Express Credit AS hagi XXXvastu põhivõlgnevuse summas 98,43 eurot, kahju summas 25 eurot, intresside summas 15,90 eurot ning viiviste summas 57,53 eurot saamiseks
Hagi hind
196,86 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Express Credit AS (registrikood 12338141, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Anne XXX(e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista XXX Express Credit AS kasuks põhivõlgnevus summas 31,48 eurot.
3.Jätta rahuldamata Express Credit AS põhivõla nõue 66,95 euro ulatuses, intressi nõue 15,90 euro ulatuses, viiviste nõue 57,53 euro ulatuses ja 25-eurone kahju nõue.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista XXX menetluskulu summas 31,18 eurot.
3.Välja mõista XXX Express Credit AS kasuks viivis menetluskuludelt (31,18 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
4.Jätta rahuldamata Express Credit AS avaldus kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 163,82 euro ulatuses.
menetluskulude
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
1.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kohtutoimikuga, leiab et hagiavaldus kuulub osalisele rahuldamisele.
2.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
3.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 196,86 eurot, millest põhivõlgnevus summas 98,43 eurot, intressid summas 15,90 eurot, viivised summas 57,53 eurot ja võla sissenõudmisega tekitatud kahju summas 25 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud 195 euro ulatuses, millest riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot.
4.Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja tasunud hagejale kokku 169,80 eurot, millisest summast põhivõla katteks 86,57 eurot, pikendustasude katteks 52,72 eurot, intresside katteks 29,60 eurot ja viiviste katteks 0,91 eurot.
5.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 05.03.2014 kohtumääruse 3-2-1-186-13 punktis 25 muuhulgas nentinud, et tuleks astuda seadusandlikke samme, tagamaks kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eelkõige kui võlgnik ise menetluses ei osale (tagaseljaotsuste puhul). Eelnimetatud määrusest tulenevalt analüüsib kohus alljärgnevalt hageja ja kostja vahel 06.12.2013 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXX tuleneva intressinõude seaduspärasust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel
tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu korral tuleb võrreldavate kohustustena käsitada eelkõige laenuna antava raha ja sellelt makstava tasu (intressi) suhet. Seega on TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseks esmalt laenusaaja sundolukord ja teiseks laenu ja sellelt makstava intressi vahekorra oluline ebaproportsionaalsus (kohtumääruse punkt 16). TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (kohtumääruse punkt 22). Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel 06.12.2013 sõlmitud laenuleping nr XXXXXXXXX, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 60-päevaks summas 185 eurot, intressiga 45,50 eurot, krediidi kulukuse määraga 493,68% aastas. Eesti Panga kodulehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr laenu väljastamise ajal (2013. a detsembris) oli 36,55%. Laenulepingu krediidi kulukuse määr (493,68% aastas) ületab Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 13,51 korda. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mistõttu on tehing (ehk 06.12.2013 sõlmitud laenuleping) TsÜS § 86 lg-st 1 tulenevalt tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
6.Hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõlgnevust summas 98,43 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 sätestab, et isik peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodud põhjustel tühine, on kostja kohtu hinnangul saanud hagejalt õigusliku aluseta 185 eurot, milline summa tuleb kostjal hagejale tagastada.
7.Hageja nõuab kostjalt tasumata intresse summas 15,90 eurot. Kohtumääruse punktist 23 tulenevalt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd hageja ja kostja vaheline tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata hagiavalduses sätestatud ulatuses. Kohus võtab intressi arvutamisel aluseks VÕS § 94. Laenu andmise hetkel (so 2013. a detsembris) oli Ametlikes Teadaannetes avaldatud intressimääraks 0,50%, seega kujuneb laenu kasutamise eest makstava intressi suuruseks 0,93 eurot (185 eurot x 0,50 %). Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja tasunud hagejale intresse kogusummas 29,60 eurot. Kohus jätab hageja intressinõude rahuldamata, kuivõrd kostja on tasumisele kuuluva intressi (summas 0,93 eurot) tasunud hagejale täies ulatuses.
8.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu summas 25 eurot. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine, siis ei ole kohtu hinnangul hagejal ka õigust nõuda võla sissenõudmisega seotud kulu summas 25 eurot. Seega jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmisega seotud kulu summas 25 eurot väljamõistmiseks.
9.Kostja on hagejale tasunud pikendustasusid kogusummas 52,72 eurot. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine, siis ei olnud hagejal õigust nõuda kostjalt pikendustasusid. Seega on hageja alusetult rikastunud kostja poolt tasutud pikendustasude arvelt summas 52,72 eurot.
10.Hageja nõuab kostjalt laenulepingu alusel ajavahemikul 07.03.2014-12.03.2015 viiviseid summas 57,53 eurot. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine, on kohtu hinnangul tühine ka laenulepingust tulenev viivisemäär, mistõttu mõistab kohus kostjalt välja viivise seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). Refinantseerimismäär 02.01.2014 kuni 30.06.2014 oli Eesti Panga teatel 0,25% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,25 + 8 = 8,25% aastas. Ajavahemikul 07.03.201430.06.2014, so 116 päeva eest on 185 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 4,85 eurot (185 × 0,0825 / 365 × 116). Refinantseerimismäär 01.07.2014 kuni 01.01.2015 oli Eesti Panga teatel 0,15% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,15 + 8 = 8,15% aastas. Ajavahemikul 01.07.201401.01.2015, so 185 päeva eest on 185 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 7,64 eurot (185 × 0,0815 / 365 × 185). Refinantseerimismäär on alates 02.01.2015 Eesti Panga teatel 0,05% aastas. Seega on kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemikul 02.01.2015-12.03.2015, so 70 päeva eest on 185 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 2,86 eurot (185 × 0,0805 / 365 × 70). Kokku moodustab viivis ajavahemikul 07.03.2014-12.03.2015 15,35 eurot (4,85 + 7,64 + 2,86). Kohtutoimikust nähtuvalt on kostja tasunud hagejale viiviseid summas 0,91 eurot, seega on kostja poolt hagejale tasumata viiviste summaks 14,44 eurot.
11.Eeltoodust tulenevalt oleks pidanud kostja tasuma hagejale kokku 201,28 eurot (põhivõlg summas 185 eurot, viivised summas 15,35 eurot ning intressid summas 0,93 eurot). Kostja on hagejale tasunud kokku 169,80 eurot (sh pikendustasud summas 52,72 eurot, põhivõlg 86,57 eurot, intress summas 29,60 eurot ja viivised summas 0,91 eurot). Seega on kostjal hagejale tasumata põhivõlg summas 98,43 eurot (185-86,57) ja viivised summas 14,44 eurot (15,350,91). Kokku on kostjal hagejale tasumata 112,87 eurot (98,43 + 14,44). Kuivõrd kostja on tasunud hagejale tühise lepingu alusel pikendustasusid summas 52,72 eurot ning intresse ettenähtust rohkem summas 28,67 eurot (29,60-0,93) (kokku seega 81,39 eurot), loeb kohus kostja poolt enamtasutud summa (81,39 eurot) arvelt tasutuks kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva viiviste summa 14,44 eurot ning osaliselt (so 66,95 euro ulatuses) tasutuks ka põhinõude. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale põhinõue summas 31,48 eurot (98,43-66,95), millise summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab seega rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude 66,95 euro ulatuses (98,43-31,48) ja viivisenõude 57,53 euro ulatuses.
12.TsMS § 63 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud kostja kanda ning kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotles kohtult 196,86 euro väljamõistmist, millest kohus rahuldab 31,48 eurot ehk 15,99%. Hageja menetluskuludeks kokku on 195 eurot (riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 120 eurot), millest 15,99% on 31,18 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja menetluskulu summas 31,18 eurot hageja
kasuks ning jätab rahuldamata hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 163,82 euro ulatuses.
13.Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 01.04.2015. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.