lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-10892/29

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-10892/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1506
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-10892/25Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.06.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-9231/3Viru Maakohus Narva kohtumaja06.07.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-10892

Tsiviilasi

J.Z.i hagi R.Z.i vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. märtsi 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.Z.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: R.Z. (isikukood: XXXXXXXXX); esindaja Denis Stepanov Vastustaja: J.Z. (isikukood: XXXXXXXX); esindaja advokaat Andrei Matvejev

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta R.Z.i määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 3. märtsi 2016 määrus muutmata.
2.Lugeda R.Z.ile tagastatuks järgmised tõendid: Hooneühistu Viraaž-Sillamäe 9. märtsi 2016 tunnistus garaažiboksi väärtuse kohta, R.Z.i pangakonto väljavõte, Sotsiaalkindlustusameti otsused nr XXX ja nr XXX, korteri XXX Sillamäe linnas fotod, Hooneühistu ViraažSillamäe 9. märtsi 2016 tõend võlgnevuse kohta, KÜ Viru pst 33 8. märtsi 2016 tõend ning Hooneühistu Roosipilved 8. märtsi 2016 tunnistus garaažiboksi väärtuse kohta.

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

3.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14
Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud R.Z.i kanda.
4.Rahuldada J.Z.i avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Mõista R.Z.ilt J.Z.i kasuks välja menetluskulu ringkonnakohtus, s.o lepingulise esindaja kulu 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot (koos käibemaksuga). Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses oli J.Z.i (hageja) hagi R.Z.i (kostja) vastu varaühisuse lõpetamiseks ning vara jagamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Viru Maakohus kinnitas 3. märtsi 2016 määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas tsiviilasjas menetluse. Kompromissi kohaselt on poolte ühisvaraks, mida nad soovivad jagada, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXX kostja nimele kantud korteriomand asukohaga XXX, Sillamäe linn, liikmelisus Hooneühistus Viraaž-Sillamäe, liikmelisus Hooneühistus Horisont-Sillamäe, sõiduauto Volkswagen Passat Variant (registreerimismärk XXX, ehitusaasta 1991). Eespool nimetatud vara jäetakse kostja ainuomandisse. Kostja maksab hagejale välja hüvitisena 8500 eurot 5 kuu jooksul alates kompromissi kinnitamise määruse jõustumise päevast. Hüvitis tasutakse hageja arvelduskontole nr XXXXX Swedbank AS-is. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise õigust 7 päevani. Maakohus jaotas menetluskulud vastavalt kompromisslepingule, s.o jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, rahuldas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ning tagastas hageja arvelduskontole nr XXXXX Swedbank AS-is riigilõivu summas 150 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole tuvastatud, et pooltevaheline kompromiss oleks olnud vastuolus seaduse või heade kommetega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub muuta kompromissis kokkulepitud hüvitise summat, pikendada hüvitise maksmise tähtaega kuni kahe aastani ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei olnud kompromissi kinnitamise hetkeks tuvastatud, et garaažibokside väärtus on 500 eurot; 2) on kostja ainsaks sissetulekuks pension 165 eurot 97 senti. Sellest tulenevalt ei ole kostja võimeline tasuma hüvitist 8500 eurot 5 kuu jooksul. Kostja on töövõimetu 60% ulatuses. Kostjale on määratud 11. märtsil 2016 südameoperatsioon ning selle tulemus on ebaselge; 3) on korter XXX Sillamäe linnas kostja ainuke eluase ning selle müümisel ei ole kostjal kuskil elada. Teistsugust võimalust tasuda hagejale hüvitist kostjal aga ei ole; 4) ei ole ühisvarana nimetatud sõiduautot olemas. Kostja on tasunud korteri eest kokku 6160 eurot, millest poole, s.o 3080 eurot, peab hüvitama kostjale hageja. Kostjal on võlgnevus Hooneühistus Viraaž-Sillamäe summas 198 eurot, millest pool peab maksma hageja. Seega on ühisvara väärtus 15 500 eurot, s.o garaažide väärtus 500 eurot, korteri väärtus 15 000 eurot, ning sellest tulenevalt hagejale makstava hüvitise suurus 7750 eurot. Arvestades hageja kohustust kostja ees on kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluv summa 4571 eurot (7750 – 3080 – 99); 5) palub kostja arvestades korteri seisundit ning asukohta viiendal korrusel (viimase korruse korterite ostuhuvi on väike), kostja tervislikku seisundit, sissetuleku suurust ning pikendada hüvitise tasumise tähtaega kahe aastani. Koos määruskaebusega esitas kostja Hooneühistu Viraaž-Sillamäe 9. märtsi 2016 tunnistuse garaažiboksi väärtuse kohta, enda pangakonto väljavõtte, Sotsiaalkindlustusameti otsused nr XXX ja nr XXX kostjal püsiva töövõimetuse tuvastamise ja puude raskusastme ja lisakulude mittetuvastamise kohta, korteri XXX Sillamäe linnas fotod, Hooneühistu Viraaž-Sillamäe 9. märtsi 2016 tõendi võlgnevuse kohta, KÜ Viru pst 33 8. märtsi 2016 tõendi ning Hooneühistu Roosipilved 8. märtsi 2016 tunnistuse garaažiboksi väärtuse kohta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu määrus muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt: 1) on kostja nõude põhjendused ebaselged. Pooled sõlmisid kompromissi vabatahtlikult ja see vastab poolte tahteavaldusele; 2) puuduvad nii menetluslikud kui ka materiaalõiguslikud alused kompromissi muutmiseks. Kõik määruskaebuses esitatud vastuväited olid mitmekordselt esitatud menetluse kestel. Määruskaebuses loetletud asjaolud on tekkinud enne kompromissi sõlmimist; 3) jääb määruskaebusest ebaselgeks, millised asjaolud on oluliselt muutunud, mis annaks TsMS § 618 järgi kompromissi muutmiseks alust; 4) saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS) nimetatud alustel. Kompromissi tühistamine toimub hagiavalduse esitamisega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vormis. Kompromissi seaduslikkus ja headele kommetele vastavus oli kontrollitud kohtu poolt kompromissi kinnitamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
6.Vaidlust ei ole, et kompromissi kinnitamise määrus ei ole jõustunud ning kostja on esitanud määruskaebuse tähtaegselt. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui seadusest ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 631 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses (ja TsMS §-le 659 tuginedes ka määruskaebuses) tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Kostja ei ole määruskaebuses viidanud kaebuse põhjendusena mitte ühelegi maakohtu poolsele menetlusõiguse normi rikkumisele ning ringkonnakohus ei ole ka ise sellist olulist menetlusõiguse normi rikkumist maakohtu poolt tuvastanud.
7.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid kompromissi maakohtu istungil ja kompromissi tekst on protokollitud maakohtu poolt kohtuistungi protokollis (lk 93). Maakohtu määrusega kinnitatud kompromiss vastab poolte poolt kohtuistungil kokkulepitule ja vastupidist ei väida ka kaebaja. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kompromissist taganenud enne kompromissi kinnitamist maakohtu poolt. Määruskaebuse esitaja soovib kompromissi kinnitava maakohtu määruse tühistamist eelkõige põhjusel, et kompromiss on sõlmitud olukorras, kus kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ei olnud välja selgitatud. Ringkonnakohus selgitab, et kompromissileping ongi leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (VÕS § 578 lg 1). Seega ei pidanud maakohus enne kompromissi kinnitamist välja selgitama kõiki asja sisuliseks lahendamiseks olulisi asjaolusid. Sellest tulenevalt ei oma kostja määruskaebuses esitatud väited ühisvarasse kuuluva vara väärtuse kohta asjas tähtsust. Kompromissi sõlmimise eesmärgiks on vaieldavate asjaolude korral kokkuleppe sõlmimine ning järeleandmisi peavad tegema komproimissi kõik osapooled. Ühisvara jagamise vaidluses kompromissi sõlmimine tähendab kokkulepet ühisvara hulka kuuluvates esemetes ning omandiõiguse kaotanud poolele hüvitise suuruse määramises. Nimetatud asjaolud on pooled kompromissi korras menetlus lõpetamisel eelduslikult läbi rääkinud ning vara tegelik väärtus ei ole hüvitise suuruse määramisel ainsaks kriteeriumiks. Seetõttu on maakohus põhjendatult kompromissi kinnitanud ja maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebuse lisadena esitatud täiendavad tõendid tuleb lugeda kostjale tagastatuks.
8.Asjakohane ei ole hageja viide kompromissi kinnitava määruse muutmise võimaliku alusena TsMS §-le 618. Nimetatud säte reguleerib määruse muutmist hagita menetluses korteriomandi ja kaasomandi asjades tehtava kohtulahendi muutmist, millise lahendiga käesoleval juhul tegemist ei ole. Vaidlustatud maakohtu määrus on tehtud hagimenetluses ühisvara jagamise vaidluse lahendamiseks.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks seoses määruskaebuse lahendamisega lepingulise esindaja kulu 6 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 864 eurot

(koos käibemaksuga). Kostja ei ole maakohtu poolt määratud tähtaja jooksul hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. Hagejat esindas seaduse nõuetele vastav esindaja (TsMS § 218 lg 1 p 1). Ringkonnakohus loeb esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks. Samas ei nõustu ringkonnakohus hageja õigusabi kulu suurusega määruskaebuse lahendamisel. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks ning kliendile selgituste jagamiseks seoses kostja määruskaebusega maakohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Samuti ei pea vastaspool kandma kulutusi seoses esindaja poolt kliendile menetlusdokumentide tutvustamisega ning kliendi arvamuse ärakuulamisega. Ringkonnakohus loeb vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kompromissi kinnitamise määruse peale esitatud kostja määruskaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks kulunud 2 tundi, s.o rahaliselt 288 eurot (koos käibemaksuga), mis kuulub kostjalt välja mõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval