lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-5318/6

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-5318/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1765
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5318

Tsiviilasi

Kuuno Kanni hagi Kai Paksu vastu 31 969,31 eurot tasumiseks kohustamiseks Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kuuno Kanni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (ik: XXXXXXXXXXX)

esindajad

(hageja):

ostuhinna

Kuuno

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määrus ja saata Kuuno Kanni hagi Kai Paksu vastu ostuhinna 31 969,31 eurot tasumise kohustamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kann

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.Kuuno Kann esitas 08.04.2015 maakohtule Kai Paksu vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-te 3, 7; § 101 lg 1 p-de 1, 6 ja § 113 alusel välja hageja kasuks 16.03.2006 müügilepingust tulenev ostuhinna jääk 31 969 eurot ja viivis tasumata ostuhinnalt 0,5% päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 16.03.2006 kostjale kinnistu nimetusega XXX, registriosa nr XXXXXXX, X-XX, XXX. Lepingu punkti 4.1 järgi on kinnistu ostuhinnaks 500 000 krooni ehk 31 969,31 eurot. Lisaks leppisid pooled kokku, et kostja täidab hageja kohustust võlanõudja Ülo Raudsepa ees 13 045,13 euro ulatuses ja võtab üle hageja kohustuse (väljaostuvõla) Eesti Vabariigi ees summas 8035,16 eurot, mille tasumine toimub kaks korda aastas ülekandmisega Eesti Vabariigi kontole. Pooled leppisid ka kokku, et kuigi lepingus on märgitud, et kostja tasus enne lepingu sõlmimist hagejale 31 969,31 eurot, tasub kostja nimetatud summa tegelikult hiljem. Kostja viimase kohustuse tagamiseks leppisid pooled kokku, et hageja kasutab elamiseks kinnistul asuvat elumaja ja hoiab seda korras kuni ostuhinna jäägi 31 969,31 eurot tasumiseni. 08.05.2014 tõstis kostja oma poja vahendusel hageja XXX elumajast välja. Väljatõstmise põhjuseks oli see, et hageja palus kostjal tasuda ostuhinna jääk 31 969,31 eurot, kuid kostja keeldus seda tegemast. Kostja kohustus tasuda ostuhinna jääk 31 969,31 eurot on muutunud sissenõutavaks alates 08.05.2014. Seda, et 16.03.2006 lepingus märgitud ostuhind oli tegelikult suurem, kinnitab kohtutäitur Taive Peedosaare 12.12.2005 koostatud kinnisasja arestimise akt, kus on kinnisasja hinnaks märgitud 1 500 000 krooni ehk 95 907, 93 eurot. Hageja esitas ka taotluse hagiavalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus keeldus 13. mai 2015 määrusega Kuuno Kanni hagi Kai Paksu vastu ostuhinna tasumise kohustamiseks 31 969,31 euro nõudes menetlusse võtmast. Kuuno Kanni taotluse riigi õigusabi korras advokaadi õigusabi eest tasumiseks jättis maakohus rahuldamata ja taotluse hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbivaatamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 p 1 alusel Kuuno Kanni kanda. Määruse kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, mille järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse mh kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-122-05), et mõiste „sama nõue samal alusel“ all mõeldakse kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga). Kohus leidis, et hageja on esitanud hagi, mille ese ja alus on samad, mis olid arutuse all samade poolte vahel varasemates tsiviilasjades nr 2-07-4140 ja 2-11-43537 ning mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsused. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele

kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas nr 2-07-4140 menetles kohus Kuuno Kanni nõuet Kai Paksu vastu kohustada kostjat sõlmima XXX kinnistu asjaõigusleping ja kanda kinnistu omandiõigus tagasi hageja nimele. Tartu Maakohus jättis 09.05.2008 otsusega hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 08.12.2008 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole tõendatud kostja poolt ostuhinna tasumata jätmine. Samuti ei ole põhjendatud kostja poolt oluline lepingurikkumine, mis annaks hagejale aluse lepingust taganeda ning nõuda kostjalt kinnistu tagastamist. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole tõendatud, et apellandil on osa ostuhinnast kätte saamata. Ringkonnakohus märkis, et kuna tulenevalt VÕS § 207 lg-st 1 on müügilepingu puhul ostuhind lepingupoolte vahel vabalt kokkulepitav ning antud juhul olid pooled ka müügilepingus ostuhinna kokku leppinud arvestades kostja poolt hageja kohustuste ülevõtmist, siis ei ole põhjendatud ega asjakohane apellandi viide sellele, et kohtutäituri koostatud kinnisasja arestimise aktis on XXX kinnistu hinnaks märgitud 1,5 mlj krooni. Seega lahendas Tartu Maakohus nimetatud tsiviilasja menetlemisel 16.03.2006 sõlmitud XXX kinnistu ostuhinna suuruse ja selle tasumisega seonduvaid asjaolusid. Tsiviilasjas nr 2-11-43537 menetles kohus Kuuno Kanni hagi Kai Paksu vastu eksimuse ja pettuse alusel sõlmitud tehingu (16.03.2006 sõlmitud XXX kinnistu müügilepingu) tühistamiseks, asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja XXX kinnistu omandiõiguse tagasikandmiseks Kuuno Kanni nimele ning kahju 31 955 eurot väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis 30.09.2013 otsusega hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2013 määrusega jäeti rahuldamata hageja taotlus maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 07.05.2014 määrusega, millega jäeti ringkonnakohtu 19.11.2013 määrus muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata. Praeguses tsiviilasjas on hageja nõudeks välja mõista 16.03.2006 müügilepingust tulenev ostuhinna jääk 31 969,31 eurot ja viivis tasumata ostuhinnalt. Nii tsiviilasjas nr 2-07-4140 kui ka käesolevas tsiviilasjas põhjendas hageja oma nõuet sellega, et hageja müüs 16.03.2006 müügilepinguga XXX kinnistu kostjale ning kostja on jätnud hagejale tasumata kinnistu ostuhinna 500 000 krooni ehk 31 969,31 eurot. Kohus leidis, et erinevaks hagi aluseks ei saa pidada hageja poolt antud erinevaid õiguslikke hinnanguid samade faktiliste asjaolude olemasolul. Käesolevas asjas on hageja hinnang 16.03.2006 lepingule, et kostja ei ole täitnud ostuhinna tasumise kohustust. Tsiviilasjas nr 2-07-4140 leidis hageja, et tegemist on kostjapoolse olulise lepingurikkumisega, mis annab hagejale aluse lepingust taganeda. Tsiviilasjas nr 2-11-43537 leidis hageja, et tegemist on tühistatava lepinguga. Seega on hageja esitanud samadele faktilistele asjaoludele tuginedes tsiviilasjades nr 2-07-4140 ja 2-11-43537 sama nõude. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi menetlemine rikuks ka õiguskindluse põhimõtet, kuna viidatud jõustunud kohtuotsustes on asutud selgelt seisukohale, et 16.03.2006 müügileping on kehtiv ja ostuhind tasutud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kuna kohus jätab hagi TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata, jätab kohus RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata taotluse riigi õigusabi korras advokaadi õigusabi eest tasumiseks. Kuna kohus jätab taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata ja keeldub hagi menetlusse võtmast, puudub kohtul RÕS § 6 lg 1 kohaselt vajadus hinnata seda, kas menetlusabi taotleja majanduslik seisund võimaldab tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Eelnevast lähtudes jätab kohus läbi vaatamata menetlusabi taotluse hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Kuuno Kann esitas Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määruse peale määruskaebuse, milles palub: 1) võtta tsiviilasi menetlusse; 2) nõuda Kai Paksult 16. märtsi 2006 müügilepingust tuleneva ostuhinna summas 31 969,31 eurot tasumist Kuuno Kannile; 3) kui nimetatud summa tasumine ei leia kinnitust, on tegemist kostja poolse olulise rikkumisega, mis annab hagejale aluse lepingust taganemiseks; 4) mõista kostjalt välja hageja kasuks tekitatud kahju ajavahemikul 16. märtsist 2006 kuni kohtu lõpliku otsuseni; 5) jätta jõusse taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamisel advokaadi õigusabi eest tasumiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjendatud. Lepingus märgitud müügihind 500 000 krooni ehk 31 969,31 eurot ei olnud kokkuleppehind, vaid kinnisvaraga tegeleva ettevõte määratud hind laenu saamiseks. Hageja määratud hind, millega ta oli nõus müüma XXX kinnistu, on kohtutäitur T. Peedosaare 12.12.2005 koostatud kinnisasja arestimise aktis märgitud 1 500 000 krooni ehk 95 907,93 eurot. Kohtutäitur T. Peedosaarel oli vaja Ü. Raudsepa nõude 13 045,13 eurot ulatuses saada vahendeid ning ta soovitas hagejal võtta laenu, et mitte panna kinnistut müüki. Laenu saamiseks oli vaja esitada hindamisakt selle kohta, et tagatiseks olev kinnistu on laenu saamiseks kõlbulik. XXX kinnistu müügilepingu koostamise juurde hagejat ei kutsutud, anti vaid teada, millal olla kohal, et leping allkirjastada, samas hoiatas kostja, et hageja ei hakkaks notari juures midagi vaidlustama; 2) on TsMS § 457 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu viidatud hagid ei olnud esitatud korrektselt ja seega ei saadud teha õiget otsust. Kostja ei ole täitnud 16.03.2006 lepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust. Tsiviilasjas nr 2-07-4140 leidis hageja, et tegemist on kostjapoolse olulise lepingurikkumisega, mis annaks hagejale aluse lepingust taganeda. Tsiviilasjas nr 2-11-43537 leidis hageja, et tegemist on tühistatava lepinguga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja K. Kanni hagi K. Paksu vastu ostuhinna tasumise kohustamiseks tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5.Maakohus keeldus K. Kanni hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, kuna on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Maakohus on tuginenud tsiviilasjades nr 2-07-4140 ja nr 2-11-43537 tehtud jõustunud otsustele, milledes olid samad pooled. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 371 lg 1 p-i 4 ning sellest tulenevalt põhjendamatult keeldunud K. Kanni hagi menetlusse võtmisest. Riigikohus on 31.03.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14 asunud seisukohale, et hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis.

