Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Rasmussen
Otsuse kuulutamise aeg ja
10.06.2016 Raplas kohtukantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-15-9111
Hagi ese
Elatise nõue
Hagi hind
1935 euro
Menetlusosalised
Hageja: K K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxxxxxx xxx x-x Hageja seaduslik esindaja: S V xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxxxxxx xxx x-x Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merilin Valdmaa e-post: [email protected] Kostja: D K xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx Lepinguline esindaja: Brigitta Mõttus e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
30.05.2016
Välja mõista D K igakuine elatis K K (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks summas, mis vastab 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (16.06.2015 195 eurot, alates 01.01.2016 215 eurot) alates elatishagi esitamisest 16.06.2015 kuni K K täisealisuseni või kui K K täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni.
Elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette vastava kuu 1. kuupäevaks S V arvelduskontole nr xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx. Määrata kohtuotsuse tegemise ajaks (10.06.2016) kujunenud elatise võlgnevus K K tasumisele kuues osas alates 01.07.2016. Elatise võlgnevuse osamakse 401,27 eurot tuleb tasuda koos igakuise elatise maksega Si V arvelduskontole. Elatise võlgnevuse tasumisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistada käesolev kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb K K kasuks välja mõista 433 (nelisada kolmkümmend kolm) eurot ja 57 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud 16.06.2015 esitas K K ja K K seaduslik esindaja S V Pärnu Maakohtule hagi D K vastu alaealiste laste elatise nõudes. Pärnu Maakohtu 02.12.2015 tagaseljaotsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt välja K K ja K K kasuks igakuine elatis seaduses sätestatud miinimummääras. 04.01.2016 esitas D K 02.12.2015 tagaseljaotsusele kaja, mille maakohus jättis 11.01.2016 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.04.2016 määrusega maakohtu määruse, rahuldas kaja ja taastas menetluse tsiviilasjas nr 2-15-9111. 25.04.2016 esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks. 26.05.2016 määrusega tagas kohus hagi ja kohustas kostjat maksma kohtumääruse tegemisest alates elatist K K 215 eurot kuus ja K K 215 eurot kuus kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 10.05.2016 esitas D K lepinguline esindaja hagi tagamise määruse peale määruskaebuse, mis on käesolevaks ajaks lahendamata. 27.05.2016 esitas D K vastuhagi, kus palub kohtul tuvastada, et kostja ei ole K K bioloogiline isa ning tunnistada vastav registrikanne ebaõigeks. 01.06.2016 määrusega jättis kohus vastuhagi käiguta ja andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 30.05.2016 toimunud kohtuistungil tegi kohus pooltele ettepaneku teha K K osas osaotsus, kuna kostja on K K nõude õigeks võtnud. Hageja seisukoht Hageja palub K K kasuks välja mõista igakuine elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras
alates hagi esitamisest kuni K K täisealiseks saamiseni või kui K täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist, siis õpingute lõpuni. Hageja ei nõustu kostja taotlusega kohtumenetluse ajal kogunenud elatise võlgnevuse tasumise ajatamiseks kuuele kuule. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma majandusliku olukorra kohta ning hagejal on põhjust kahelda kostja suuliselt esitatud andmete õigsuses. Kostja on ise tunnistanud, et jättis elatise maksmata trotsist, mitte majanduslikest põhjustest tingituna. Kostja oli elatise maksmise kohustusest teadlik hagi esitamisest alates, kuid ei ole seda asunud täitma isegi hagi tagamise määruse alusel. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista viivise, kui kostja viivitab elatise võlgnevuse ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate elatise maksetega. Kostja seisukoht Kostja ei vaidle K K osas elatise nõudele vastu ning on nõus osaotsuse tegemisega. Kostja palub tagsiulatuvalt tasumisele kuuluva elatise määrata tasumisele osade kaupa kuue kuu jooksul. Kogunenud võla ühe maksega tasumine ei ole kostjal majanduslikult võimalik. Kostja ei ole K elatist maksnud, kuna ei ole last näinud. Hagejate seaduslik esindaja on seda mitmesugustel ettekäänetel takistanud. Kostja töötab Soomes ja käib Eestis nädalavahetustel. Tema ülalpidamisel on 14-aastane poeg, töötu abikaasa ja abikaasa alaealine laps. Kostja kuusissetulek on 1700 eurot, millest 250 eurot kuulub Eestis asuva eluaseme kuludeks, 240 eurot Soome eluaseme kuludeks, 430 eurot on laenumakse ja 80 eurot autoliising. Kohtu seisukoht ja põhjendused Hageja taotleb elatise väljamõistmist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem, kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei esita vastuväiteid K K elatise nõudele ja selle suurusele. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest. Hagi esitati kohtule 16.06.2015 ja käesolevaks ajaks on kujunenud elatise võlgnevus 2407,67 eurot. Kostja kinnitab, et ei suuda nimetatud võlgnevust ühe maksega tasuda ning palub selle määrata tasumisele kuue kuu jooksul. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja on võla kujunemises ise süüdi. Kostja oli hagi esitamisest alates ja ka enne seda teadlik oma kohustusest K ülalpidamist anda, kuid ei ole vaatamata nõude õigeksvõtule alaealisele tütrele ülalpidamist andnud. Kostja ei ole põhjendanud elatise mittetasumist majanduslike raskustega, vaid asjaoluga, et ei ole tütart (väidetavalt hagejate seadusliku esindaja süül) näinud. Eelkirjeldatud asjaoludel on mõistetav hagejate eeldus, et elatise mittetasumise tõttu kokkuhoitud vahendid peaksid kostjal olemas olema. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Arvesse võttes kostja sissetulekut (isegi kui see on kostja väidetust mõnevõrra suurem), tema poolt ülalpeetavate isikute arvu ja igakuiste püsikulude suurust, ei ole kohtu hinnangul siiski reaalne, et kostjal oleks võimalik tasuda K elatise võlgnevus kohtuotsuse jõustumisel ühe maksena. Tagamaks kostja majanduslik toimetulek, mis on ka K ees oleva kohustuse nõuetekohase täitmise eelduseks, peab kohus mõistlikuks kostja taotlus rahuldada ja määrata elatise võlgnevus tasumisele kuue osamaksega kuue järgneva kuu jooksul, s.o 2016. aasta juulist kuni detsembrini igas kalendrikuus 401,27 eurot. Elatise võlgnevus tuleb tasuda koos igakuise elatisega iga kalendrikuu 1. kuupäevaks. Arvesse võttes kostja senist maksekäitumist, peab kohus hageja viivisenõuet põhjendatuks
käesolevaks ajaks tekkinud elatise võlgnevuse tasumise osas. Kuna kostja on osaotsusega lahendatava nõude osas hagi õigeks võtnud, tuleb osaotsus TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistada viivitamata täidetavaks, s.o osaotsus on TsMS § 467 lg 1 järgi täidetav enne selle jõustumist. Hagejad on esitanud menetluskulude arvestuse ja nõude summas 1285,20 eurot, millest poole (642,60 eurot) moodustavad K K menetluskulud. Kostja on esitanud menetluskulude nõudele vastuväite, leides, et arveid nr xxxxxxxx ja nr xxxxxxxx ei saa arvestada, kuna arve nr xxxxxxxx puhul on näha tagantjärgi tehtud juurdekirjutused ja asjaolu, et hagejate seaduslikule esindajale on osutatud õigusabi muudes asjades ning teise arve puhul on tegemist topeltarvega, kuna nimetatud arvel märgitud toiming (hagi tagamise taotluse koostamine) kajastub juba arvel nr 20160212. Eelkirjeldatud arvete alusel aktsepteerib kostja hagejate menetluskulude nõuet summas 658,80 eurot, millest 329,40 eurot on K K menetluskulud. Kostja ei aktsepteeri arvele nr xxxxxxxx märgitud sõidukulu summas 180 eurot, vaid peab sõidukulude mõistlikuks suuruseks 39,60 eurot. Seega on kohtuistungiga seotud hagejate kulud kokku 208,35 eurot, millest 104,17 eurot on K Kkulud. Kokku aktsepteerib kostja K K menetluskulude nõuet summas 433,57 eurot. Kostja on kandnud menetluskulu summas 759,60 eurot, millest 276,60 eurot on K K nõude menetlemisega kantud kulud. Hagejad kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab K K nõudega seotud menetluskulud kostja. Kohus nõustub kostja vastuväidetega nii arve nr xxxxxxxx küsitavuse, hagi tagamise taotluse eest topeltarve esitamise kui ka 180 euro suuruse sõidukulude nõude põhjendamatuse osas ning mõistab kostjalt K K kasuks välja 433,57 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.