Pärnu Maakohtu 11.01.2016 määrus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik DK määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: KK (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja SV, lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa Hageja II: KK (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja SV, lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa Kostja: DK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 11.01.2016 määrus.
2.Teha uus määrus, millega rahuldada DK kaja ja taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-9111. Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada DK kaja esitamisel tasutud kautsjon summas 150 eurot TL arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
1.KK (hageja I) ja KK (hageja II) esitasid 16.06.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse DK (kostja) vastu igakuise elatise väljamõistmiseks.
2.02.12.2015 tegi Pärnu Maakohus tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o 16.06.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kui hagejad täisealiseks saanuna jätkavad keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Maakohus märkis otsuses, et hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 17.11.2015, kuid kostja hagiavaldusele ei vastanud.
3.04.01.2016 esitas kostja Pärnu Maakohtu 02.12.2015 otsuse peale kaja, mille kohus jättis 05.01.2016 määrusega käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 08.01.2016 esitas kostja kaja täiendused. Kaja ja selle täienduse kohaselt ei nõustu kostja tagaseljaotsusega, kuna teda ei ole teavitatud kohtuistungi toimumise ajast 02.12.2015. Ainus dokument, mille kostja on kätte saanud, on 17.07.2015 tähitud kiri Soomes ja tagaseljaotsus Eestis. Vahepeal ei ole kostja mingeid pabereid rohkem saanud. Pärast seda, kui kostja sai Soomes kohtudokumendi kätte, ei olnud tal võimalust kohe vastata ja ta lootis, et ta saab oma arvamuse avaldada kohtus. Enne seda, kui kostja ei ole saanud teha DNA-testi hageja II isaduse osas, ei ole kostja nõus laste emale midagi maksma. Samuti soovib kostja lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 11.01.2016 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata ning arvas tasutud kautsjoni 150 eurot riigituludesse.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 alusel võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 416 lg 1 p 3 kohaselt peab kajas sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 416 lg 2 sätestab, et kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. TsMS § 422 lg 1 alusel on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.
6.Kostja esitatud kajast nähtuvalt on ta kohtudokumendid tähitud kirjaga kätte saanud 17.07.2015, kuid tal ei olnud võimalust kohe vastata. Kostja väide, et tal ei olnud võimalust kohe vastata pärast kohtudokumendi saamist, ei ole põhistatud ja seega puudub kostjal mõjuv põhjus, mis takistas tal kohtule tähtaegselt vastamast ja sellest teatamast. Ühtlasi ei ole kostja kajale lisanud kõiki asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalikku. Kostja väide, et teda ei ole teavitatud 02.12.2015 toimunud kohtuistungist, on asjakohatu. Tsiviilasi on lahendatud kirjalikus menetluses ja kohtuistungit ei ole antud menetluses määratud.
Arvestades asjaolusid, et kostja ei vastanud umbes nelja kuu jooksul hagile ega teavitanud kohut, miks ta ei saa seda teha, samuti kostja ei ole kajale lisanud vajalikke dokumente, leidis kohus, et menetluse taastamiseks puudub alus. Määruskaebus
7.Kostja esitas Pärnu Maakohtu 11.01.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ning taastada tsiviilasjas menetluse.
8.Määruskaebuse kohaselt on kostja seisukohal, et tema õigusi on rikutud, talle ei ole kätte toimetatud kohtumäärust, millega on võetud hagiavaldus menetlusse ja antud vastamise tähtaeg, samuti kus oleks kostjale selgitatud menetlusnorme ning kostja õigusi.
9.Kohus ei ole saanud õigesti aru asjaoludest, miks kostja tähtajaliselt kohtule ei vastanud. Kostja rõhutab, et Soomes, enda elukohas, sai ta 17.07.2015 tähitult kätte vaid hagiavalduse, koos lisadega, kuid tähitult saadetud kiri ei sisaldanud kohtumäärust, kus oleks antud tähtaeg hagile vastamiseks. Seega ei osanud kostja vastavale dokumendile kuidagi reageerida (pealegi viibis ta Soomes ja ei olnud võimalust pöörduda ka vahetult advokaadi poole asjaolude selgitamiseks) ning jäigi ootama kohtu teadet. Kuna kostja ei oma juriidilisi teadmisi, ei olnud ta teadlik, et kohtuotsust saab teha ilma istungit pidamata ja oli seega arusaamisel, et temale teatakse istungiaeg ning seega saab ta ka vajadusel endale enne istungit Eestisse tulles esindaja leida. Ka e-toimikut ei oska kostja kasutada, ta nägi küll, et talle on saadetud dokumendid kohtust, kuid kuna ka sealt nähtuvalt oli talle saadetud hagiavaldus, ei osanud ta arvata, et see sisaldab muid dokumente, kui 17.07.2015 kättesaadud dokumendid, kus puudus kohtumäärus. Asjaolu, et kostja oli kindel, et menetluses tuleb istung ning et talle ei olnud kohus selgitanud protsessinorme ja tema õigusi, ilmneb väga selgelt ka kostja poolt esitatud kajas, kus ta on arusaamisel, et 02.12.2015 tagaseljaotsus tehti kohtuistungil, millest teda ei teavitatud.
10.Tagaseljaotsuse kättesaamise kohta andis allkirja kostja abikaasa ning see oli saadetud aadressile XXXXX X-X, XXXXXX XXXX, XXXXXXX, kuigi kostja tegelik aadress on Soomes, s.o. XXXXXX, XXXXXXXXXX XXX XX. Ka vaidlustatava kohtumääruse sai kätte kostja abikaasa, seda 18.01.16. Arusaamatuks jääb, miks on kohus saatnud menetlusdokumente aadressile, kus kostja alaliselt ei ela. Kui kostja abikaasa ei oleks saanud dokumente vastu võtta, oleks kostja minetanud ka tähtaja kaja ja praegusel juhul määruskaebuse esitamiseks. Seega on nähtav, et kohus on antud menetluses menetlusdokumentide kättetoimetamisel olnud hooletu ning selle tõttu on kostjalt ära võetud võimalus menetluses osaleda ja esitada vastuväiteid tema vastu esitatud hagile. Kostja oleks soovinud asja suulist arutelu, osaleda kohtuistungil, esitada vastuhagi põlvnemise tuvastamiseks/vanema kande vaidlustamiseks. Kostja on esitanud koos kajaga vastuväited ka hagiavaldusele (et ei tunnista hagi täies mahus ning soovib DNA-testi läbiviimist hageja II põlvemise tuvastamiseks, kuna on kahtlused, et tema ei ole KK bioloogiline isa). Seega jääb vaidlustatud kohtumäärusest selgusetuks, milliseid vajalikke dokumente kohus silmas peab, mis ei olnud kostja poolt esitatud koos kajaga. Kostja on viidanud, millised on tema vastuväited, vastuhagi saab esitada kuni eelmenetluse lõpuni. Kuna kostja esitas kaja ja vastuväited ilma esindajata, ei saa eeldada, et kostja peaks oma vastuväited esitama juriidiliselt korrektses keeles. Vastus määruskaebusele
11.Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
Edasine menetluse käik
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 11.01.2016 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.
15.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks materjalid isiklikult kättetoimetatud. 18.06.2015 on kostjale edastatud materjalid elektronposti aadressile, kuid kostja ei ole nende kättesaamist kinnitanud. Kostjale on saadetud materjalid postiga Soome Vabariiki kahele aadressile, kuid mõlemad kirjad on kohtule tagastatud. Lisaks saadeti materjalid aadressile XXXXX X-X, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, kus need võttis vastu kostja abikaasa, mitte kostja isiklikult. Kostja on küll väitnud, et ta sai 17.07.2015 Soomes kätte materjalid, kuid kohtutoimikus puuduvad andmed selle kohta, et materjalid on 17.07.2015 Soomes kostjale kättetoimetatud, sealhulgas ei ole andmeid selle kohta, et materjalid oleksid toimetatud kätte kostjale isiklikult.
16.Vastavalt TsMS § 417 lg 2 rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
17.Käesoleval juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna puuduvad andmed, et kostjale on hagimaterjalid isiklikult kättetoimetatud. Kuigi kostja ei lisanud kajale eraldiseisvat vastust hagile, nähtub kostja kajast, et ta ei tunnista hagi. Seega tuleb kaja rahuldada ja menetlus taastada.
18.Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et kohus on põhjendamatult mõistnud välja elatise kauemaks kui laste täisealiseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1119-15 (p 13) selgitanud, et perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö PKS § 97 p 1 järgse nõude jätk ning kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Lisaks ei ole hagejad käesolevas tsiviilasjas ka sellist nõuet esitanud.
19.Kostja tasus 04.01.2016 kaja esitamisel kautsjoni summas 150 eurot. Tulenevalt TsMS § 149 lg 5 esimesest lausest tuleb kautsjon tagastada. Vastavalt kostja palvele tuleb kautsjon tagastada TL arveldusarvele.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.