lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-5318/39

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-5318/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2397
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 82 lg 5Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulVÕS § 113 lg 1ViivisAÕS § 119 lg 1Kinnisasja omandamise tehingTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 190 lg 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 102 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-5318/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.06.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-10467/2Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus08.08.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5318

Tsiviilasi

K.K. hagi K.P. vastu müügilepingust tuleneva ostuhinna jäägi 31 969 euro 31 sendi ja viivise 0,5% päevas väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

90 313 eurot 30 senti

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. novembri 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.K.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): K.K. (isikukood: XXXXXXXX); esindaja advokaat Birgit Sisask Vastustaja (kostja): K.P. (isikukood: XXXXXXXXX); esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 5. novembri 2015.a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaks määratud suurus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud K.K. kanda.
4.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing
TsÜS § 136 lg 2Tähtpäeva saabumine
TsÜS § 144Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 147 lg 1Aegumistähtaja algus
TsÜS § 77 lg 3Tehingu vormivabadus
TsÜS § 83Tehingu vormi järgimata jätmine
VÕS § 389Tasuta kasutamise lepingu mõiste
Rahuldada K.P. avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata K.P. menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 300 (kolmsada) eurot (koos käibemaksuga). Mõista K.K.ilt välja K.P.u kasuks menetluskulud 300 (kolmsada) eurot (koos käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
5.Vabastada K.K. menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.K.K. (hageja) esitas K.P.u (kostja) vastu hagi ostuhinna jäägi 31 969 euro 31 sendi ja tasumata ostuhinnalt viivise 0,5% päevas saamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale 16. märtsi 2006. a notariaalse lepingu nr 1557 (tl 7–25) alusel XXX kinnistu asukohaga XXXXXXXXX (registriosa nr XXX). Pooled leppisid lepingus kokku, et kostja täidab hageja kohustusi Ü.R. ja Eesti Vabariigi ees kokku 21 080 eurot 29 senti. Lepingu p 4.1. kohaselt oli kinnistu ostuhinnaks 500 000 krooni (31 969 eurot 31 senti), mis olevat hagejale tasutud enne müügilepingu sõlmimist. Erinevalt lepingus märgitust leppisid pooled kokku, et kostja tasub ostuhinna hiljem. Kostja kohustuse tagamiseks leppisid pooled kokku, et hageja kasutab elamiseks kinnistul asuvat elumaja kuni ostuhinna tasumiseni. Kostja tõstis 8. mail 2014. a hageja elumajast välja. Kostja on kohustatud tasuma hagejale 31 969 eurot 31 senti ja nõue muutus sissenõutavaks alates väljatõstmisest, s.o 8. maist 2014. a. Hageja nõuab viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 113 ja 94 alusel tasumata jäänud ostuhinnast 0,5% päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. Väär on kostja väide, et kinnistul asunud elumaja ei olnud elamiskõlblik. Aegumise kohaldamisel ei saa lähtuda pelgalt 16. märtsil 2006. a sõlmitud müügilepingust ja poolte kinnitustest. Müügilepingu

p-s 4.2. on kostja kinnitanud, et on saanud endale kinnistu otsese valduse, kuigi kinnistul elas kostja nõusolekul hageja. Tsiviilasjas nr 2-07-4140 on tuvastatud vaid seda, et kostja on tasunud hageja kohustusi, kuid seda mitte 500 000 krooni ulatuses.

