Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kompromissina tasub kostja hagejale hüvitise 11 000 (üksteist tuhat) eurot.

Kostja tasub 11 000 eurot kahe nädala jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest OÜ XXX (XXX) arvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank.

Menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad hageja kanda.

2-13-46687

Kolmanda isiku menetluskulud summas 776,67 eurot tasub hageja kolmanda isiku XXXOÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-46687.

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kolmanda isiku menetluskulud hageja kanda vastavalt kompromissi punktidele 1.3. ja 1.4.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.

Riigi Tugiteenuste keskusel tagastada pool hageja poolt menetluses tasutud riigilõivust, so summas 525 (viissada kakskümmend viis) eurot ja kanda nimetatud summa OÜ XXX (XXX) arvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. Hageja eest tasus XXX 15.04.2013.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagiavalduselt riigilõivu summas 750 eurot, lisaks sellele tasus hageja eest OÜ Nordeum Õigusbüroo 04.11.2013.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele täiendavalt 100 eurot ning lisaks eelnevale tasus hageja eest OÜ Nordeum Õigusbüroo 11.11.2013.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele täiendavalt 200 eurot.

Riigi Tugiteenuste keskusel tagastada pool kostja poolt menetluses vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust, so summas 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot ja kanda nimetatud summa AS XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX. Kostja tasus 28.04.2014.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagiavalduselt riigilõivu summas 550 eurot.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on XXXOÜ hagi AS XXX vastu võla nõudes ning AS XXX vastuhagi XXXOÜ kahju hüvitamise nõudes. Pooled jõudsid Harju Maakohtu kohtuistungil 04.05.2015.a. kompromissile. Pooled leppisid kokku järgmistes kompromissi tingimustes: kompromissina tasub kostja hagejale 11 000 eurot ja kannab selle summa OÜ XXX (registrikood XXX) arvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank kahe nädala jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada eeltoodud tingimustel ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ning menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad hageja kanda. Pooled paluvad lühendada kompormissi kinnitavale määrusele edasikaebamise tähtaega 3 päevale. Hageja palub tagastada poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust OÜ XXX arvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. Kostja palub tagastada poole vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust AS XXX kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX .

2-13-46687

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte vahel sõlmitud kompromissi kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda ning kolmanda isiku menetluskulud jäävad hageja kanda. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 447 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (RK Tko 03.06.2013.a määrus asjas 3-2-1-65-13, p 14). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus (RK Tko 18.05.2010.a määrus asjas 3-2-143-10, p 19). Seega hindab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel sisuliselt, kas kulud on põhjendatud või mitte ning kohus ei ole seotud poolte seisukohtadega. Riigikohus on asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013.a määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Kohus leiab, et eelnevast järeldub, et ülemäärase tunnihinna

2-13-46687 määratlemisel tuleb arvestada asja materjale. Kolmanda isiku esindaja keskmine tunnihind maakohtus 100 eurot (ilma käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik. Kolmanda isiku esindaja esitatud taotluse kohaselt kulus esindajal arve nr. 1407002 järgi materjalidega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks menetlusse kaasamise taotlusele, maakohtu 22.04.2014.a määruse analüüsiks, määruskaebuse koostamiseks maakohtu 22.05.2014.a määrusele ja telefoninõupidamisele XXX OÜ esindajatega kokku 4 h 25 min. Määruskaebus jäi kohtu poolt määrusega rahuldamata, seetõttu on põhjendamatu õigusabikulu 2 h 55 minutit määruskaebuse koostamise eest. Seega on arve nr 1407002 alusel mõistlik ja põhjendatud õigusabikulu 1 h ja 30 minutit. Arve nr 1410001 kohaselt kulus esindajal seisukoha koostamiseks, menetlusdokumentide analüüsiks, kohtuistungi ettevalmistamiseks ja kohtuistungiks Harju Maakohtus kokku 7 h ja 15 minutit. Kohus märgib, et 29.09.2014.a kohtuistung kestis protokolli kohaselt 1 h ja 46 minutit, mistõttu ei ole põhjendatud märkida kulutatud ajaks 2 h ja 15 minutit. Põhjendatud kohtuistungil osalemise kulu on 1 h ja 46 minutit. Kolmanda isiku esindaja on märkinud, et kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulus 1 h. Kuna esindaja ei esitanud kohtuistungil uusi õiguslikke seisukohti, samuti ei olnud tal uusi taotlusi, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ettevalmistusaeg kohtuistungiks 30 minutit. Seega on arve nr 1410001 alusel põhjendatud õigusabikulu 6 h ja 16 minutit. Kogumis loeb kohus kolmanda isiku esindaja põhjendatud ajakuluks asja menetlemisel maakohtus 7 h ja 46 minutit. Arvestades esindaja tunnitasu suurust 100 eurot, on kolmanda isiku lepingulise esindaja põhjendatud menetluskulud maakohtus 776,67 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on palunud, et kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise tähtaega lühendataks 3 päevale. Kohus lühendab kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise tähtaega 3 päevale. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning kandmist OÜ XXX arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust, so summas 525 eurot ning kanda nimetatud summa OÜ XXX kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank. Kostja taotles vastuhagi esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist ning kandmist AS XXX arveldusarvele. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada ning Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb tagastada pool kostja poolt tasutus riigilõivust, so summas 275 eurot ning kanda nimetatud summa AS XXX kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX . /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.