Võlaõigus › Võõrandamislepingud

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetatud 7.04.2015.a. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulud 315 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt (redaktsioon kuni 30.06.2015.a) tuleb hagilt hinnaga 1232,49 eurot tasuda riigilõivu 150 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 150 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 150 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 leiab kohus, et hageja esindaja õigusabikulu 315 eurot on põhjendatud ja vajalik ning kuulub kostjalt välja mõistmisele. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 465 eurot (150+315). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.