2.Kostja vaidles hagile vastu, paludes teha vaheotsuse aegumise kohta. Vastuse kohaselt lubas kostja hagejal elada XXX kinnistul mitte hageja väidetaval põhjusel, vaid seepärast, et hageja elas seal kinnistu võõrandamise ajal ning hageja on kostja vend, keda kostja soovis aidata. Kostja on müügihinna tasunud vastavalt lepingu p-le 4.1., mida tõendab kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-4140. Pooled ei ole sõlminud müügilepingu muutmise lepingut notariaalses ega üheski muus vormis. Kostja ei ole hagejat kinnistult välja tõstnud, vaid kinnistul asuv elumaja on muutunud elamiskõlbmatuks. Kostja taotles aegumise kohta vaheotsuse tegemist. Kui lähtuda eeldusest, et kostja ei tasunud ostuhinda täielikult, muutus ostuhinna tasumise nõue sissenõutavaks hiljemalt alates 16. märtsist 2006. a, s.o kinnistu müügilepingu sõlmimise päeval. Kui müügilepingus ei olnud kokku lepitud ostuhinna tasumise aega, pidi see muutuma sissenõustavaks kas kohe müügilepingu sõmimisel, kuna pooled on avaldanud, et ostuhind tasutakse enne müügilepingu sõlmimist, või hiljemalt aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist. Seega on hageja hüpoteetiline nõue kostja vastu aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus tegi 5. novembril 2015. a vaheotsuse lõppotsusena, millega jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus vabastas hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja nõue tuleneb 16. märtsi 2006. a kinnistu müügilepingust (tl 7–25), mille p 4.1. kohaselt müüs hageja kostjale XXXXXXX asuva XXX kinnistu, koos selle oluliste osadega ja päraldistega hinnaga 500 000 krooni, summa on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müügilepinguga müüja andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja väidete kohaselt oli pooltel tegelikult kokkulepe, et kostja tasub ostusumma 31 969 eurot 31 senti lepingus märgitust hiljem. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Hageja väidete kohaselt oli temal õigus kasutada kinnistul asuvat elamut. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 203 järgi peab kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Hageja ei ole esitanud notariaalses vormis müügilepingu muutmise ega ka muud poolte vahel sõlmitud lepingut. Pooled vaidlevad selle üle, millal muutus müügilepingust tulenev nõue sissenõutavaks. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on kostja müügilepingu esemeks oleva kinnistu omanikuna registrisse kantud 16. märtsil 2006. a. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna müügilepingu sõlmimisel on pooltel vastastikused kohustused, peab VÕS § 82 lg 5 järgi pool täitma kohustuse pärast seda, kui teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Hageja on sõlminud müügilepingu ning andnud omandiõiguse kostjale üle 16. märtsil 2006. a, seega muutus müügilepingust tulenev hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks alates 16. märtsist 2006. a. TsÜS § 136 lg 2 järgi hakkas müügilepingust tulenev nõude aegumistähtaeg kulgema 16. märtsil 2006. a ning lõppes 16. märtsil 2009. a. Müügilepingust tulenev hagi on kostja vastu esitatud 8. aprillil 2015. a, seega on hageja nõue kostja vastu aegunud. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on aegunud ka hageja viivise nõue.

