Perekonnaõigus › Abielulahutus

Tsiviilasi nr 2-16-10805 kaebuse. Sisulised asjaolud, menetluse käik 14.07.2016 esitas I. T. kohtule hagiavalduse G. T. vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx xx xxxx (tl 6), abielulisi suhteid ei ole alates 2014.a sügisest kuigi elati jätkuvalt ühes korteris, Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Hageja on korduvalt (nt tl 41-44 ka kirjalikult) teinud ettepaneku lahutada abielu perekonnaseisuosakonnas, kuid kostja seda ei soovinud. Kostja ei vaielnud oma kirjalikus vastuses hagile abielu lahutamise nõude osas vastu. 15.11.2016 kohtueelistungil jäi hageja oma abielu lahutamise nõude osas hagi juurde, kostja ei vaielnud sellele nõudele vastu. Kumbki pool leppimisaega ei soovinud, hageja selgitas, et elab juba paar kuud üürikorteris abikaasast lahus. Hageja palus kohtul teha abielulahutuse osas osaotsus, kostja nõustus sellega. Ühisvara jagamise osas kompromissile ei jõutud ja menetlus selles osas jätkub. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus on nimetatud sätteid kohtueelistungil ka selgitanud. Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Seni ei ole erinevatel põhjustel õnnestunud lahutada perekonnaseisuasutuses, samas puudub kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvituselevõtuks abielu taastamiseks, sisuliselt on pooled otsustanud abielu lahutada ja minna oma eludega edasi. Tänaseks elatakse lahus. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Abielu lahutamine on mõistlik ka varasuhete selguse aspektist, sest abielu lahutamisega abikaasade varaühisuse varasuhe PKS § 35 p 3 kohaselt lõpeb ning jagatava ühisvara koosseis on võimalik kuupäevaliselt fikseerida. Abielueelse perekonnanime taastamist hageja ei ole soovinud. Seega rahuldab kohus hagi abielulahutuse nõude osas osaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 alusel, sest vaidluse puudumisel on selle nõude osas hagi lõplikuks otsustamiseks valmis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud.