4.Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasuks 1 680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2 016 (kaks tuhat kuusteist)
Tsiviilasi nr 2-15-6364 eurot ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 106 (ükssada kuus) eurot (sisaldab käibemaksu), kokku 2 122 (kaks tuhat ükssada kakskümmend kaks) eurot.
5.Välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivara arvelt Andres Hermeti kasuks ja kanda need OÜ XXX (registrikood XXX), , mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.
6.Võlgniku juhatuse liikmel XXX(isikukood XXX) ilmuda võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja (Kentmanni 13, Tallinn) saali nr 518, 26. juunil 2015. a, algusega kell 09:55.
7.Hoiatada XXX(isikukood XXX), et vande andmise kohustuse mittetäitmisel (s.h vande andmise kohustuse täitmiseks kohtusse ilmumata jätmisel või vande andmisest keeldumisel) võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti.
8.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Kentmanni 13, Tallinnas, 26. juunil 2015. a, algusega kell 10:00.
9.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
10.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 9 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
11.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
12.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
13.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
15.Kohtumäärus saata võlausaldajale, võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile, Tartu Maakohtu registriosakonnale ja XXXle. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). I Asjaolud
1.OÜ XXX(võlgnik) esitas 27.04.2015 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse.
2.07.05.2015 määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 28.05.2015.
3.27.05.2015 esitas Andres Hermet ajutise pankrotihalduri aruande.
Tsiviilasi nr 2-15-6364
OÜ XXX kanti äriregistrisse 10.06.2010, osakapital on 2 921 eurot. Võlgniku seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX) alates 24.01.2012, 09.11.2010-24.01.2012 XXX(isikukood XXX). Võlgnikul on viis osanikku. Võlgniku põhitegevuseks on olnud metallitööstus ja metallide hulgimüük. Võlgnik on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 11.03.2011. Võlgniku igapäevane majandustegevus on lõppenud sisuliselt 2015 aprillikuus. Võlgniku vara moodustab kokku kuni 22 000 eurot, võlgniku juhatuse poolt ajutisele haldurile esitatud andmetel on võlgniku teadaolevad kohustused kokku vähemalt 724 017,17 eurot. Tänaseks on saabunud olukord, kus võlgnikul ei ole võimalik oma kohustusi täita. Samuti ei ole ette näha, et võlgnikule võiksid nimetamisväärsed täiendavad rahalised vahendid tekkida. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal püsivalt maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2 ja lg 3). Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad igasugused rahalised vahendid, vajalik personal ja ka võimalused täiendavate investeeringute saamiseks, et tasuda olemasolevad võlgnevused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on tingitud eelkõige käibe olulisest vähenemisest, ebapiisavatest juhtimisotsustest tekkinud keerulises majandussituatsioonis ning osanike vahelistest vastuoludest, mistõttu ei saavutatud kokkuleppeid täiendavate finantseerimisallikate leidmise osas. Ajutise halduri käsutuses oleva esialgse informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg on ajutise halduri hinnangul hiljemalt veebruari lõpp 2015, kui lõppes arvelduskrediidileping Nordea Bank AB Eesti filiaaliga ja võlgniku arvelduskrediidilepingust tulenev kohustus moodustas 402 697,86 eurot, millist summat võlgnikul tasuda ei olnud võimalik. Ajutine haldur on analüüsinud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Võlgnik on võõrandanud mitmeid sõidukeid, mille tehingute täpsem analüüs on võimalik pankroti väljakuulutamise järgselt, kui pankrotihalduril on võimalus analüüsida raamatupidamise dokumente, mille üleandmise kohustus juhatuse liikmel tekib. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on oma arveldusarvetelt tasunud erinevaid arveid osanikfirmale XXXOÜ (juhatuse liige XXX). XXXOÜ põhitegevusalaks on äriregistri andmetel ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Võlgniku juhatuse kinnituse müüs XXXOÜ võlgnikule ehituslikku armatuurterast, võlgniku juhatuse liige on esitanud ajutise halduri täiendava päringu alusel ka osaliselt maksete tegemise aluseks olevaid dokumente. Ajutise halduri hinnangul tuleb tehinguid XXXOÜ-ga täpsemalt analüüsida peale pankroti väljakuulutamist. Juhul kui Harju Maakohus kuulutab välja OÜ XXX pankroti, on ajutine haldur nõus töötama pankrotimenetluses pankrotihaldurina. Ajutine haldur taotleb võlgniku juhatuse liikmelt XXX vande võtmist (PankrS § 86). Ajutise halduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 17,5 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1 680 eurot, millele lisandub käibemaks 336 eurot ning vajalikud kulutused summas 106 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutine haldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitise määramist OÜ XXX (registrikood XXX, a/a XXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmist taotleb ajutine haldur OÜ-lt XXX.
