Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Vahur-Peeter Liin, Kalev Saare, Urmas Volens ja Margit Vutt
Kohtuasi
Andrey Pchelkini hagi Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova, Kohtla-Järve linn, Puru tee 23 korteriühistu ja OÜ Valge Kuld vastu korteriomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2022/547 ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2023/364
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 23. mai 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrey Pchelkini määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Andrey Pchelkin, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Kostja Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Kostja Kohtla-Järve linn, Puru tee 23 korteriühistu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Kostja OÜ Valge Kuld, seaduslik esindaja Jakob Pehk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 23. mai 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-4762 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Andrey Pchelkini kanda.
3.Määrata kindlaks kassatsiooniastme menetluskulud ja mõista Andrey Pchelkinilt Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova kasuks välja 210 eurot ja Kohtla-Järve linn, Puru tee 23 korteriühistu kasuks 61 eurot. Andrey Pchelkin on kohustatud tasuma Natalja Mahhalovale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-4762
4.Määrata Advokaadibüroo Andrei Matvejev vandeadvokaadi Andrei Matvejevi tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 329 eurot 40 senti (sh käibemaks).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Andrey Pchelkin (hageja) esitas 27. märtsil 2023 Viru Maakohtule hagi Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova (kostja I), Kohtla-Järve linn, Puru tee 23 korteriühistu (kostja II) ja OÜ Valge Kuld (kostja III) vastu korteriomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2022/547 ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2023/364. Hagi kohaselt algatas kostja I täitemenetluse, mille käigus müüs 21. detsembril 2022 korraldatud enampakkumisel 8000 euro eest hageja omandis oleva korteriomandi kostjale III. Hageja sai täitemenetlusest ja korteri müügist teada kostja III esindajate käest, kes tulid 2023. a jaanuaris hageja elukohta ja palusid tal korteri vabastada. 24. veebruaril 2023 toimetas kohtutäitur hageja esindajale kätte täitmisteate.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. 11. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil esitas kostja III taotluse teha vaheotsus, et tuvastada, kas hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on aegunud.
3.Maakohus jättis 5. detsembri 2023. a vaheotsusega rahuldamata kostja III taotluse aegumise või õigust lõpetava tähtaja kohaldamiseks ja lõpetas hagist loobumise tõttu menetluse hageja nõude osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2023/364. Maakohus leidis, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-s 1 nimetatud 30-päevane tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mistõttu ei ole alust hinnata nõude aegumist.
4.Maakohus jättis 5. aprilli 2024. a määrusega läbi vaatamata hageja nõude tunnistada korteriomandi enampakkumine kehtetuks ja parandada kinnistusraamatu kanne. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab enampakkumise akti lugeda hagejale kätte toimetatuks postkasti panekuga. Seda tõendavad tunnistajate ütlused ja enampakkumise akti kättetoimetamise akt. Kuna hageja sai enampakkumise akti kätte 4. jaanuaril 2023, tuli tal esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hiljemalt 3. veebruaril 2023. Hageja esitas hagi 27. märtsil 2023 ehk hilinenult. Seetõttu esineb alus jätta hagi perspektiivituse tõttu läbi vaatamata.
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja leidis, et hagi esitamise tähtaja aegumine ei saa olla hagi läbi vaatamata jätmise põhjus, sest nõude aegumine ei ole hagi perspektiivi küsimus. Samuti ei ole maakohus võtnud arvesse aegumistähtaja määramiseks vajalikke asjaolusid.
