Muud › Muud hagiasjad

2-18-9231

ASJAOLUD

JXXX ZXXX esitas 14.06.2018 Viru Maakohtule hagiavalduse VXXX ZXXX ja VXXX KXXX vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja I vahel sõlmitud tsiviilasjas nr 2-15-10892 kompromiss ühisvara jagamise osas. Kompromissimäärusega võttis kostja I endale kohustuse hüvitada hagejale 8 500 eurot. Kostja I ei täinud kompromissi määrust ning hageja pöördus kohtutäituri poole. Vahetult enne täitemenetluse algatamist võõrandas kostja I oma korteri ja liikmelisuse hooneühistus kostjale II. Kostja II on kostja I lähikondne. Hageja leiab, et on täidetud kõik tagasivõitmise eeldused ja tehtud tehingud tuleb kehtetuks tunnistada. Ühes hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise taotluses palub hageja seada kostjale II kuuluvale korteriomandile kohtulik hüpoteek summas 10 500 eurot, s.o põhinõude summas 8 500 eurot ja eeldatavate menetlus- ja õigusabikulude ulatuses. Arvestades kostjate senist käitumist on oht, et ka hagi rahuldamise korral hoiduvad kostjad otsuse täitmisest kõrvale. Hageja leiab, et kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole kostja II jaoks ülemäära koormav. Kohus jättis 18.06.2018 määrusega nii hagiavalduse kui ka hagi tagamise taotluse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks või nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks, samuti hagi tagamise abinõu valiku põhjendamiseks. Hageja esindaja sai käiguta jätmise määruse 21.06.2018 isiklikult AET kaudu kätte, kuid puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast ning hagi tagamise taotlus tuleb jätta käiguta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus tuvastas, et hageja ei ole riigilõivu tasunud ei hagiavalduse nõudelt ega hagi tagamise taotluselt. Hagiavalduses lisatud dokumentide nimekirjas on märgitud menetlusabi taotlus, kuid seda ei ole kohtule esitatud. Kohus jättis hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta ning andis hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. TsMS § 139 lg 1 ja lg 2 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (edaspidi RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 järgi hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et hageja on esitanud hagiavalduse tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes ning sellise nõude puhul on tegemist tuvastuhagiga. TsMS § 125 alusel tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 135 kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Kohus märkis, kuna hageja ei ole hagiavalduses hagihinda märkinud, tuleb hagejal täpsustada hagihinda ja vastavalt sellele määrata tasumisele kuuluv riigilõivu summa. Kohus selgitas ka, et juhul kui hagejal ei ole võimalik maksta riigilõivu, võib hageja taotleda 2(4)

2-18-9231 riigilt selleks menetlusabi. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p 1 on menetlusabi riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. Riigipoolse menetlusabi saamiseks tuleb esitada TsMS § 185 nõuetele vastav taotlus. Vastavalt TsMS § 185 lg 5 menetlusabi taotluse ja teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta näidisvormi ja selles sisalduvate andmete loetelu kehtestab justiitsminister määrusega ning taotluse ja teatise näidisvorm on igaühele vabalt kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos. Menetlusabi taotluse vorm on kättesaadav veebilehelt: http://www.just.ee/et/eesmargidtegevused/oigusabi Käiguta jätmise määruses selgitas kohus, et kui hageja soovib menetlusabi, tuleb tal esitada kohtule nõuetekohane menetlusabi taotlus. Kohus andis seega hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks või nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks. Kohus hoiatas, et riigilõivu tasumata või menetlusabi esitamata jätmise korral keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ning § 371 lg 1 p 10 alusel. Hageja ei esitanud kohtule maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi taotlust. Kohus ei tuvastanud riigilõivu laekumisi ka elektrooniliselt. Seega ei ole hageja tähtaegselt puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Eeltoodu ning TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagi tagamise taotlus TsMS § 377 lg-te 1 ja 2 järgi kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine. RLS § 59 lg 17 alusel hagi tagamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. TsMS § 384 lg 2 alusel kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et hageja ei ole hagi tagamise abinõu valikut põhjendanud. Samuti ei ole hageja hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasunud ega menetlusabi taotlust esitanud. 3(4)

2-18-9231 Kohus andis hagejale tähtaja hagi tagamise taotluses puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks või nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks. Kohus hoiatas, et tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmisel, jätab kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.