Rapla kohtutäitur Õnne Pajur (kohtutäitur) esitas 28.11.2017 Pärnu Maakohtule avalduse R.Q (võlgnik) õiguste peatamiseks ja taotles võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 ning TMS § 1772 lg 1 p 2). Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 179/2017/437 F. F (sissenõudja) elatise võlgnevuse nõudes võlgniku vastu. Täitemenetluses on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2016 otsus nr 2-15-15546, mille alusel mõisteti võlgnikult oma lapse F. F ülalpidamiseks välja igakuiselt elatis 500 eurot kuus kuni 22.05.2018 ja sealt edasi 347 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Sissenõudja seaduslik esindaja esitas kohtutäiturile 16.10.2017 nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks. Võlgnik omab kehtivat juhiluba, mis kehtib kuni 22.01.2027. Kohtutäituri andmetel on 27.11.2017 seisuga elatisraha võlgnevus 14 572,92 eurot. Kohtutäitur saatis 18.10.2017 võlgnikule e-kirjaga hoiatuse õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise kohta. Võlgnikul paluti kinnitada dokumendi kättesaamist. Samuti anti talle teada, et kui kinnitust ei saabu, loetakse hoiatus kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, kuna võlgnik on varasemalt kinnitanud, et XXX on tema kehtiv e-posti aadress.
2.01.12.2017 määrusega algatas maakohus võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks menetluse ja kohustas võlgnikku esitama kohtule kirjaliku seisukoha 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
3.02.01.2018 seisuga ei olnud võlgnik kohtule vastanud. Avaldus ja seisukoha nõue tuli võlgnikule TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 alusel lugeda e-posti teel kätte toimetatuks 14.12.2017.
4.Sissenõudja nõustus kohtutäituri avaldusega ja selgitas, et on võlgnikule saatnud sms-sse, et jõuda rahumeelselt kokkuleppele, kuid võlgnik ei ole neile reageerinud. Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas avalduse ja peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult (juhiluba nr EV210269, välja antud 26.01.2017). Kohus määras, et lõpetab võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ja temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt 3 kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt 3 järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1). Kohtutäitur esitas 28.11.2017 kohtule avalduse ja kinnitas, et pärast hoiatuse kättesaamist asus võlgnik elatisnõuet täitma, kuid katkestas elatise maksmise mõjuvat põhjust esitamata vähemalt 30 päevaks (TMS § 1773 lg 1 p 2). Võlgnik sõlmis pärast hoiatuse kättetoimetamist sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe, kuid ei täitnud seda nõuetekohaselt. Võlgnik ei selgitanud ka pärast hagita menetluse algatamist kohtutäituri 28.11.2017 avalduse alusel kohtule, millisel mõjuval põhjusel ta elatise maksmise katkestas. Võlgnik ei tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele asumist ega sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet, samuti ei põhjendanud, miks oleks
juhtimisõiguse peatamine tema suhtes ebaõiglane (TMS § 1774 lg 2). Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Sissenõudja nõustus võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega. Võlgnik omab mootorsõiduki juhtimisõigust ja talle väljastati 26.01.2017 juhiluba nr EV210269 kehtivusega 22.01.2027. Seega on põhjendatud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine tähtajatult. Määrus tuleb saata pärast selle jõustumist kande tegemiseks registriasutustele (TMS § 1774 lg 4). Määruskaebus
6.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Kaebuse kohaselt sai võlgnik vaidlustatud määrusest teada 09.01.2018. Hea tavaga pole kooskõlas see, et määrus ja taotlus juhtimisõiguse peatamiseks saadeti võlgnikule elektrooniliselt, kuna võlgnikul puudub internetiühendus ja seetõttu ei olnud tal võimalust enda õigusi kaitsta. Detsembris 2017 võlgnik oma e-posti ei lugenud. Võlgniku põhiline sidevahend on telefon ja maakohus oleks võinud telefoni teel võlgnikku teavitada kirja saatmisest. Juhiload on võlgnikule elutähtsad, sest need tagavad talle mingigi sissetuleku. Ebaõiglane on inimeselt ära võtta õigus käia või leida tööd väljaspool kodu, eriti kui elad maakohas. Võlgnikul on gümnaasiumis õppiv poeg, kellel ta peab tihti koolis järel käima või teda kooli viima. Võlgniku vastu on samas algatatud kriminaalasi (istung on 16.01.2018), kus selgub, kas ta saab karistada topelt ja asjatult. Sissenõudja ei soovi võlgnikuga saavutada mingit mõistlikku kokkulepet. Edasine menetluse käik
7.Avaldaja ja sissenõudja seaduslik esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu.
8.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3). Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 3141 lg-t 3. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Praeguses asjas on Pärnu Maakohus 01.12.2017 määrusega algatanud kohtutäituri avalduse alusel täiteasjas nr 179/2017/473 võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks kohtu menetluse ning kohustanud võlgnikku avaldusele kirjalikult vastama 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (tl 17-19). Toimiku materjalidest ja kohtuinfosüsteemist nähtub, et maakohus on edastanud 01.12.2017 määruse võlgnikule kahel korral e-kirjaga, 01.12.2017 (tl 21, 23) ja 05.12.2017 (tl 28), ning palunud kinnitada kohtudokumentide kättesaamist. Kuivõrd võlgnik e-kirjadele ei vastanud, on maakohus 11.12.2017 e-kirjas lugenud võlgnikule menetlusdokumendid kätte toimetatuks TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel (tl 29). Maakohus selgitas võlgnikule 11.12.2017 e-kirjas, et kuna võlgnik on eposti aadressilt XXX kohtuga tsiviilasjas nr 2-17-8276 suhelnud, siis saadab kohus tsiviilasjas nr 2-17-17884 kohtutäituri avalduse lisadega, kohtumääruse ja seisukoha nõudekirja võlgnikule samale e-posti aadressile ning loeb menetlusdokumendid võlgnikule 3 tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus kasutas võlgnikule 01.12.2017 määruse kättetoimetamiseks TsMS § 3141 lg 3 p-s 1 sätestatud kättetoimetamise viisi ennatlikult.
12.TsMS § 3141 võimaldab kohtul menetlusdokumente lihtsustatult kätte toimetada ja eelkõige pärast seda, kui menetlusosalisega on saavutatud esmane kontakt. TsMS § 3141 lg 3 p 1 näeb ette võimaluse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks juhul, kui kohtule on menetlusosalise andmed teada teisest käimasolevast kohtumenetlusest. Riigikohus on TsMS § 3141 lg 1 puhul selgitanud, et tegemist on nn kättetoimetamisfiktsiooniga, mil seadus loeb kätte toimetamise toimunuks sõltumata dokumentide tegelikust üleandmisest. TsMS § 314 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-189-15, p 13).
13.Ringkonnakohtu hinnangul saab nn kättetoimetamisfiktsioonina käsitleda ka TsMS § 314 1 lg 3 p 1, millisel alusel on maakohus lugenud võlgnikule 01.12.2017 määruse kättetoimetatuks. Arvestades võlgniku õiguste piiramise menetluse eripära, st avalduse rahuldamise korral võlgniku põhiõiguste olulist riivet, mh nt õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-14071, p 13), oleks võlgnikule menetlusdokumentide kätte toimetamist TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel saanud kohaldada viimase võimalusena. Enne eelnimetatud kättetoimetamise viisi kasutamist oleks pidanud olema muud kättetoimetamise viisid, sh nt menetlusdokumendi kättetoimetamine tähitud kirjaga (TsMS § 313), ammendunud. Pealegi nähtub kohtu infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-17-8276 on võlgnik maakohtuga suhelnud e-posti aadressilt XXX viimati 01.08.2017, seega menetlusdokumentide kättetoimetamisest TsMS § 314 1 lg 3 p-s 1 alusel rohkem kui 4 kuud tagasi. Eeltoodu muudab usutavaks määruskaebuse esitaja väite, et ta ei lugenud oma e-posti 2017 detsembris, kuna tal puudub internetiühendus ning seetõttu puudus tal võimalus oma õigusi kaitsta. Kuivõrd TsMS § 307 lg 3 järgi tuleb seaduses sätestatud kättetoimetamise korra rikkumise puhul lugeda dokument kättetoimetatuks alates selle tegeliku saajani jõudmisest, siis tuleb praegusel juhul lähtuda võlgniku väitest, et ta sai vaidlustatud määrusest ja käesolevast menetlusest teadlikuks 09.01.2018.
14.Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist. Isegi kui TsMS § 314 1 lg 3 p 1 alusel toimunud kätte toimetamine oleks olnud õiguspärane, on maakohus rikkunud asjaolude väljaselgitamise ja lahendi põhjendamiskohustust.