Maakohus leidis, et olukorras, kus kohtumenetluse poolteks on lähisugulased (vend ja õde), tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda. Kuigi hagejale on antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud ning riigilõiv, kui kohtulahendiga jäetakse menetluskulud tema kanda, vabastas maakohus TsMS § 190 lg 7 alusel hagejat menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja ja tema esindaja advokaat Birgit Sisask esitasid maakohtu otsuse peale eraldi apellatsioonkaebused, mida ringkonnakohus käsitleb ühtse kaebusena. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja tõendanud ostuhinna tasumist. Maakohus oleks pidanud tegema kostjale ettepaneku ostuhinna tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks. Maakohus on ekslikult kohaldanud aegumist. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt võib hageja elada müügilepingu esemeks olnud kinnistul. Kui hagejale peaks see võimatuks osutuma, muutub tema müügilepingujärgne ostuhinna nõue sissenõutavaks. Seega tekkis hageja ostuhinna tasumise kohustus hiljem, kuna see oli seotud hagejale kinnistul elamise võimatuks tegemisega, ehk edasilükkava tingimusega TsÜS § 102 lg 2 mõttes. Hageja ostuhinna tasumise nõue muutus sissenõutavaks 8. mail 2014. a ning selle aegumistähtaeg on kolm aastat. Nõue ei ole hagi esitamise seisuga aegunud. Maakohus ei andnud hinnangut hageja väitele, et nõude aegumisele ja muid hagis näidatud asjaolusid hinnates ei saa lähtuda pelgalt 16. märtsi 2006. a müügilepingust, sh sellest, milliseid kinnitusi pooled on andnud ostuhinna tasumise kohta. Arvestades TsÜS § 83 lg-t 1 ei ole isikliku kasutusõiguse kokkuleppimisel mistahes vorminõude järgimata jätmise tagajärjeks kokkuleppe tühisus. Tehingu tühiseks lugemine oleks ka hea usu põhimõtte vastane.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Maakohus on hinnanud aegumise seisukohalt kõiki poolte asjakohaseid väiteid ning kohaldanud aegumist õigesti. 16. märtsi 2006. a müügilepingu p 4.1. kinnitus ostuhinna tasumise kohta on õige. Nõue ei saanud muutuda sissenõutavaks 8. mail 2014. a, kuna poolte vahel puudus vastav kokkulepe. Samuti ei ole pooled leppinud kokku selles, et müügihind muutub sissenõutavaks alles siis, kui hagejal ei ole võimalik enam kinnistul elada. Hageja ei ole tõendanud müügilepingus sätestatud ostuhinna tasumise korra ebaõigsust, mistõttu tuleb lugeda nõude aegumistähtaja alguseks 16. märtsi 2006. a, s.o aeg, millest alates oli apellandil õigus nõuda ostuhinna tasumise täitmist. Kostja ei pidanud nimetatud menetlusstaadiumis tõendama, et ta on ostuhinna täielikult tasunud, kuivõrd ta tugines nõude aegumisele. Maakohus on selgitanud, millistel põhjustel ei saa kohus arvestada hageja väidetega. Hageja väide, et müügilepingu p 4.2. sisaldab vale kinnitust, ei puuduta müügihinna sissenõutavaks muutumise aega. Samuti on vastav väide tõendamata. Asjaolu, et hageja jäi pärast kinnistu müüki kinnistul asuvasse majja elama, ei tähenda, et kostja ei oleks saanud kinnistu valdust vastavalt müügilepingu p-le 4.2. Kuigi kinnistu kasutamise kokkulepe ei pea olema notariaalselt tõestatud, on kinnistu võõrandamisel müügihinna tasumise kord (sh kui see seotakse kinnistu kasutamisega) müügilepingu osa ja selle oluline tingimus, mis tulenevalt vorminõudest (AÕS § 119 lg 1) peab olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Hageja ei ole tõendanud pooltevahelise teistsuguse kokkuleppe olemasolu ostuhinna tasumiseks, võrreldes sellega, mis on müügilepingus kokku lepitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud hageja nõudele aegumist ja jätnud nõude kostja vastu rahuldamata. Hageja võõrandas kostjale 16. märtsil 2006. a sõlmitud notariaalse lepingu nr 1557 (tl 7–25) alusel XXX kinnistu asukohaga XXXXXXXXX (registriosa nr XXX). Koos müügilepinguga sõlmiti ka asjaõigusleping. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale on kinnistu omand üle läinud. Hageja nõuab kostjalt tasumata ostuhinna osa ja viivist kuni kohase täitmiseni.
8.Hageja on oma ostuhinna tasumise nõuet põhjendanud erinevate väidetega, esmalt peatub ringkonnakohus hageja nõudel 16. märtsil 2006 a sõlmitud kinnistu müügilepingu alusel. Hageja väitel nähtub 16. märtsil 2006 a sõlmitud kinnistu müügilepingust, et kostja on ostuhinna tasumise kohustuse täitnud osaliselt (tl 4). Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga. Nimetatud müügilepingu p-s 4.1. on selgelt ja üheselt arusaadavalt kokku lepitud, et müüja müüb lepingu eseme ostjale hinnaga viissada tuhat (500 000) eesti krooni, milline summa on müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist.
