuda seda, et hagejal on probleeme igapäevasel suhtlemisel õpilastega (ja nende vanematega).
14.Apellandi väitel ei ole maakohus analüüsinud apellandi poolt esitatud tõendeid ja väiteid, millest nähtub apellandi soov probleemidega tegeleda, samuti on apellant tunnistanud teatud eksimusi. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu analüüsiga asjas esitatud tõenditele ning leiab, et hagejal oli piisav kostjapoolne tagasiside töökohustuste täitmise viisi ja korra ning tekkinud probleemide kohta ja sellel alusel oli tal võimalik paranda oma käitumist ning suhtlemisviisi, kuid ta ei ole seda teinud.
15.Apellant on taotlenud apellatsioonkaebuses CC kirjaliku iseloomustuse asja materjalide juurde võtmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult nimetatud tõendi asja materjalide juurde võtmata, seega puuduvad TsMS § 652 lg-s 3 märgitud eeldused ning tõend tuleb jätta tähelepanuta.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

Kuna lõpplahend antud tsiviilasjas on tehtud enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja