Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

sünni korral elatise ajavahemiku 27.03.2015 kuni 27.08.2015 eest ühekordselt 1015 eurot ja alates 27.08.2015 kuumaksetena 203 eurot kuni 22.05.2018, s.o kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt sündis hagejal II ja kostjal 2015. aastal poeg ET. Kostja on kuni käesoleva ajani pidanud hagejat I oma pojaks, on poega külastanud ja pojaga tegelenud, kuid ei ole nõustunud isadust seaduslikult vormistama. Poja ülalpidamisel ei ole kostja kordagi lapse jaoks hagejale II raha andnud, ainult ühel korral on lapsele ostnud mähkmeid. Vaatamata võimalustele ei ole kostja lapsele elatist andnud, mistõttu on hageja olnud sunnitud enda ja lapse tervislikuks ülalpidamiseks tuttavatelt raha laenama, mille kohta on vormistatud kirjalikud laenulepingud. Igakuiselt 500 euro ulatuses on kostja suuteline lapsele elatist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja II ostis seoses lapse sünniga vajaminevaid asju kokku 357 euro eest. Hulgaliselt seoses lapse sünniga vajaminevaid asju ei ole hageja II muretseda suutnud. Tulevikus on need asjad vaja kindlalt muretseda, arvestuse kohaselt kokku summas 1450 eurot. Hagejal II on seoses kostja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju kokku summas 1807 eurot (357 + 1450). Hageja soovib lisaks elatist tagasiulatuvalt lapse sünnist, s.o XX.XX.XXXX igakuiselt 500 eurot. Perekonnaseaduse (PKS) §-le 111 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-198-13 tuginedes nõudis hageja II kostjalt ülalpidamist lapse sünni korral. Kostja vastuväited Kostja võttis õigeks hageja I hagi põlvnemise tuvastamiseks. 24.03.2016 kohtuistungil avaldas kostja, et on nõus miinimumelatise maksmisega. Maakohtu otsus 31.05.2016 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et ET (hageja I) põlvneb OV-st (kostja) ja määras kanda hageja I sünniakti isana kostja (isikukood XXXXXXXXXX, sünd XX.XX.XXXX, sünnikoht XXX, XXX, XXX, XXX, XXX). Kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja 4572,92 eurot ja elatise 500 eurot hageja I ülalpidamiseks alates 01.04.2016 kuni poja, sünd XX.XX.XXXX, täisealisuseni. Kohus lõpetas seoses nõudest loobumisega menetluse hageja I hagis kostja vastu elatise väljamõistmise osas tagasiulatuvalt summas 1807 eurot ja hageja II hagis kostja vastu ülalpidamise andmiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja I kasuks välja ekspertiisitasu 171 eurot ja kohustas kostjat kandma 171 eurot hageja II arvele. Kohus mõistis Eesti Vabariigilt välja töötasu 720 eurot vandeadvokaat Eve Jundase kasuks ning jättis hageja II õigusabikulud riigi kanda. Põlvnemise tuvastamise nõude osas tugines kohus perekonnaseaduse (PKS) §-le 94. Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendist nr 11-2015/259 03.06.2015 nähtub, et ET on sündinud XX.XX.XXXX Tallinnas ning tema ema on HT. Sünd on registreeritud Rapla Maavalitsuses 03.06.2015, dokumendi nr XXX. Ekspertiisiaktiga nr 15E-GE1691 luges kohus tuvastatuks, et kostja bioloogiline isadus hageja suhtes ei ole välistatud. Analüüsitud isikute DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 1,3x108. Kostja saab 99,9999992% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Kohus leidis, et ekspertiisiaktiga leidis tõendamist, et kostja on hageja bioloogiline isa. PKS § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse E isa, kohustatud teda ülal pidama. PKS § 99 lg 1

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuistungil kohus tuvastas hageja esindaja seletuse alusel, et lapse ülalpidamiseks ühes kuus kulub 110 eurot mähkmetele (6,6 pakki kuus, ühe paki soodushind 16 eurot), 95 eurot hügieenitarvetele (niisutatud lapid – 6 pakki kuus, kokku 15 eurot; allergiavabad vannivaht, näokreem, šampoon, emulsioon, 2 komplekti kuus, kokku 79,60 eurot), 15 eurot ravimitele ja vitamiinidele (gaasirohi, 1 pudel kuus, hind 5 eurot; D-vitamiin, 1 pudel, hind 10 eurot), 185 eurot toidule (piimasegu, 3 pakki kuus, hind 30 eurot; püreed, 3 purki päevas, hind 135 eurot kuus; pudrud, 20 eurot kuus), püksid 50 eurot (5 paari, ühe paari hind 10 eurot), bodid 45 eurot (5 bodi, ühe bodi hind 9 eurot), pluusid 45 eurot (5 pluusi, ühe pluusi hind 9 eurot), magamiskombinesoon 22 eurot (2 kombinesooni, ühe kombinesooni hind 11 eurot), dressipüksid 39 eurot (3 paari pükse, ühe paari hind 13 eurot), talvekombinesoon 70 eurot (1 kombinesoon aastas), kevadkombinesoon 85 eurot (1 kombinesoon aastas), pudipõlled 10 eurot (3 pudipõlle kuus, ühe pudipõlle hind 3,33 eurot), sokid 7 eurot (3 paari sokke, ühe sokipaari hind 2,33 eurot); mänguasjad 5 eurot; voodipesu 105 eurot (3 komplekti aastas, ühe komplekti hind 35 eurot), pesuvahendid 30 eurot (4 pudelit pesugeeli kuus, kuna pesu tuleb pesta iga päev), ujumine 12 eurot (4 x nädalas, 3 eurot pilet). Hageja esindaja HT seletust lapse ülalpidamiseks vajaminevate riiete koguse, sortimendi ja hindade kohta kinnitab OÜ Laste Maailm dokument nr 7699 18.02.2016. Samuti on eluliselt usutavad hageja I peale tehtavad kulutused mähkmete, hügieenitarvete, vitamiinide, toidu, mänguasjade, voodipesu, pesuvahendite, ujumise osas. Hageja I ülalpidamiseks tehtud kulutusi tõendavad esitatud kviitungid (tl 72). Kohus leidis, et hageja on tõendanud, et tema ülalpidamiseks kuus kulub kokku 693,10 eurot. Kostja nimetatud summaga ei nõustunud. Kohus leidis, et kostja vastuväited on paljasõnalised, kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ülalpidamiskulud on väiksemad kohtuistungil väljaselgitatust. Kostja ei ole hagejat ülal pidanud, seega puuduvad tal teadmised hageja ülalpidamiseks tehtavatest vajalikest kuludest. Hageja esindaja sissetulekud alates 2015 maikuust: maikuus 2015: töövõimetushüvitus 350 eurot, peretoetus 140 eurot, s.o mais sissetulek 490 eurot; juunikuus 2015: töövõimetushüvitus 350 eurot, toimetulekutoetus summas 257,79 eurot, kompensatsioon kommunaalkulude hüvitamiseks 31 eurot, peretoetus 64,18 eurot, peretoetus 404,89 eurot, sünnitoetus 190 eurot, vajaduspõhine peretoetus 45 eurot, s.o juunis sissetulek 1311,86 eurot; juulikuus 2015: toimetulekutoetus summas 185,93 eurot, elektrienergiahüvitus 41,50 eurot, kommunaalkuluhüvitus 31 eurot; peretoetus 128,36 eurot, peretoetus 90 eurot, kokku juulis 404,29 eurot; augustikuus 2015: toimetulekutoetus 206,64 eurot, peretoetus 128,36 eurot, vajaduspõhine peretoetus 90 eurot, peretoetus 30 eurot, kokku augustis 455 eurot; septembrikuus 2015: vanemahüvitis 312,61 eurot, peretoetus 128,36 eurot, toimetulekutoetus 206,64 eurot, peretoetus 90 eurot, kokku septembris 737,61 eurot; oktoobrikuus 2015: vanemahüvitis 342,80 eurot, peretoetus 128,36 eurot, vajaduspõhine peretoetus 90 eurot, kokku oktoobris 561,16 eurot; novembrikuus 2015: vanemahüvitis 342,80 eurot, peretoetus 128,36 eurot, peretoetus 90 eurot, kokku novembris 561,16 eurot; detsembrikuus 2016: vanemahüvitis 342 eurot, peretoetus 128,36 eurot, vajaduspõhine peretoetus 90 eurot, kokku detsembris 560,36 eurot; jaanuarikuus 2016: vanemahüvitis 346 eurot, peretoetus 138,36 eurot, vajaduspõhine peretoetus 90 eurot, kokku jaanuaris 574,36 eurot; veebruarikuus 2016: vanemahüvitis 378 eurot, peretoetus 138,36 eurot, vajaduspõhine peretoetus 90 eurot,

ettevõtlus 150 eurot, kokku 756,36 eurot; märtsikuus 2016: ettevõtlus 200 eurot, vanemahüvitis 378 eurot, peretoetus 119,18 eurot, peretoetus 90 eurot, kokku märtsis 787,18 eurot. Hageja esindaja omandis oli kuni 22.02.2016 XXX kinnistu, reg nr XXXXXXXX, millele on seatud hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 4793,37 eurot, kinnistu väärtuseks on hinnatud 2000 eurot, ning sõiduauto Renault Laguna, mille väärtuseks on hinnatud 500 eurot. Hageja esindaja HT ülalpidamisel on 2 alaealist last: hageja ja XX.XX.XXXX sündinud OT, kelle bioloogiline isa on hageja esindaja väitel samuti kostja ning keda kostja materiaalselt ei toeta. Sõiduki detailandmete päringust nähtub, et kostjale kuulub sõiduk Renault Laguna, reg nr XXXXXX, 2002. Kinnistusraamatu registriosa detailpäringust nähtub, et kostjale kuulub elamumaa 588 m2 XXX, reg nr XXXXX, elamumaa 154 m2 XXX, reg nr XXXXXXX, väikeelamumaa 100 m2 XXX, reg nr XXXXXX, elamumaa 16113 m2 XXX, reg nr XXXXXX ja elamumaa 3242 m2 XXX, reg nr XXXXXX. Swedbank ASi konto väljavõttest nähtub, et kostja arvelduskontol on 14.03.2016 seisuga 4030,39 eurot. Kontoväljavõttest nähtub, et kostja töötasu juunist detsembrini on 1447,76 eurot kuus, tulemustasu detsembris 510,90 eurot. 2016 on kostja kontole jaanuaris kantud töötasu 1555,19 eurot, veebruaris 1450,96 eurot, märtsis 1450,96 eurot kuus. Kostja kontole on kontolt XXXXXXXXXXXXXXX kantud ajaperioodil 10.08.2015-17.12.2015 2350 eurot, raha on kulutanud kostja enda vajaduste rahuldamiseks. Kostjal on poeg OV, kes on sündinud XX.XX.XXXX. Kostja sõnul toetab ta poega keskmiselt 500 euroga kuus. Kohus leidis, et kostja tasutavad O kulud huvidele ja meelelahutusele peavad sisalduma kostja poolt O-le tasutavas elatise kuumakses. Kostja palus arvestada tema töökohaga T-l, kuna sõidab iga päev 120 km. Hageja esindaja väitel tasub sellega kaasnevad kulud kostjale tema tööandja. Hageja esindaja väidet kinnitab kostja Swedbank ASi konto väljavõte, millest nähtub, et ajavahemikus 27.03.2015 kuni 14.03.2016 on kostja ostnud kütust sõidukile kolmel korral: 2015 mais summas 38,04 eurot, juunis 13,70 eurot ja novembris 10.45 eurot. Kontoväljavõttest ei nähtu, et kostja kulutaks enda rahalisi vahendeid autokütuse soetamiseks sõiduks tööle või ka kuhugile mujale. PKS § 105 lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Kohus pidas kostjalt elatise 500 euro väljamõistmist põhjendatuks, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud. 2015 juunist on kostja kontole laekunud 12 995,22 eurot, keskmiselt kuus 1856,46 eurot ning kostjal on võimalus hagejat toetada vähemalt 618,82 euroga kuus. 2016 märtsini on kostja kontole laekunud 4457,11 eurot, keskmiselt 1485,70 eurot kuus ning võimalus hagejat toetada rahaliselt vähemalt 495,23 euroga kuus. Lisaks on kostjal 5 kinnistut. Tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. OV toetab ta kuus 500 euroga. Kohus leidis, et kostja varanduslik seisund võimaldab mõlemale alaealisele lapsele tasuda elatist võrdselt 500 eurot. Hageja esindajal oli võimalik hageja ülalpidamiseks rahalisi vahendeid kulutada 2015 mais 163,33 eurot, juunis 437,28 eurot, juulis 134,76 eurot, augustis 151,66 eurot, septembris 245,87 eurot, oktoobris 187,05 eurot, novembris 187,05 eurot, detsembris 186,78 eurot, 2016 jaanuaris 191,45 eurot, veebruaris 252,12 eurot, märtsis 262,39 eurot. 2015. aastal toetas hageja esindaja hagejat keskmiselt 211,72 euroga ja 2016. aastal 235,32 euroga kuus. Hageja esindaja sissetulekud koosnevad peamiselt toetustest ja vanemahüvitisest. Lepingutest nähtub, et hageja esindaja on laenanud raha KT-lt 12.05.2015 565 eurot, 15.06.2015 305 eurot,

12.07.2015 410 eurot. Hageja esindaja sõnul oli ta sunnitud raha laenama, et lapsi ülal pidada. Kohus leidis, et kostja, arvestades tema sissetulekuid ja kinnisvara, peab osalema hageja ülalpidamises suurema osaga kui hageja esindaja ning seetõttu ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks kostja teine alaealine laps OV ega kostja ise. Hageja esindaja väitel on kostja 2015 oktoobris toonud toiduaineid 20 euro väärtuses, ravimeid 10 euro väärtuses, novembris toiduaineid 10 euro väärtuses, andnud sularaha 20 eurot; 2016 tasus 23.veebruaril 108 eurot, 29.veebruaril 108 eurot, 16.märtsil 108 eurot, 30.märtsil 108 eurot, kokku 492 eurot. Kohus oli seisukohal, et kostja on kohustatud hagejale tasuma elatist järgmiselt: 16-31.10.2015 258,20 eurot (500:31x16=257,92+0,28), 2015 november kuni 2016 märts 2500 eurot (500x5) ning alates 01.04.2016 500 eurot kuus. Ajaperioodi 16.10.2015-31.03.2016 eest kohustub kostja tasuma hagejale elatist kokku 2757,92 eurot, millest tuleb maha arvata kostja toetus summas 492 eurot ning kostjal on kohustus tasuda hagejale ajaperioodi 16.10.2015-31.03.2016 eest 2265,92 eurot. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas kohtule hagi 16.10.2015. Kohus leidis, et hageja nõue ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks tagasiulatuvalt on põhjendatud alates XX.XX.XXXX kuni 15.10.2015, kuna nimetatud perioodil on kostja panus lapse ülalpidamisel olnud olematu. Hageja on eelpool tõendanud, et tema ülalpidamiseks kuus kulub kokku 693,10 eurot. Hageja esindaja on esitanud kohtule nimekirja hagejale vajaminevatest asjadest, mis on raha puudusel ostmata: mähkimislaud, turvahäll, vanker, käru, triikraud, söögitool, lamamistool, mängumatt, beebi kandekott, reisivoodi, mänguaedik, kokku 1450 eurot, mida kinnitavad hinnapakkumised II kd, tl 2-6, 13-22, 25-30. Hageja esindaja sõnul on kostja 2015 maikuul toonud toiduaineid 15 euro väärtuses, juulis mähkmeid 18 euro väärtuses, augustis toiduaineid 50 euro väärtuses, andnud sularaha 13 eurot, kokku toetus 96 eurot. Seega on kostja kohustatud tasuma ülalpidamist hagejale järgmiselt: 2015 mais 161,20 eurot (500:31x10=161,20), juunist-septembrini 2000 eurot (4x500=2000), oktoobris 241,80 eurot (500:31x15=241,80). Kokku 2403 eurot, millest tuleb maha arvata kostja toetus summas 96 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista PKS § 108 alusel tekkinud kahju summas 2307 eurot. Kohtuistungil hageja ET loobus elatise väljamõistmisest tagasiulatuvalt summas 1807 eurot ning hageja HT ülalpidamisest lapse sünni korral ühekordse summana 1015 eurot ja kuumaksena 203 eurot kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kohus märkis, et lõpetab menetluse ET hagis kostja vastu elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt summas 1807 eurot ja HT hagis kostja vastu ülalpidamisest ühekordse summana 1015 eurot ja kuumaksena 203 eurot kuni lapse 3- aastaseks saamiseni TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kohus märkis, et võtab hagist loobumise vastu, kuna hagist loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi. Menetluskulude jaotamisel tugines kohus TsMS § 162 lg-le 1 ja § 164 lg-tele 1 ja 11. Hageja tasutud ekspertiisitasu 171 eurot osas leidis kohus, et kuna hagi põlvnemise osas rahuldati, tuleb kostjal tasuda hagejale 171 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Pärnu Maakohtu määrusega 16.07.2015 anti hagejale II riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub

vandeadvokaat Eve Jundasele õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: toimingute eest kohtueelses- ja kohtumenetluses kokku summas 600 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 120 eurot. Kokku 720 eurot. Kohus leidis, et vandeadvokaat E.Jundase tehtud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahtu. Hageja II õigusabikulud tuleb jätta riigi kanda, kuna talle on antud riigi õigusabi kohustuseta seda hüvitada. Apellatsioonkaebus 27.06.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsus ja saata asi uue otsuse tegemiseks tagasi maakohtule. 06.07.2016 esitatud apellatsioonkaebuse täienduse kohaselt vaidlustab kostja maakohtu otsuse igakuise elatise ulatuses, mis ületab 215 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvat perioodi enne hagi esitamist puudutava elatise osas. Kaebuse kohaselt taotleb kostja maakohtu otsuse tühistamist, kuna kohus ei ole kommenteerinud kostja vastust ega arvestanud kohtu enda poolt koostatud nõude lõpetamise määrusega, tõendeid valesti hinnanud ja hindamata jätnud ning kohus näib kallutatud ja mitteusaldusväärne. Kohus ei ole õiglaselt hinnanud hageja esindaja vara ja tema võimekust last üleval pidada. Kostjale kuulus 22 ha suurune metsamaa kinnistu, kuid enam ei kuulu, sest kostja võõrandas protsessi ajal maatüki oma emale selleks, et näida varatu. Keegi, pole teada kes, on selle väärtuseks toonud 2000 eurot, mis teeb ühe ruutmeetri hinnaks alal ühe sendi, mis on mõistusevastane. Kostja leiab, et kui kohus seda numbrit kasutab, siis peaks olema selge, kust see pärit on. Pealegi on kinnistul kolm kostja ehitatud hoonet. Kohtus on arutamisel ka kostja hagi ema ja tütre vahelise lepingu tühistamiseks. Tegelikult hageja esindaja kasutab kinnistut edasi ja saab sealt tulu, sh ettevõtlustoetust PRIA-lt. Kohus on tähelepanuta jätnud asjaolu, et seesama kohus tegi 2015. aasta suvel hageja esindaja avalduse alusel määruse sama nõude lõpetamise kohta. Selgusetuks jääb, kas ja kuidas mõjutab see tagasiulatuvuse osas kohtu otsust ja miks seda otsuses üldse ei mainita. Kõik, mis hagejal tarvis oli 2015 kevadel/suvel, hankis kostja tema esindajaga koos ning väited nende asjade ostmise vajadusest või tagantjärele kinnimaksmise vajadusest on valed. Kostja on esitanud kohtule tõendi, et 2015 suvel sõitis hageja oma auto puruks ja vajas raha selle remondiks. Kostja keeldus, mille järel võis hageja esindaja tõepoolest sõbrannalt raha laenata. Laenulepingu seostamine lapse vajaduste rahuldamisega on kohtu eksitamine. Kohus ei ole arvestanud kostja normaalseks elutegevuseks ja töölkäimiseks tehtavaid kulutusi eluasemele 70 km kaugusele töölkäimisele (140 km päevas) ega sõitudega töö ajal tööülesannete täitmiseks. Mainitakse küll bensiini, kuid unustatakse ära amortisatsiooni kulud, mida pidevalt peab kandma. Ka ei ole kohus arvestanud kostja igakuise võlamaksega ega selgitanud, miks sellega arvestatud ei ole. Hageja esindaja poolt kohtule esitatud ostutšekkidega seoses märgib kostja, et nende kogusumma ületab laekumisi ja selgusetuks jääb, kuidas see on võimalik. Kostja hinnangul on ka ebaloogiline, et kohus võrdleb neid esitatud ühe kuu ostutšekke kostja keskmiste laekumistega. Võrrelda tuleks keskmisi kulutusi ja keskmisi laekumisi. Pealegi ei kajastu kõik ostud pangakontol ja seega on tšekid kas välja kaubeldud või on selleks saadud lisaraha. Kostja lisas kohtule tõendid, mis avavad hageja esindaja isiku lähemalt. Kui kohus oleks need läbi lugenud ja arvestanud, et valetamine ja isegi dokumentide võltsimine pole sellele isikule võõras, siis ei oleks ehk eluliselt usutavad hageja esindaja tehtud kulutused ja kokku korjatud tšekid. Kohus on jätnud arvestamata ka

asjaolu, et laps sündis ainult ema vastutusel. Nimelt kinnitas hageja kohtus, et nende vahel kehtis lapse mittesaamise kokkulepe kuni ühise eluaseme loomiseni seltsingulepingu raames. Kohus märkis, et kostja kontol oli üle 4000 euro. Kostja märgib, et kostja elab maal ja teatavasti on maamajades puuküte ja see küte ostetakse kevadel-suvel terveks aastaks ette. Samuti ei remondita autot iga kuu, vaid tehakse 1-2 korda aastas korda. Kontol seisev raha ongi selleks, et suvel need kulutused teha. Samuti tegi kostja kevadel võlanõudjale taotluse maksepuhkuse saamiseks, et kostjal tekiks rahajääk hageja kohtusse kaevata (seltsingu lõpetamine ja ema ja tütre vahelise lepingu tühistamise hagid). Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 31.05.2016 otsust tuleb osaliselt tühistada kostjalt väljamõistetud elatise suuruse osas. PKS § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse Edi isa, kohustatud teda ülal pidama. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus andis hinnangu kõigile hageja poolt maakohtule esitatud tõenditele ja leidis põhjendatult, et hageja on piisavalt tõendanud, et tema ülalpidamiseks kuus kulub kokku 693,10 eurot. Ülalpidamist õigustatud isiku vajadused on kindlaks määratud tema vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt kooskõlas PKS § 99 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Maakohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, millised on hageja seadusliku esindaja ja kostja varalised võimalused. Hageja seadusliku esindaja igakuised sissetulekud koosnevad põhiliselt toimetulekutoetustest, kompensatsioonidest kommunaalkulude hüvitamiseks, peretoetustest ja vanemahüvitisest, mis on kokku keskmiselt viimastel kuudel 756 ja 787 eurot. Hageja seaduslik esindaja kasvatab tema ja kostja ühist last. Lisaks on HT ülalpidamisel ka XX.XX.XXXX sündinud OT. Maakohus on põhjalikult analüüsinud kostja võimalusi ja põhjendatult leidnud, et kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks on 500 eurot. PKS § 111 lg 2 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama, kui lapse emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada alates lapse sünnist alates kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole ei hagejale ega hageja seaduslikule esindajale ülalpidamist vabatahtlikult andnud. Seega puuduvad HT-l muud sissetulekud. PKS § 105 lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema

sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Kohtukolleegium leiab eeltoodu alusel, et kuni lapse E 3 aastaseks saamiseni on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt summas 500 eurot, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud ning tal on oluliselt paremad varalised võimalused lapse E ülalpidamiseks. Alates lapse E 3 aastaseks saamisest võivad vanemad eelduslikult pidada last ülal võrdsetes osades. Seega arvestades lapse vajadusi summas 693 eurot, nagu maakohus põhjendatult tuvastas, tuleb alates 22.05.2018 mõista kostjalt välja igakuuliselt elatis summas 347 eurot. Kolleegium leiab, et maakohus on arvestanud asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on ka abielust sündinud laps. Samas leiab kolleegium, et põhjendatud ei ole kostja väide, et tal puudub sissetulek, mis võimaldaks tasuda elatist maakohtu poolt tuvastatud määras. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15; 26. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14). Maakohus on asjas esitatud tõendeid hinnates leidnud, et kulutused hageja ülalpidamiseks on suuremad ning kostja varaline seisund võimaldab elatist igakuiselt 500 euro ulatuses tasuda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-21-15 leidnud: „Samas on vanemal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17; 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15)“. Apellatsioonkaebuses on korranud kostja maakohtus esitatud seisukohti. Maakohus on kõigile poolte poolt esile toodud asjaoludel ja neid kinnitavatele tõenditele hinnangu andnud, millega kolleegium nõustub. Heade kommetega on vastuolus apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt peaks arvestama, et kostjal oli kokkulepe HT-ga laste mittesaamiseks. Isegi, kui selline kokkulepe oleks sõlmitud, ei välista see elatise nõuet. Kostja jätab tähelepanuta, et elatise nõudes pole hagejaks HT, vaid laps ise. Kostja on apellatsioonkaebuses küll esitanud üldisi paljasõnalisi vastuväiteid hageja seadusliku esindaja poolt esitatud tõenditele, kuid kaebusest ei nähtu, milliste konkreetsete tõenditega, mis kinnitavad lapse vajadusi, kostja ei nõustu ja miks. Kolleegium nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, millega maakohus tuvastas lapse vajadused ja vanemate võimalused elatist tasuda. Ülaltoodu alusel ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust kaevatavat maakohtu otsust muus osas muuta. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.