2-15-8616/26 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja ja kostja suhtest ja abielust aastatel xxxx-xxxx sündisid lapsed EÕ, AÕ, JÕ ning MÕ, kes elab koos emaga. Kostja ei aita oma last ülal pidada ning ei ole nõus ennast hageja isaks registreerima. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole eesmärgiga kanda isa kanne lapse sünnitunnistusele, kuid kostja on sellest keeldunud, kuigi isadust ei eita. Eeltoodust lähtudes taotleb hageja tuvastada tema põlvnemine kostjast. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna talle on arusaamatu, millest tulenevalt on märgitud hagiavalduses suhte lõppemiseks aasta xxxx. Kostja ja hageja lahutasid abielu xx.xx.xxxx ning kostja abiellus uuesti xx.xx.xxxx. Kostja uuest abielust on sündinud 2 last: xx.xx.xxxx K Õ ja xx.xx.xxxx MÕ. Kostja ja hageja esindaja on jätkanud suhtlust pärast abielu ja ühisel elamispinnal elamist tulenevalt kolme ühise lapse olemasolust. Kostja leiab, et tegemist on pahatahtliku avaldusega. Kui hageja esindaja on kindel hageja isaduse suhtes, on arusaamatu, mille tõttu on hageja esindaja oodanud xxxxx aastat isaduse tuvastamisega. Pärast DNA ekspertiisi teostamist on kostja leidnud, et ei tea millal, kus ja kuidas hageja eostati, mis tähendab, et hageja seaduslik esindaja on seksuaalvahekorda astumiseks ära kasutanud kostja rasket joobeseisundit, mis omakorda tähendab, et hageja esindaja on kasutanud seksuaalvägivalda kostja suhtes. Vaba nõusolekut seksuaaltegevuseks ei ole suutelised andma abitus seisundis inimesed, kes ei mõista toimunu tähendust ega ole võimelised väljendama oma nõusolekut või keeldumist. Sellistes tingimustes saavutatud „nõusolek“ ei võrdu vabalt antud nõusolekuga ja selline seksuaaltegevus ei ole konsensuslik. Kostja leiab, et hageja seaduslikul esindajal puudub moraaltunne, kuna ta oli teadlik, et lapse eostamise ajal oli kostja uuesti abielus ning nende perre oli sündinud laps. Kuna kostja ei ole lapse eostamist soovinud, ei pea ta õigeks, et tal oleks mingeid moraalseid ega materiaalseid kohustusi lapse ees. Kui kohus siiski leiab, et tuleb välja mõista elatis, tuleb arvestada, et kostja on töötu, tema ülalpidamisel on kaks last ning ka abikaasa ei tööta. Samuti tuleb tasuda pangalaen ja elamiskulud xxxxxx. Kohtu seisukoht ja põhjendused

3.Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2015 on 195 eurot ja alates 01.01.2016 215 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 1.lause kohaselt ei vabane vanemad sama sätte lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. PKS § 102 on sätestanud ka kohustatud isiku varalise seisundi arvestamise ja näinud ette võimaluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla alammäära võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on lisaks MÕ`ale veel 2 alaealist last abielust KÕ. Samas on kostja kinnitanud, et tema abikaasa koos lastega elab Eestis, abikaasa ei tööta. Kostja ise elab xxxxxx, on registreeritud töötu, kes enda sõnul peab töötu abirahadest (88 eurot päev, maha arvestada maksud 25%) üleval ka oma Eesti peret. Eeltoodust nähtub kostja ja tema praeguse pere materiaalsed võimalused elada kahes riigis ja mitte töötada olukorras, kus kostja on töövõimeline. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1118-12 (p 15) on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustustest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega leiab kohus, et kuigi kostjal on veel lapsi, puudub alus elatise vähendamiseks alla Vabariigi