Käesolevas hagis nõudis hageja 16.03.2006 müügilepingust tuleneva ostuhinna 31 969,31 eurot tasumist. Tsiviilasjas nr 2-07-4140 nõudis hageja kostjalt seoses müügilepingust taganemisega lepingu alusel üle antud kinnistu omandi tagasikandmist. Tsiviilasjas nr 2-11-43537 nõudis hageja kostjalt seoses müügilepingu tühistamisega lepingu alusel üle antud kinnistu omandiõiguse tagasikandmist. Eelnevast järelduvalt ei ole käesolevas asjas hageja nõue (hagi ese) sama, mis oli hagi esemeks tsiviilasjades nr 2-07-4140 ja nr 2-11-43537. Nimetatud tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste resolutsioonis ei ole kohus võtnud seisukohta 16.03.2006 müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohta, st kas K. Paksult tuleb ostuhind 31 969,31 eurot välja mõista või mitte. TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine eeldab, et vaidluses samade poolte vahel oleks jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud sama eseme kohta samal alusel, st samad peavad olema nii hagi ese kui hagi alus. Kuivõrd käesolevas hagis on hageja nõue (hagi ese) erinev võrreldes tsiviilasjades nr 2-07-4140 ja nr 2-11-43537 tehtud otsustega, polnud maakohtul õigust hagi menetlusse võtmisest keelduda.

6.TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel on hagejal õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium