Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri avaldus täiteasjas nr 179/2017/473 võlgniku XX mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25. mai 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Rapla kohtutäitur Õnne Pajur (isikukood
XXXXXXXXXX)
Sissenõudja (puudutatud isik I): YY (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Jundas Võlgnik: XX (puudutatud
XXXXXXXXX)
Menetluse liik
isik
II,
isikukood
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 25. mai 2018 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud XX kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS 174 lg 4 järgi kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Rapla kohtutäitur Õnne Pajur esitas 28.11.2017 Pärnu Maakohtule avalduse elatisevõlgniku XX õiguste piiramiseks ja taotles võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist. Sissenõudja seaduslik esindaja esitas kohtutäiturile 16.10.2017 nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks.
2.Avalduse ja selle lisade kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 179/2017/437 YY elatise võlgnevuse nõudes võlgniku vastu. Täitemenetluses täidetavaks täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-15546, mille alusel mõisteti võlgnikult oma lapse ülalpidamiseks välja igakuine elatis 500 eurot kuus kuni 22.05.2018 ja sealt edasi 347 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
3.Kohtutäitur saatis 18.10.2017 võlgnikule e-kirjaga hoiatuse õiguste ja lubade kehtivuse peatamise kohta. Võlgnik omab kehtivat juhiluba kuni 22.01.2027. Täitemenetluses ei ole ühtegi tasumist toimunud. Elatise võlgnevus oli 27.11.2017 seisuga 14 572,92 eurot. Puudutatud isikute seisukohad
4.Puudutatud isik I oli kohtutäituri avaldusega nõus.
5.Puudutatud isik II avaldusele vastust ei esitanud. Menetluse edasine käik
7.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ja palus ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada.
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.03.2018 määrusega maakohtu 03.01.2018 määruse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu määrus
9.Maakohus rahuldas 25.05.2018 määrusega avalduse, peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse tähtajatult ja jättis menetluskulud võlgniku kanda.
10.Kohtutäitur kinnitas 28.11.2017 avalduses, et pärast hoiatuse kättesaamist ei ole võlgnik ühtegi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 177 lg-es 1 sätestatud tingimust täitnud. Avaldusele lisatud teatisest nähtuvalt ei ole võlgnik pärast täitemenetluse alustamist elatist vabatahtlikult tasunud ja täituril ei ole olnud võimalik elatist kinni pidada, kuna võlgnik ametlikult ei tööta. Võlgniku nimel olevad kinnistud ja OÜ Q osa on arestitud. Ühe kinnistu suhtes teostab sissenõuet ka kohtutäitur Enno Kermik. Elatise võlg oli avalduse esitamise seisuga 14 572,92 eurot.
11.Võlgnik varjab vara kohtutäituri eest. Maakohtu istungil, kus arutati sissenõudja põlvnemise küsimust ja võlgnikult elatise väljamõistmist, teatas võlgnik, et laps elatist saama ei hakka, kui CC elatisehagi tagasi ei võta. Pärnu Maakohtu 31.05.2016 otsuse tegemisest alates on võlgnik selle eesmärgi, s.o elatise mittemaksmise nimel järjekindlalt tegutsenud. Pärnu Maakohtu 31.05.2016 otsusest nr 2-15-15546 nähtuvalt kuulus võlgnikule nimetatud otsuse tegemise ajal viis kinnistut. 04.07.2016, s.o vähem kui kaks kuud pärast kohtuotsuse tegemist, võõrandas võlgnik kolm kinnistut oma väidetavalt endisele elukaaslasele. Pärnu Maakohtu 18.05.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-8276 on nimetatud tehing tunnistatud kehtetuks. Kohtuotsus ei ole jõustunud.
12.Elatisehagi menetlemise ajal tasus võlgnik sissenõudjale elatist 200 eurot ilmselt lootuses, et sissenõudja seaduslik esindaja võtab ringkonnakohtus elatisehagi tagasi. Võlgnik lõpetas elatise tasumise 2016. aasta sügisel enda põhjenduste kohaselt seetõttu, et oli vaja osta talveks küttepuid ja kohtutäitur tegi tema konto tühjaks. Pärast kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX tehtud kohtuotsust hakkas XX tasuma kohtutäitur Õnne Pajurile 3,80 eurot kuus G OÜ arvelduskonto kaudu selgitusega „elatise ülekanne - XX- CC“. 08.05.2018 kohtuistungil selgitas XX, et täidab kriminaalasjas tehtud kohtuotsust ja elatise summa on selline, kuna rohkemaks puuduvad tal vahendid. Temale kuuluv firma G OÜ tööd võtta ei saa, kuna on arestitud ja müügis 100 euroga. G OÜ konto väljavõttest nähtuvalt on firma arvele laekunud 5376 eurot OÜ-lt T 15.03.2017 ja 6300 eurot 15.06.2017. Kuna tegemist on firmaga, kus võlgnik kuni 14.10.2016 ametlikult töötas ja sissenõudja seadusliku esindaja väitel jätkuvalt töötab, võib olla tegemist varjatud töötasuga. Firma kontole laekunud raha on valdavalt sularahas välja võetud, kasutatud teenindus- ja toitlustusasutustes või tasutud makse kindlustusele, Eesti Energia AS-le, Telia Eesti AS-le jms. On ilmne, et osaühingu kontol olevat raha ei ole kasutatud firma huvides, mis võlgniku väitel ei tegutse. 2017. aasta septembrikuust alates on võlgnik teinud kontole ise sissemakseid ja kasutanud firma kontot väiksemate väljamaksete tegemiseks. Seega on tõendatud, et võlgnik kasutas temale kuuluva firma arvelduskontot isiklike rahaliste vahendite varjamiseks.
13.Võlgnik on väidetavalt töötu alates 14.10.2016, seega ei ole juhtimisõiguse olemasolu garanteerinud võlgniku tööle asumist. Võlgniku väited, et juhtimisõiguse puudumine teeb talle töökoha leidmise võimatuks, on alusetud. Võlgniku elukoht on Tallinn-Rapla-Türi maanteest ca poole kilomeetri kaugusel ja lähimast raudteejaamast ca 3 kilomeetri kaugusel. Suur osa Raplamaa elanikkonnast käib Tallinnas või mõnes teises maakonnas tööl. Võlgnikul ei ole liikumispuuet või muid takistusi ühistranspordi kasutamiseks ning seega on tal vähimagi soovi korral võimalik nii töökoht leida kui ka tööl käia. Kahtlemata teeb juhtimisõiguse puudumine võlgniku elu ebamugavaks, kuid kindlasti ei ole see tema suhtes ebaõiglane. Võlgnikul puudub elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus, kui selleks mitte arvata kättemaksust ajendatud soovi CC-le nende ühise lapse ülalpidamiseks elatist mitte maksta. Nimetatud eesmärgi nimel on võlgnik muutnud ennast praktiliselt varatuks ning tõenäoliselt varjab oma sissetulekuid, sest ta ei ole avaldanud, et keegi kolmas isik peaks teda ülal. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine tähtajatult põhjendatud ja kooskõlas elatisevõlgnike õiguste piiramise eesmärgiga.
14.Võlgnik omab mootorsõiduki juhtimisõigust ning talle on väljastatud 26.01.2017 juhiluba nr XXXXXXXXXXXXXXX kehtivusega 22.01.2027. Võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamine toimub TMS § 1775 lg 1 kohaselt.
Määruskaebus
15.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada. Kaebuse kohaselt sisaldab maakohtu määrus ebaõigeid fakte. Võlgnik ei varja oma sissetulekuid. Ta töötab oma ettevõttes, kuid ei saa võtta kohustusi, kuna ettevõte on müügis. Võlgnik ei tööta firmas T. Ta teeb firmaga T koostööd ühe hanke raames. Maakohus tsiteerib ebaõigesti jõustumata kohtuotsust. Võlgnik ei saa tööle minna bussiga, kuna pakub inseneriteenust tööstusele, mis ei asu Tallinna kesklinnas ning veab kaasas töö- ja mõõduriistu. Võlgnik elab oma ettevõtte G rahadest. Kui võlgnikult load ära võtta, siis ta kaotab kõik – kokkulepped jäävad täitmata, tööl reaalselt käia ei saa. Maal muid liikumisvõimalusi ei ole. Vastused määruskaebusele
16.Kohtutäitur ja sissenõudja palusid jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6, § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
19.Võlgnik ei ole määruskaebuses vaidlustanud seda, et ta ei ole korrapäraselt elatist maksnud ja ta ei ole täitnud TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimusi kohtutäituri avalduse esitamise vältimiseks.
20.TMS §-d 1771 jj näevad kohtutäiturile sissenõudja nõusolekul ette võimaluse pöörduda kohtusse lapse elatise võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramiseks, kui võlgnik ei ole täitemenetluses kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ega ole seejärel 30 päeva jooksul ka täitnud vähemalt ühte kohtutäituri eelnevas hoiatuses märgitud seaduses ette nähtud tingimust juhtimisõiguse piiramise vältimiseks, nt tasunud vähemalt ühe kuu elatise. Kohtu otsustus elatise võlgniku õiguste piiramise üle on kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (vt Riigikohtu lahend asjas nr 2-1614071, p 17.1). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega rikkunud menetlusõiguse norme.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus elatisevõlgnikul ei ole sissetulekut või muud vara, mille arvel oma kohustusi täita. Võlgnik varjab oma vara ja tegelikke sissetulekuid. Võlgnik väidab ka määruskaebuses, et autot on tal vaja kokkulepete täitmiseks ja ta teeb ühe hanke raames koostööd ettevõttega, kus ta varasemalt töötas. Ebausutavad on võlgniku määruskaebuses esitatud väited, et ta osaleb koos ettevõttega OÜ T riigihangete pakkumistel ja suhtleb ettevõttega aktiivselt, kuid sellega seoses sissetulekut ei teeni. Võlgniku tegelikku töötamist kinnitab ka võlgniku väide, et sõiduõiguse kaotamisel jäävad tal kokkulepped täitmata ja tööl käimata.
Sissetulekute varjamise teeb kohtule usutavaks ka asjaolu, et võlgnik kinkis kaks kuud pärast kohtuotsuse tegemist, millega temalt elatis välja mõisteti, kolm endale kuuluvat kinnistut enda elukaaslasele (I kd tl-d 128A jj). Võlgnik ei ole toonud kohtu ette ega tõendanud põhjuste olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama.
22.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole võlgniku õiguste piiramine võlgniku suhtes ebaõiglane. Juhtimisõiguse kaotamine põhjustab võlgnikule küll ebamugavust, kuid arvestades asjaolu, et võlgnik elab maantee ja raudteejaama läheduses (võlgniku enda sõnade kohaselt on bussipeatus poole kilomeetri ja rongijaam kolme kilomeetri kaugusel, I kd tl-d 89 ja 92), siis ei võta see temalt võimalust tööl käia. Võlgnik ei ole tõendanud ega põhistanud, et tema töö- ja mõõteriistu ei ole võimalik ühistranspordiga liigeldes kaasas kanda. Võlgniku õiguse piiramise eeldused on antud juhul täidetud ja mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramisel võib olla võlgnikule elatist tasuma innustav mõju.
23.TsMS § 667 lg 3 alusel lahendas ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses. sest ei pidanud vajalikuks istungit korraldada.
24.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg 4 alusel ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.