Tsiviilasi nr 2-15-6364
4.28.05.2015 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Võlgnikul vastuväiteid ajutise halduri tasu ja aruande osas ei olnud. II Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. OÜ XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara kokku kuni 22 000 eurot ja kohustusi kokku vähemalt 724 017,17 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg on ajutise halduri hinnangul hiljemalt veebruari lõpp 2015, kui lõppes arvelduskrediidileping Nordea Bank AB Eesti filiaaliga ja võlgniku arvelduskrediidilepingust tulenev kohustus moodustas 402 697,86 eurot, millist summat võlgnikul tasuda ei olnud võimalik. Võlgniku maksejõuetuse tekkimine on tingitud eelkõige käibe olulisest vähenemisest, ebapiisavatest juhtimisotsustest tekkinud keerulises majandussituatsioonis ning osanike vahelistest vastuoludest, mistõttu ei saavutatud kokkuleppeid täiendavate finantseerimisallikate leidmise osas. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva esialgse informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114, leides, et võlgnik võõrandanud mitmeid sõidukeid ja samuti teinud muid tehinguid, mille täpsem analüüs on võimalik pankroti väljakuulutamise järgselt. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal püsivalt maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2 ja lg 3). Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad igasugused rahalised vahendid, vajalik personal ja ka võimalused täiendavate investeeringute saamiseks, et tasuda olemasolevad võlgnevused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Tsiviilasi nr 2-15-6364 Arvestades ajutise pankrotihalduri aruandes toodut, tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liikme tegevuses võivad esineda süüteo tunnused ja on tehtud juhtimisvigu ning kas on tagasivõidetavaid tehinguid. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 05.06.2015 kl 12:00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 26.06.2015 kell 10:00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 518.
6.Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ XXX pankrotihalduriks. Kohus määrab Andres Hermeti võlgniku pankrotihalduriks.
7.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
8.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget XXX ilmuma vande andmiseks kohtusse kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal. Kohus hoiatab võlgniku juhatuse liiget, et vande andmise kohustuse mittetäitmise korral võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti.
10.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita
Tsiviilasi nr 2-15-6364 menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti PankrS § 150 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
11.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihalduri esitatud kulude aruande kohaselt on ta kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17,5 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise pankrotihalduri tasu 1 680 eurot, millele lisandub käibemaks 336 eurot ning vajalikud kulutused summas 106 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitise määramist OÜ XXX (registrikood XXX, a/a XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude väljamõistmist taotleb ajutine haldur OÜ-lt XXX. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnesid tasulistes äriregistri väljavõtetes, büroo-, transpordi- ja sideteenustes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasuks 2 016 eurot (sisaldab käibemaksu) ja teostatud kulutuste hüvituseks 106 eurot (sisaldab käibemaksu) ning mõistab need välja pankrotivara arvelt.
12.PankrS § 39 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Kohus tegi lahendi PankrS § 31 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus PankrS § 39 lg 1 alusel käesoleva määruse viivitamata saatmise registriosakonnale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.