Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-15-8616

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja ja kostja suhtest ja abielust aastatel 1987-2006 sündisid lapsed Q, C, Y.Y ning P.Y, kes elavad koos emaga. Kostja ei aita oma last P.Y-d ülal pidada ning ei ole nõus ennast hageja isaks registreerima. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole eesmärgiga kanda isa kanne lapse sünnitunnistusele, kuid kostja on sellest keeldunud, kuigi isadust ei eita. Eeltoodust lähtudes taotleb hageja tuvastada tema põlvnemine kostjast. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna talle on arusaamatu, millest tulenevalt on märgitud hagiavalduses suhte lõppemiseks aasta 2006. Kostja ja hageja lahutasid abielu 23.02.1999 ning kostja abiellus uuesti 13.12.2002. Kostja uuest abielust on sündinud 2 last: XX.XX.XXXX F ja XX.XX.XXXX W. Kostja ja hageja esindaja on jätkanud suhtlust pärast abielu ja ühisel elamispinnal elamist tulenevalt kolme ühise lapse olemasolust. Kostja leiab, et tegemist on pahatahtliku avaldusega. Kui hageja esindaja on kindel hageja isaduse suhtes, on arusaamatu, mille tõttu on hageja esindaja oodanud kümme aastat isaduse tuvastamisega. Pärast DNA ekspertiisi teostamist on kostja leidnud, et ei tea millal, kus ja kuidas hageja eostati, mis tähendab, et hageja seaduslik esindaja on seksuaalvahekorda astumiseks ära kasutanud kostja rasket joobeseisundit, mis omakorda tähendab, et hageja esindaja on kasutanud seksuaalvägivalda kostja suhtes. Vaba nõusolekut seksuaaltegevuseks ei ole suutelised andma abitus seisundis inimesed, kes ei mõista toimunu tähendust ega ole võimelised väljendama oma nõusolekut või keeldumist. Sellistes tingimustes saavutatud „nõusolek“ ei võrdu vabalt antud nõusolekuga ja selline seksuaaltegevus ei ole konsensuslik. Kostja leiab, et hageja seaduslikul esindajal puudub moraaltunne, kuna ta oli teadlik, et lapse eostamise ajal oli kostja uuesti abielus ning nende perre oli sündinud laps. Kuna kostja ei ole lapse eostamist soovinud, ei pea ta õigeks, et tal oleks mingeid moraalseid ega materiaalseid kohustusi lapse ees. Kui kohus siiski leiab, et tuleb välja mõista elatis, tuleb arvestada, et kostja on töötu, tema ülalpidamisel on kaks last ning ka abikaasa ei tööta. Samuti tuleb tasuda pangalaen ja elamiskulud Soomes. Kohtu seisukoht ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi. Maakohus tuvastas, et P.Y (sünd XX.XX.XXXX Paide linnas, sünd registreeritud Türi Vallavalitsuses, dokum.nr XXX) põlveb Y.Y-st (isikukood XXXXXXXXXXX) ja mõistis välja Y.Y-lt P.Y ülalpidamiseks elatise igakuiselt 195 eurot alates 05.06.2015.a. kuni 31.12.2015 ja alates 01.01.2016 igakuiselt elatis 215 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni 06.04.2023. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. U.S on kirjeldanud P.Y eostamise asjaolusid ning Y.Y ei eita, et on lapse isa. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 15E-GE1405 saab Y.Y 99,99997% tõenäosusega olla P.Y bioloogiline isa. Seega leidis maakohus, et eelpoolnimetatud ekspertiisiakt

2-15-8616

ning hageja seadusliku esindaja poolt esitatud asjaolud, mis annavad aluse eeldada lapse põlvnemist kostjast ning milliseid asjaolusid ei ole kostja ümber lükanud, annavad seadusliku aluse tuvastada P.Y põlvnemine Y.Y-st . PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuna kostja ei ole lapse eostamist soovinud, ei pea ta õigeks, et tal oleks mingeid moraalseid ja materiaalseid kohustusi lapse ees. Kostja väidab ka, et hageja esindaja sooritas seksuaalvägivalla tema suhtes, kuid tõendeid kostja oma väidete kinnituseks esitanud ei ole ning hageja esindaja ei ole neid omaks võtnud. Seega puuduvad tõendid, mis annaksid õiguse kohustatud isiku, s.o kostja, vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täitmisest. Poolte vastastikused süüdistused teise poole moraalituse kohta jätab kohus alaealise lapse huvidest lähtudes tähelepanuta. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2015 on 195 eurot ja alates 01.01.2016 215 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 1.lause kohaselt ei vabane vanemad sama sätte lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 102 on sätestanud ka kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise ja näinud ette võimaluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla alammäära võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on lisaks P.Y-le veel 2 alaealist last abielust Z-ga. Samas on kostja kinnitanud, et tema abikaasa koos lastega elab Eestis, abikaasa ei tööta. Kostja ise elab Soomes, on registreeritud töötu, kes enda sõnul peab töötu abirahadest (88 eurot päev, maha arvestada maksud 25%) üleval ka oma Eesti peret. Eeltoodust nähtub kostja ja tema praeguse pere materiaalsed võimalused elada kahes riigis ja mitte töötada olukorras, kus kostja on töövõimeline. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1118-12 (p 15) on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustustest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega leidis maakohus, et kuigi kostjal on veel lapsi, puudub alus elatise vähendamiseks alla

2-15-8616

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõuded on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Maakohus leidis, et PKS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi korral kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskuluks on TsMS § 143 p 1 alusel DNA eksperiisitasu 171 eurot, mis tuleb eeltoodust lähtudes jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada kaevatava otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses leidis kostja, et maakohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui kohus tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väidetega. Kuna hageja väited on vastuolulised, seega on hageja esindaja ütlused ebausaldusväärsed. Hageja esindaja ei ole esitanud tõendeid, mis viitaksid, et hageja esindaja oleks korduvalt pöördunud kostja poole isaduse tuvastamiseks. Peale DNA testi tulemusi esitas kostja kohtule omapoolse seisukoha. Maakohus ei andnud sellele seisukohale hinnangut ning jättis põhjendamatult arvestamata kostja ütlused. Kohtu seisukoht ja põhjendused, et Y.Y ei ole eitanud P.Y isadust on väär. Kuigi ekspertiisiakt nr 15E-GE1405 kohaselt saab järeldada, et P.Y on eostatud Y.Y spermatosoididest ei tähenda see seda, et Y.Y oleks eostanud P.Y vabatahtlikult. Seega lapse eostamine ei ole toimunud poolte vastastikusel nõusolekul. Kohus jättis analüüsimata hageja vastuse kostja seisukoha kohta, mis iseloomustab selgelt hageja esindaja vaenulikku hoiakut kostja suhtes. Kohus jättis ka väljaselgitamata, hageja esindaja motiivid, miks ta üldse hageja sünnitas, olles eelnevalt juba 3 lapse ema ja kostjast lahutatud 5 aastat ning teades, et kostjal on uus pere. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja seetõttu palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 11.04.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja vaidlustanud vaid maakohtu otsust osas, millega maakohus tuvastas, et hageja põlvneb kostjast. Vastates apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuses kordab kostja juba maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus hinnangu andnud.

2-15-8616

Perekonnaseadusest ei tulene, et vaid poolte eelneval kokkuleppel eostatud laste suhtes on võimalik tuvastada põlvnemist. Hageja esindaja on usutavalt toonud esile asjaolud, mille kohaselt ta 2004.a suvel elas koos kostjaga Soomes ühisel elamispinnal ja magasid koos. Kaasas olid ka hageja esindaja ja kostja ühised lapsed (t.l. 76). Sama on kinnitanud poolte ühine laps C (t.l.79). Maakohus leidis põhjendatult, et kostja küll väidab, et hageja esindaja sooritas seksuaalvägivalla tema suhtes, kuid tõendeid kostja oma väidete kinnituseks esitanud ei ole ning hageja esindaja ei ole neid omaks võtnud. Seega puuduvad tõendid, mis annaksid õiguse kohustatud isiku, s.o kostja, vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täitmisest. Asjaolu, et kostja hageja esindajaga rohkem lapsi ei soovinud, ei välista põlvnemise tuvastamist ega vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest. Ülaltoodu alusel ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hageja esindaja ei ole menetluskulude kindlaksmääramiseks taotlust esitanud.

Allkirjastatud digitaalselt: Reet Allikvere

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.