6.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste järgi ei ole hageja käsitus hagi aegumisest ja aegumistähtaja võimalikust peatumisest asjakohane. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi on kujundushagi. Aegumine kohaldub üksnes sooritushagidele. Kujundushagi kohta kehtib õigust lõpetav tähtaeg. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja on mööda lasknud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja ja seetõttu on hagi menetlemine perspektiivitu. Hageja ei ole esitanud tähtaja ennistamise 2(5)
2-23-4762 taotlust seadusega sätestatud tähtaja jooksul ning tema esitatud asjaoludest ei tulene ka ennistamise alust. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kõik dokumendid on hagejale kätte toimetatud ja dokumendid vastasid seaduses sätestatud vormi- ja sisunõuetele. Maakohtul oli võimalik hagi sisuliselt lahendada ning jätta hagi rahuldamata, sest hagi menetlemise perspektiivikuse hindamiseks tuvastas maakohus kõik asja läbivaatamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Siiski ei too maakohtu valitud lahendus kaasa määruse tühistamist, kuna ka hagi sisulisel läbivaatamisel oleks tulnud jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja peab ekslikuks ringkonnakohtu seisukohta, et TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-42-07 leidnud, et kinnisasja enampakkumise vaidlustamiseks sätestatud hagi esitamise tähtaeg on aegumistähtaeg. Seetõttu on maakohus valesti jätnud hagi läbi vaatamata. Nõude võimalik aegumine on vaheotsuse tegemise alus, mitte hagi läbi vaatamata jätmise alus. Maakohus ei ole hagi läbi vaatamata jättes vastanud hageja väidetele, et täitedokumentide kättetoimetamise aktid on puudulikud ega vasta vorminõuetele. Ringkonnakohus oleks seetõttu pidanud maakohtu määruse tühistama.
9.Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.Hageja esitas kostjate vastu täitemenetluses korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Sellise hagi võib TMS § 223 lg 1 järgi esitada enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Alama astme kohtud tuvastasid, et hageja sai enampakkumise akti kätte 4. jaanuaril 2023 ja esitas hagi 27. märtsil 2023. Maakohus leidis, et õigust lõpetava tähtaja möödalaskmise tõttu on hagi perspektiivitu, ja jättis selle läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ning jättis hageja esitatud määruskaebuse rahuldamata.
12.Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et 1. jaanuarist 2006 kehtiv TMS § 223 lg 1 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja (RKTKm 19.04.2007, 3-2-1-42-07, p 13; RKTKm 22.02.2007, 3-2-1-8-07, p 11). Kehtiva TMS § 223 lg 1 sõnastusega ("Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks") oli sarnane kuni 5. aprillini 2011 kehtinud TMS § 221 lg 3 sõnastus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaja kohta ("Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist"). Riigikohus on selgitanud, et 5. aprillist 2011 kehtivas TMS § 221 lg-s 3 ei ole enam sätestatud aegumistähtaeg, vaid õigust lõpetav tähtaeg, mille järgimist peab kohus kontrollima omal algatusel (RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-75-12, p 12; RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 12).
13.Olemuslikult sarnaneb TMS § 223 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg kohtuotsuse vaidlustamise tähtajaga, mitte materiaalõigusliku nõude aegumise tähtajaga. S ee säte lubab esitada 3(5)
2-23-4762 hagi enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Sarnaselt võib esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates maakohtu otsuse kättetoimetamisest (TsMS § 632 lg 1) ja kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse kättetoimetamisest (TsMS § 670 lg 1). Need tähtajad on samuti menetlustähtajad, mille saab mõjuval põhjusel TsMS § 67 lg 1 alusel ennistada (RKTKm 21.12.2022, 2-20-4765/41, p 14.2).
14.Kolleegiumi hinnangul ei ole mõistlikku põhjendust käsitada TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaega erinevalt TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtajast (RKTKm 14.11.2007, 3-2-1-101-07, p 10). Seega peab kolleegium vajalikuks muuta oma varasemat seisukohta ja leiab, et sarnaselt TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtajale on ka TMS § 223 lg-s 1 nimetatud 30-päevane tähtaeg hagi esitamise õigust lõpetav menetlustähtaeg, mida kohus saab TsMS § 67 lg 1 alusel mõjuval põhjusel ennistada.
15.Eeltoodust tulenevalt on õige ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud hagi seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning seda ei saa seetõttu menetleda. Menetlustähtaja järgimist peab kohus kontrollima ilma poole taotluseta (RKTKm 21.12.2022, 2-20-4765/41, p 15). Küll aga on kohtul võrreldes nt kohtulahendi vaidlustamise tähtaegadest kinnipidamisega keerulisem hinnata, kas hageja on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitades järginud TMS § 223 lg-s 1 nimetatud tähtaega. Kõnealuse tähtaja kulgemine on seotud enampakkumise akti kättetoimetamisega ja kohtul ei ole erinevalt kohtulahendi kättetoimetamise ajast andmeid selle kohta, millal hagejale enampakkumise akt kätte toimetati. See tähendab, et TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel sellise hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks esineb alus üksnes juhul, kui hageja ise tugineb asjaolule, et talle toimetati enampakkumise akt kätte enam kui 30 päeva enne hagi esitamist.
16.Kui hageja väidab, et sai enampakkumise akti kätte vähem kui 30 päeva enne hagi esitamist, siis ei saa jätta hagi menetlusse võtmata, vaid seda tuleb sisuliselt menetleda, sest hagi menetlusse võtmisel ei või kohus hinnata tõendeid, vaid peab lähtuma hageja väidetest (vt RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). See ei tähenda, et mõni kostjatest ei võiks tugineda asjaolule, et hageja on saanud enampakkumise akti kätte väidetust varem ning on seetõttu mööda lasknud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja. Samas ei ole välistatud hagi hilisem läbi vaatamata jätmine, kui kohus menetluse käigus leiab, et hagi on perspektiivitu. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmine on õigustatud olukorras, kus asja edasine menetlemine põhjustaks üksnes tarbetuid kulusid. Kui hageja on mööda lasknud seaduses sätestatud tähtaja, ei ole hagi võimalik rahuldada. Sellises olukorras on kohtul võimalik kaaluda, kas jätta hagi rahuldamata või TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
17.Alusetu on hageja etteheide, et maa- ega ringkonnakohus ei ole vastanud tema väitele, et täitedokumentide kättetoimetamise aktid ei vasta vorminõuetele. Hageja asus maakohtu määruse peale esitatud kaebuses seisukohale, et ainuüksi enampakkumise akti kättetoimetamise akti põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et enampakkumise akt on hagejani jõudnud. Samas ei ole maakohus lugenud enampakkumise akti kättetoimetamist tõendatuks üksnes enampakkumise akti kättetoimetamise aktiga, vaid on hinnanud tõendeid, sh tunnistajate ütlusi, koosmõjus. Ringkonnakohus on määruse p-s 11 nõustunud maakohtu järeldusega, et kõik hagejale kättetoimetamist vajavad dokumendid vastavad seaduses sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Kui ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi seda põhjendama. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus järginud TsMS § 654 lg-st 5 ja §-st 659 tulenevat kohustust vastata määruskaebuse väidetele (RKTKo 17.05.2017, 3-2-1-33-17, p 20.4) ega ole rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. 4(5)
2-23-4762
19.Kuna alama astme kohtud on menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 kindlaks kassatsiooniastme menetluskulud.
20.Kostja I esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle kassatsioonimenetluses õigusabi 1 tund 45 minutit tunnihinnaga 120 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Kokku palub kostja I hagejalt kassatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks välja mõista 210 eurot. Kostja II esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle kassatsioonimenetluses õigusabi 30 minutit tunnihinnaga 122 eurot (koos käibemaksuga). Kokku palub kostja II hagejalt kassatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks välja mõista 61 eurot. Kolleegium peab kostjate I ja II esindajate tunnitasu ja toimingute ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks ning määrab need taotletud ulatuses kindlaks. Seda arvestades tuleb hagejalt välja mõista Riigikohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitiseks kostja I kasuks 210 eurot ja kostja II kasuks 61 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja I taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostjal III ei ole asja materjalidest nähtuvalt kassatsiooniastmes hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
21.Hageja esindaja palub hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu koos käibemaksuga, kokku 329 eurot 40 senti (270 eurot ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus hageja esindajal hageja esindamiseks Riigikohtus 150 minutit. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kinnitatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord) § 10 lg 3 järgi on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte üle 720 euro ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 2 sätestab, et kui advokatuuril ei õnnestu tavapärases korras leida riigi õigusabi osutamiseks advokaati, võib advokatuuri kantsler õigusabi katkematu osutamise ja mõistliku kättesaadavuse tagamiseks ühekordselt kehtestada advokaadile makstavale tasule koefitsiendi 1,5 kuni 2. Eesti Advokatuuri 6. veebruari 2023. a esildisega on hageja esindajale antud õigus taotleda riigi õigusabi tasule koefitsiendi 1,5 kohaldamist. Kolleegium leiab, et kooskõlas riigi õigusabi seaduse §-des 22 ja 23 ning korra § 2 lg-s 2 ja § 10 lg-s 3 sätestatuga on põhjendatud määrata hageja esindajale hüvitatavaks riigi õigusabi tasuks ja kuluks 329 eurot 40 senti (koos käibemaksuga).
22.Määruskaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 23 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.