Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht
Sirje Õunpuu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-15-15729 Eestkoste järelevalve asi kohtu algatusel Xxxx eestkostja Xxxx toimetulekust eestkostja ülesannetega Puudutatud isikud: Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht: Vabaduse pst 77, 11616 Tallinn; e-post: [email protected]); Xxxx(isikukood: XXXX, elukoht: XXXX); Alaealise esindaja määratud korras: vandeadvokaat Aavo Aadli (OÜ Advokaadibüroo Aavo Aadli, Mustamäe tee 18, Tallinn 10617, e-post: [email protected] ); Alaealise eestkostja Xxxx(isikukood: XXXX, elukoht: XXXX, e-post: XXXX), tema esindaja jurist Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ, Narva mnt 13A, 10151 Tallinn, epost: [email protected] ).
Menetlusosalised ja nende esindajad
13. detsember 2016, Tallinn
Resolutsioon
mittesihipäraselt. Eestkostja mängib kasiinos väljastavatest firmadest.
ja on võtnud kiirlaene paljudest kiirlaene
Xxxxleiab, et esitatud väited ei vasta tegelikkusele. Arvesse ei ole võetud lapse erivajadusi ja sellest tingitud kulutusi. Õige ei ole, et kütte ja elektrikulud on ülepaisutatud. Xxxx asuv maja on kahe korteriga suur maja, ühes korteris elab eestkostja koos lapselapsega. Enamuse ajast veedab laps oma koduhoovis, seepärast on tema arenguks paremate tingimuste loomiseks ka tehtud kulutusi aiale. Remondikulutusteks puuduvad dokumendid, sest neid teostab kauaaegne tuttav, kes teeb remonditöid madalama hinnaga kui ükski firma. Transpordikulutuste osa on piisavalt suur, sest lapsega on vajalik käia raviasutustes, komisjonides ja sihtasutustes. Tegemist on kasvava lapsega ning seepärast ei ole kulutused riietele ja jalanõudele mitte väikesed. Kokkuvõtvalt on eestkostja seisukohal, et ta on eestkostetava vara valitsenud hea eestkostja hoolsusega arvestades seejuures eestkostetava enda huve ja soove. Nõmme Linnaosa Valitsuse hinnangul on vajalik ja põhjendatud Xxxx varaliste huvide kaitsmiseks vähendada eestkostja ülesandeid ja seda eriti eestkostetava vara osas. Osaliselt teostada varahooldust Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu. Eesmärk säästa raha lapsele täiendavate vajalike rehabilisatsiooniteenuste saamiseks st neile teenustele, mida riik ei hüvita või hüvitab vaid osaliselt. Kodus on lapsel kõik võimalused ja kodu on korras. Lapsele menetluses määratud esindaja leiab, et kohtumisest lapse ja tema vanaemaga jäi temale mulje, et eestkostja ja eestkostetava vahel on tugev emotsionaalne side, laps tundub nautivat õnnelikku lapsepõlve. Puuduvad igasugused märgid sellest, et ta kannataks millestki puudust. Eestkostja ja eestkostetav on toiminud ühtse leibkonnana. Laekuvaid rahasid on peetud ühiseks rahaks ja sellest on kantud kõik kulutused. Tagantjärele on keeruline tuvastada, kas eestkostja on lapse raha kasutanud iseenda huvides. Arvestades asjaoluga, et eestkostetav on vaatamata eestkostja poolt aruandluskohustuse rikkumisele siiski hästi hooldatud, leiab lapse esindaja, et eestkostja varahooldusõigusega seotud ülesannete kitsendamine ei ole põhjendatud. Põhjust on hoopis eeldada, et edaspidi on varahooldusõigusega seotud ülesannete rikkumine eestkostja poolt vähetõenäoline.
Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud lapse elukohajärgse omavalitsuse, lapsele määratud esindaja, lapse eestkostja ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et Xxxx on üldiselt saanud oma lapselapse Xxxx eestkostja ülesannetega hakkama hästi. Lapsel on olemas kõik vajalikud teenused, korralikud elamistingimused, eestkostja on hoolitsenud tema sotsiaalsete vajaduste eest vastavalt spetsialistide soovitustele so võimaldanud lapsel õppida hoolima ja hoolitsema loomade eest. XXXX on riigi poolt tagatud kuni põhihariduse omandamiseni individuaalne õpe. Lapse advokaadist esindaja väitel tundub laps olema õnnelik, tal on vanaemaga soe hingeline side. Eestkostja on eeskujulikult hoolitsenud maja rohelise ümbruse eest ja kaasanud sellesse ka last. Samal ajal on Xxxx suhteliselt raske majanduslik olukord. Maja, kus elab Xxxx koos tema eestkostel oleva lapselapsega, tema tütar ja isa on suur kahepere-elamu. Maja täielikult enda omandisse saamiseks tuli Xxxx läbida kohtuvaidlus. Tekkisid kohtukulud ja ka kinnistu on hüpoteegiga koormatud laenu tagatiseks. Tütre sissetulekuks on töövõimetuspension ja isal pension, Xxxx samuti pension, lisaks lapselapse sissetulekud. Kõik nimetatud sissetulekud laekuvad tema arvele, millest ta püüab majandada. Lapsel on käesolevalt oma konto ja tema sissetulekud laekuvad lapse arvele. Xxxx on toimetulekuks kasutanud väikelaenuandjate abi ja
nii on kujunenud olukord, et uute laenudega kaetakse vanu võlgu. Xxxx planeerib sellisest olukorrast väljatulekut, kas elanike majja juurde tulekuga või maja müügi abil. Küsimuse saab otsustada, kui selgub kas majja asub elama ka poeg abikaasaga (kes aitaks kulutusi kanda) või mitte. Xxxxisa elab koos tema vennaga Soomes, töötab ja maksab tütrele elatist. Xxxx väitel on vaimupuue nii tema tütrel kui väimehel, samuti mõlemal lapsel. Xxxx kontoväljavõtetest nähtuvalt külastab eestkostja kasiinot. Eestkostja on andnud erinevaid selgitusi: nagu oleks ta seal viibinud oma haige tütre tagaotsimiseks või tema takistamiseks kasiinos mängimast, hiljem on selgitanud, et tegemist on tema viisiga lõõgastuda. Viimasel korral Xxxx vesteldes väitis ta, et tütar on käesolevalt pannud ise endale kasiino keelu. Samas ei nõustu Rutt Kask seda keeldu panemast enesele. Ta kinnitab, et tal ei ole kasiinosõltuvust. On välja kujunenud oma kindel seltskond ja sõbrad, kellega saadakse kokku, aetakse juttu ja seejuures ka mängitakse mõistlikult. Xxxxei soovi loobuda just temale puhkusena mõjuvatest hetkedest, mida ta ei ole kunagi kuritarvitanud. Kohus osaliselt nõustub Xxxx, kuid arvestades siiski eestkostja jaoks kujunenud majanduslikult rasket olukorda, on tal raske või võimatu vältida olukorda, et lapse piisavatest sissetulekust ei kogune kunagi sääste. Seepärast kohus leiab, et käesoleval ajal on võimalik igapäevaste kulude arvelt säästa osaline raha, mida on võimalik kasutada kui riigi poolt ette nähtud tasuta ravi- (taastus-) teenused ei kujune lapsele piisavaks ja lisaks on vaja juurde võtta tasulisi teenuseid. Selliste vajaduste mittetekkimisel on võimalik säilitada kokkuhoitud raha lapse täisealiseks saamiseni. Eestkostetava igakuine sissetulek on järgmine: lapsele isa poolt makstav elatis 300 eurot, sotsiaaltoetus 80.55 eurot ja peretoetus 290 eurot. Seega lapse sissetulek kokku moodustab (300+80.55+290) 670.55 eurot. Perekonnaseaduse § 136 lg 3 kohaselt võib kohus teha ettekirjutuse lapse raha kindlal viisil paigutamiseks või seada raha väljavõtmise tingimuseks sellekohase nõusoleku saamise. Kohus arvestab käesoleval ajal perekonnaseadusega kehtestatud minimaalse elatise suurusega (215 eurot), millest tulenevalt peab alaealise lapse kõik minimaalsed eluvajadused saama kaetud 430 euroga. Kohus peab eestkostetava Xxxxigapäevaste vajaduste rahuldamiseks piisavaks 500.55 eurot. 170 eurot tuleks kanda eestkostetava uuele avatavale arvele märkusega „Tohib kasutada ainult Nõmme Linnaosa Valitsuse nõusolekul“. Kohus leiab, et arvel oleva raha kasutamine on paindlikum kohaliku omavalitsuse loal kui kohtu loal. Vajadusel saab eestkostja kogunenud vahendeid kasutada samuti lapse huvides, kuid seda kooskõlastatult lastekaitsetöötajatega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.