Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et XXX OÜ pankrotimenetlus tuleks lõpetada raugemisega juhul, kui keegi võlausaldajatest ei soovi menetluskulusid kanda. Ajutine haldur peab vajalikuks deposiidi summaks 2000 eurot pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil osales ajutine haldur ja võlausaldaja esindaja. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandele, tasule ega kulutuste arvestusele. Võlausaldaja jäi oma avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et XXX OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 14 075,27 euro ulatuses ja likviidne vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 04.05.2015 määrusega XXX OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole XXX OÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot hiljemalt 18.05.2015. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud ei ole. Kohus leiab, et kuna XXX OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXX OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise haldur on märkinud, et pole välistatud raske juhtimisvea esinemine antud juhul, kuid samas selgitab, et siiski pole kogutud andmete pinnalt võimalik üheselt raske juhtimisvea ega kuriteo tunnustega teo esinemist

konstateerida maksejõuetuse põhjusena. Kuivõrd antud juhul pole tõendatud pankroti põhjusena raske juhtimisvea ega kuriteo tunnustega teo esinemine, siis on kohus seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb antud juhul lugeda muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda kümneks aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX (isikukood 38909212267). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot, millele lisandub käibemaks ja palub määrata ajutise halduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 58,67 eurot, millele lisandub käibemaks 11,73 eurot, kokku 70,40 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. Kohtu 04.05.2015 määruse alusel on võlausaldaja tasunud deposiidina ajutise halduri tasu ja kulude katteks 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise pankrotihalduri tasu summas 350 eurot (sh käibemaks 126 eurot) välja võlausaldaja poolt 12.04.2015 deposiidina tasutud summa arvelt OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks. Kuivõrd deposiidist ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks piisavalt vahendeid, siis on kohus seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab XXX OÜ pankrotiavalduse menetluse raugemisega. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 9 eurot ja kulutuste hüvitise 70,40 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult, XXX OÜ-lt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.