Asjaõigus › Omandiasjad

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab ko1

2-14-59027 hus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtusse hagiavalduse kaasomandi lõpetamiseks ja korteriomandi müügiks avalikul enampakkumisel. Hageja ja kostja kaasomandis on korteromand asukohaga xxx, registriosa number xxx Viru Maakohu Kinnistusosakond, üldpindala 38,90 m2. Kostja kui G M pärija on 1/3 mõttelist osa kaasomanik, hageja on korteriomandi 2/3 mõttelise osa kaasomanik. Avalduse kohaselt alates pärandi avanemisest ei tekkinud hageja ja kostja vahel usalduslikke suhteid nagu see on kaasomanike vahel heaks tavaks ja mis võimaldavad hallata ja vallata kaasomandit, võttes arvesse mõlema omaniku huve. Kostja ei osale kaasomandi haldamises ega selle ülalpidamise, samuti ei tasu kostja kulutusi, mis on seotud omandi ülalpidamisega. Kõiki kulutusi, mis on seotud antud omandi säilimise ja ülalpidamisega on kandnud hageja. Kostja hoidub kõrvale kontaktidest hagejaga, küsimuste lahendamisest, mis on seotud korteriomandi haldamisega. Hageja leiab, et selline kostja pahauskne käitumine raskendab või teeb võimatuks edasise antud korteriomandi koos valdamise, arvestades mõlema omaniku huve. Hageja leiab, et kaasomandi lõpetamine oleks tema jaoks kõige vastuvõetavam lahendus. Müüa asi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja ei kasuta antud korteriomandit eesmärgipäraselt ega kavatse seda teha ka edaspidi. Vaatamata antud asjaolule, nagu on toodud ülalpool kannab hageja iseseisvalt kõik antud korteriomandi ülalpidamisega seotud kulutused. Hagejale teadaolevalt ka kostja ei kavatse kasutada pärandiks saadud korterit eesmärgipäraselt. Pärandi saamisel oli korteriomandi maksumuseks hinnatud 10 000, 00 eurot. Antud korteri müügihinda saab määratleda alles peale avaliku enampakkumise lõppemist. Hagejale üleandmisel 1/3 mõttelist osa toodud korteriomandist kinkelepingu alusel, 1/3 mõttelist osa hind toodud korteriomandist on 3 553, 09 eurot.

Kostja vastus

Kohtuistung

2-14-59027

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt Asjaõigusseaduse §-le 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostja võttis kirjalikus vastuses hagi sisuliselt omaks. Kohus leiab, et kaasomand, mille esemeks on korteriomand asukohaga xxx, registriosa number xxx Viru Maakohtu kinnistusosakonnas üldpindalaga 48,90 m2 tuleb lõpetada. Korteriomand asukohaga xxx, registriosa number xxx Viru Maakohtu kinnistusosakonnas üldpindalaga 48,90 m2 tuleb müüa avalikult enampakkumisel. Enampakkumisest saadav raha tuleb jagada kaasomanike vahel vasavalt nende osade suurusele: 2/3 hagejale ja 1/3 kostjale.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kohtulahendis. Hageja esitas 26. mai 2015. a kohtuistungil menetluskulude nimekirja, milles taotles nõuda hagiavalduselt tasutud 300 euro riigilõivu ja 300 euro lepingulise esindaja menetluskulude kulude hüvitamist. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Õigusabikulude nimekirja kohaselt taotleb hageja 26. mai 2015. a kohtuistungil osalemise eest 100 euro hüvitamist (1 tund). Kuna 26. mai 2015. a kohtuistung kestis 15 minutit, tuleb hageja esindaja istungil osalemisega seotud tasu 75 euro võrra võrra vähendada. Seega tuleb hageja taotlus lepingulise esindaja tasu hüvitamise osas rahuldada osaliselt, 225 euro ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud kulude hüvitamine on põhjendatud ja hageja taotlus tuleb rahuldada.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.