15.TMS § 1772 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku arvel. TMS § 1772 lg 1 kohaldamise eelduseks on kolmekuulise ajavahemiku tuvastamine, mille jooksul on elatis korrapäraselt maksmata, samuti selle aja jooksul tekkinud võlgnevuse suuruse tuvastamine. Nimetatud asjaolusid maakohtu määrusest ei nähtu. Maakohus on üksnes märkinud, et pärast hoiatuse kättesaamist asus võlgnik elatisnõuet täitma, kuid katkestas elatise maksmise mõjuvat põhjust esitamata vähemalt 30 päevaks ning et, võlgnik sõlmis pärast hoiatuse kättetoimetamist sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe, kuid ei täitnud seda nõuetekohaselt. Sellised üldsõnalised järeldused võla olemasolu ja maksmise korrapäratuse kohta ei asenda faktiliste asjaolude tuvastamist (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-4751, p 13).
16.Riigikohtu praktika kohaselt tuleb käesolev avaldus läbi vaadata hagita menetluses ja lõppastmes tuleb võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama. Samas kehtib hagita menetluses ka uurimispõhimõte, mis toob endaga kaasa kohtu aktiivsema rolli võrreldes hagimenetlusega (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-14071,
p 17.2). Sellest tulenevalt tuleks kohtumenetluse alguses selgitada.
võlgnikule
tema
tõendamiskoormust
hiljemalt
17.Võlgniku õiguste piiramisel tuleb mh vastata küsimusele, kas selline piirang aitab kaasa väljamõistetud elatise maksmise kohustusele (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-14071, p 18.1). Kuna võlgnik tõi esile, et maakohas elades on juhilubade olemasolu sissetuleku saamiseks eluliselt oluline, peab maakohus välja selgitama ka asjaolud, mille põhjal saaks otsustada, kas juhtimisõiguse piiramine (ja seetõttu töövõimaluste ahenemine või töötuks jäämine) takistab oluliselt võlgniku toimetulekut ja tema olukorda ning kas tegemist on võimaliku mõjuva põhjusega, mida kohus peab võlgniku väidete alusel kontrollima (vt Riigikohtu lahend nr 216-14071, p 20). Riigikohus on selgitanud, et võlgnikule peab jääma võimalus tõendada, et tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida sama töötasuga või tasuvamat tööd või et mingil põhjusel ei ole tal võimalik pakutavat tööd leida või vastu võtta (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-12071, p 14.2).
18.Võlgniku õiguste piiramise eesmärk ei ole võlgniku karistamine tehtu eest (elatisraha tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem abinõu, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-12071, p 12). Elatisevõlgnikke võib jagada kahte rühma: need, kellel ei ole sissetulekut või muud vara, mille arvel oma kohustusi täita, ja need, kellel õnnestub oma vara kohtutäituri eest varjata. Teise rühma kuuluvad võlgnikud teenivad oma sissetuleku, töötades ümbrikupalga eest, või peavad ise mingit laadi registreerimata ettevõtlust. Käesolevas menetluses kohaldatava meetme eesmärk on just viimatinimetatud võlgnike distsiplineerimine, sest neil on vahendeid oma elatiskohustuse täitmiseks (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-4751, p 19). Maakohtul on võimalus asja uuel arutamisel küsida võlgnikult selgitusi sissenõudja maakohtule esitatud väidete omaksvõtu kohta, et võlgnik lahkus omal soovil töölt, et näidata end ilma sissetulekuta ning alates 2018 jaanuarist on võlgnik tagasi samal tööl. Sissenõudja on oma vastuses määruskaebusele ka märkinud, et tal on samas töökohas Türil tööl tuttavad, kes näevad võlgnikku seal igapäevaselt (tl 69). Kui võlgnik eelnimetatut eitab, saab maakohus teha sissenõudjale ettepaneku oma väiteid tõendada.
19.Riigikohtu praktika kohaselt ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Taotletava abinõu kohaldamise kohasust tuleb hinnata sellest aspektist, kas see sunniks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-14071, p 18.3). Võlgniku õiguste piiramist ei saa põhjendada sellega, et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja jooksul. Kohus peab sisuliselt kontrollima, kas võlgniku õiguste piiramise eeldused on konkreetsel juhul täidetud, ja mh hindama seda, kas meetmel võib tegelikult olla võlgnikule elatist tasuma innustavat mõju (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-4751, p 20).
20.Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks tühistada maakohtu 03.01.2018 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks.
21.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.