16.märtsi 2006 leping on AÕS § 119 sätestatud vorminõudeid järgiv notariaalselt tõestatud kinnisasja müügileping, milles hageja kinnitas, et ta on ostuhinna kätte saanud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 82 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Seega juhul, kui kostja ei oleks vaatamata hageja kinnitusele tasunud lepingus kokkulepitud tasu, siis algaks müügilepingu p-s 4.1. kokkulepitud ostuhinna tasumise nõude aegumine 16. märtsil 2006 ja hageja nõue aegus 17. märtsil 2009.
9.Järgnevalt peatub ringkonnakohus hageja ostuhinna tasumise nõudel muude kokkulepete alusel. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud omavaheline leping ostuhinna tasumise kohta erinevalt 16. märtsi 2006 lepingust. Hageja ei ole kohtumenetluses oma väiteid tõendanud. Hageja apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt muutuvad hageja ostuhinna tasumise nõuded sissenõutavaks hageja ja kostja vahelisest lepingueseme suulise kasutamise lepingu alusel, ei ole õiguslikult põhjendatud. AÕS § 119 lg 1 järgi peab tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 77 lg 3 järgi saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses toodud väide, et kinnisasja kasutamise lepingut võib sõlmida mistahes vormis. Kuid selleks, et selline kasutusõiguse leping reguleeriks ka kinnisasja müügilepingujärgseid kohustusi (seoks ostuhinna tasumise kohustuse edasilükkava tingimusega nagu on märgitud apellatsioonkaebuse p-s 2.5), ei piisa üksnes suulisest kasutusõiguse kokkuleppest. Hageja ei ole maakohtule esitanud AÕS § 119 lg-le 1 vastavat lepingut, millega muudetakse ostuhinna tasumise kohustust. Võlaõiguslikul suulisel tasuta kasutamise lepingul (VÕS § 389 jj) ei ole ka üüri- või rendilepinguga analoogseid valdaja õiguste kaitset puudutavaid tagajärgi kinnisasja omandi üleminekul.
10.Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Hageja väited selle kohta, et 16. märtsi 2006 lepingus on ka muid sätteid, mis ei vasta tegelikule olukorrale (kostja ei saanud lepingu eseme otsest valdust), ei ole asjassepuutuvad. Hagi on esitatud ostuhinna osa tasumiseks, seega ei pea kohus võtma asjas seisukohta muude lepingutingimuste täitmise suhtes. Hageja väited tõendusliku kitsikuse kohta ei ole põhjendatud. Hageja ostuhinna tasumise nõue on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud.
11.Hagejale anti 14. septembri 2015. a määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ja riigilõiv, kui kohtulahendiga jäetakse hageja menetluskulu tema enda kanda. Tartu Maakohus vabastas 5. novembri 2015. a otsusega hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on samadel alustel põhjendatud vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka ringkonnakohtumenetluses. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Kuivõrd hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kostja 16. veebruari 2016. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu summas 844 eurot 32 senti (koos käibemaksuga). Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu, leides, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja ajakulu 1,4 tunni ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt, määrab kostja menetluskulude suuruseks 300 eurot (sh käibemaks) ning mõistab nimetatud summas hagejalt kostja kasuks välja. Vastavalt kostja taotlusele mõistab kohus väljamõistetud menetluskuludelt välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213; 2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega loeb ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks. Kuivõrd ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu menetluskulude jaotuse, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei ole põhjendatud kostja taotlus kulude hüvitamiseks kuni maakohtu otsuse tegemiseni, s.o 5. november 2015. a, tehtud toimingute eest. Ringkonnakohus määrab käesoleva tsiviilasja mahtu, keerukust ning kostja apellatsioonkaebuse vastuse mahtu ja sisu arvestades kostja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks apellatsioonimenetluses 250 eurot 2,5 töötunni eest, millele lisandub käibemaks 20%, tasu koos käibemaksuga 300 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud asjaga kursis olnud esindajal kuluma rohkem, kui 2,5 tundi apellatsioonkaebusega tutvumisele ning 1,5-leheküljelise vastuse koostamisele, mis oma sisult sarnane kostja vastusele hagiavaldusele. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium