1.Määrata võlgniku V.N.-i võlausaldajate nõuded kindlaks järgmiselt: Moneyzen OÜ 3677,36 eurot, millest 3606,70 eurot on põhivõlgnevus ja 70,65 eurot kõrvalnõuded; Swedbank AS 0 eurot, mis on VÕS § 403 4 lg 7 alusel ümber arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata; Coop Pank AS 185,95 eurot, mis on põhinõue.
2.Kinnitada V.N.-i suhtes võlgade ümberkujundamiskava ümberkujundatavate võlausaldajate nõuete osas alljärgnevatel tingimustel: Võlausalda ja
Kohustuste kogusumm a/põhisum ma/kõrvaln õuded
Kohustus e tasumise sagedus
Kohustuse täitmise tähtaja pikendamise periood kuudes/ kuupäev, millest alates hakatakse makseid teostama
Kohust. osamaksete arv/ suurus EUR
Kohustuste täitmise summa kokku EUR
Kohustuse täitmise ulatus %-des / põhinõude täitmise ulatus %-des
Moneyzen OÜ
3677,36/ 3606,70/ 70,65
1x kuus/1
0.kp
36/10.03.2025
1/85,01 11/85,05 24/110,70
3677,36
100/100
Coop Pank AS
185,95/185 ,95/0
1x kuus/
10.kp
12/10.03.2025
1/15,45 11/15,50
185,95
100/100
3863,31/37 92,66/70,6
3863,31
3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
4.Kohustada V.N.-i esitama kord aastas 01. märtsiks usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule 01. 03. 2026. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 01.03.2028. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande saamist võlgnikult) 01.04.2028 esitada kohtule aruanne.
5.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni avaldamisega.
6.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaostus
1.Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
2.Määrata usaldusisiku Ester Saagi tasuks 900 eurot (km-ta), millest 315 eurot on tasu maksejõuetusmenetluses ja 585 eurot tasu võlgade ümberkujundamise menetluses.
3.Usaldusisiku tasu 700 eurot tuleb välja maksta V.N.-i poolt tasutud ettemaksust. 700 eurot ületav osa 200 eurot tuleb tasuda V.N.-il.
4.Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MTÜ Majandamisnõustaja arveldusarvele EE231010220103421013. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik
1.V.N. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik on vallaline ja tal pole alaealisi lapsi. Võlgnik on pensionär. Võlgniku sissetulekuteks pension 731,31 eurot ja toetus riigilt/kohalikult omavalitsuselt 12,79 eurot, kokku 744,10 eurot kuus. Võlgniku igakuised kulud on 675,45 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääb 68,65 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olev kinnisasi väärtusega 50 000 eurot ja rollerauto väärtusega 3000 eurot. Muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 4881,59 eurot. Võlgnik selgitas, et ta sattus märtsis 2024 pettuse ohvriks, kus tema nime alt võeti väikelaenu ning tehti pangakonto tühjaks. Võlgnik on makseraskustes ja peab lähedastelt ja tuttavatelt raha laenama, et hakkama saada. Võlgnik on teinud enda igakuises eelarves muudatusi, et elada säästlikult ja tasuda kõiki kohustusi.
2.31.07.2024.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Ester Saagi.
3.Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 4876,47 eurot. Võlgniku sissetulekuks on pension 731,31 eurot ja sotsiaaltoetus 12,79 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olev kinnisasi väärtusega 50 000 eurot ning mopeedauto väärtusega 3000 eurot. Muu vara puudub. Võlgnik suudaks enda sõnul maksta võlgnevuste katteks kuni 140 eurot kuus. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Samas selgitas võlgnik, et tal ei jää pensionist raha üle, et maksta usaldusisiku tasu ettemaksu. Kohus selgitas, et kuna kava kinnitamiseni kulub aega, mille jooksul ei pea võlgnik võlausaldajatele kohustusi täitma, saab ta selle raha panustada usaldusisiku tasuks. Võlgnik ja usaldusisik olid arutanud, et võlgnik suudaks igakuiselt tasuda 140 eurot.
5.Kohus määras 29.08.2024 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 700 eurot, mille võlgnik pidi tasuma 5 kuu jooksul osamaksetena. Võlgnik tasus nimetatud summad.
6.11.10.2024.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.
7.13.12.2024 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Kavast nähtuvalt on võlgnikul kolm võlausaldajat: Moneyzen OÜ, Swedbank AS ja Coop Pank AS. Usaldusisik on kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teinud Moneyzen OÜ ja Swedbank AS-i nõuetes ümberarvestused. Ümberarvestuse tulemusena on Swedbank AS-i nõue täidetud ja jääb kavast välja. Moneyzen OÜ nõuet on vähendatud. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded ja kõrvalnõuded. Ümberkujundamisele kuuluv kogusumma on 3863,31 eurot. Võlgnik suudab nõuded täita kolme aasta jooksul. Vastuväite nõudele esitas Swedbank AS, Coop Pank AS oli nõude ja kavaga nõus ning Moneyzen OÜ küsis korduvalt usaldusisikult selgitusi kava koostamise ja nõuete vähendamise põhimõtete seaduslike aluste kohta, kuid vastuväidet kavale ei esitanud.
8.Vastuväite esitanud Swedbank AS selgitas, et ta ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Võlausaldaja sõnul jäi võlgnikule kätte enam kui elatusmiinimum. Laenu väljastamisele eelnenud võlgniku 6 kuu konto väljavõtte kohaselt olid võlgniku keskmised majapidamiskulud umbes 250 eurot kuus. Seega oli alles jäänud summa piisav majapidamiskulude kandmiseks ja jäi isegi üle. Võlgnik omas ka täiendavaid sissetulekuid, s.o peretoetus 400 eurot ja sotsiaaltoetus 170 eurot. Seega oli võlgniku igakuine sissetulek umbes 1231 eurot. Võlausaldaja arvestas laenu andmisel ainult pensioniga, kuid tegelikkuses kõiki sissetulekuid arvestades jäi võlgnikule vabaks kasutamiseks umbes 882 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei ole vähetähtis ka see, et võlgnik ise taotles laenu lühikese perioodi peale 12 kuud, kuigi maksimaalne aeg oli võimalik kuni 60 kuud. Võlgnik oli võimeline laenu teenindama ja seda kinnitab asjaolu, et võlgnik täitis kohustusi korrektselt kuni maini 2024. Võlausaldaja selgitas, et pangakonto väljavõtte kohaselt laekus võlgnikule pension 661,48 eurot, peretoetus 400 eurot ja sotsiaaltoetus 170,05 eurot. Lepingu sõlmimisel võttis võlausaldaja arvesse vaid pensionit, samuti Coop Finants AS krediitkaarti limiidiga 250 eurot ja kuumaksega 48 eurot. Maksehäireregistri kohaselt maksehäired puudusid. Lepingujärgne kuumakse oli 300,99 eurot ja võlgnikulee jäi kätte 312,49 eurot muude kulude katteks. Seoses pettuse ohvriks langemisega nõustus võlausaldaja pikendama lepingu täitmise perioodi. Sellises olukorras ei kehti vastutustundliku laenamise nõuded täies ulatuses. Enne lepingu tähtaja pikendamist hindas võlausaldaja võlgniku krediidivõimelisust. Võlgniku pension oli siis 731,31 eurot. Arvesse võeti Coop Pank krediitkaarti kuumaksega 48 eurot, Moneyzen OÜ laenu kuumaksega 196,65 eurot, kohustusi eraisikute ees 2650 eurot (tagastamine siis kui võimalus tekib). Inbank AS-le tehtud maksed lõppesid enne lepingu pikendamist. Võlgniku suhtes maksehäired puudusid. Täitmise tähtaega pikendati nelja kuu võrra ja kuumakseks tuli 155,28 eurot ning võlgnikule jäi kätte 331,38 eurot muude kulude katteks.
9.Usaldusisik märkis Swedbank AS-i vastuväidete osas, et lepingu alusel lisandus kuumakse summas 300,99 eurot, koos varasema finantskohustusega 349 eurot. Võlgniku laenu andmine oli vastutustundetu. Võlgniku kontole laekusid eestkostetava lapselapse sissetulekud, mida eestkostja enda tarbeks kasutada ei saa ning tegemist ei ole võlgniku täiendava sissetulekuga. Samuti ei saa võlausaldaja tugineda asjaolule, et võlgnik ise taotles nii lühikest makseperioodi. Krediidiandja ei saa lähtuda tarbija soovist, tal on kohustus toimida vastutustundlikult. Usaldusisiku hinnangul on Swedbank AS-i nõude vähendamine põhjendatud. AS Swedbank on maksejõuetusmenetluse kestel kasutanud ära asjaolu, et võlgniku pangakonto on Swedbankis ning debiteerinud lepingukohaseid makseid võlgniku kontolt. Ümberarvestatud nõue oktoobrikuu seisuga on täidetud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine
10.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
11.Võlgnik ja 2 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Usaldusisik on Moneyzen OÜ nõude osas hinnanud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning leidis, et võlausaldaja on seda põhimõtet rikkunud. Krediidiandja vastuväite osas seisukohta ei esitanud, millest saab järeldada, et ta aktsepteeris vastuväidet. Kohus, vaadanud läbi võlgniku pangakontode väljavõtted, leiab, et usaldusisik on jõudnud õigele järeldusele. Moneyzen OÜ nõue tuli ümberarvestada ning usaldusisik on seda teinud korrektselt. Kohus leiab, et Coop Pank AS-i ja Moneyzen OÜ nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.
12.Swedbank AS esitas vastuväite kavas märgitud nõude suurusele. Võlausaldaja oli seisukohal, et ta pole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, ümberarvestus on põhjendamatu ja tema nõue ei peaks olema 0 eurot. Seisuga 31.07.2024 on nõue kokku 748,30 eurot, millest põhiosa jääk on 740,11 eurot ja intress 8,19 eurot. Seisuga 14.08.2024 on nõue kokku 598,32 eurot, millest põhiosa jääk on 596,92 eurot ja intress 1,40 eurot. Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et Swedbank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Puudub vaidlus, et võlgniku ja Swedbank AS-i vahel sõlmiti tarbijakrediidileping. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); -tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja esitatud selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist. Kohtu hinnangul on võlausaldaja omandanud teabe võlgniku sissetuleku liigi ja suuruse kohta. Tõendatud on, et võlgnik on pensionär ja saab regulaarselt pensioni. Võlausaldaja on õigesti arvestanud võlgniku sissetulekutena vaid pensioni. Samas ei ole võlausaldaja arutluskäik täiendavate sissetulekute osas kohane, kuna sotsiaaltoetus oli määratud lapselapsele ja tema kulude kandmisele ning peretoetus pole samuti n.ö võlgniku isiklikuks sissetulekuks, millest ta saaks kanda ainult enda kulusid. Selliseid sissetulekuid laenu andmisel ei tohi arvestada. Seega saba võlgniku sissetulekusk lugeda ainult tema pensioni. Võlausaldaja on iseenesest kogunud ka piisava teabe võlgniku igakuiste kulude ja finantskohustuste kohta (võlgniku pangakonto väljavõte perioodil 01.03.202331.08.2023, dtl 57-76) ning selline teave on kontrollitav. Küll aga leiab, kohus, et võlausaldaja ei ole enda kogutud teavet piisava põhjalikkusega analüüsinud ning on jõudnud valele järeldusele, et võlgnik oli krediidivõimeline. Võlausaldaja arvestas võlgniku sissetulekuga 661,48 eurot ja finantskohustustega 48 eurot. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, kas ja millises ulatuses arvestas võlausaldaja võlgniku igakuiseid majandamiskulusid ning kas võlausaldaja tuvastas kontol ka muid kohustusi peale kohustuse Coop Pank AS-le. Lisaks ei ole võlausaldaja esitanud võlgniku poolt esitatud laenutaotlust. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku 6 täiskuu jooksul (märts 2023august 2023) oli: keskmine sissetulek 648,08 eurot (märts 581,10 eurot, aprill-august 661,48 eurot);
igakuised keskmised kulud 231,18 eurot (märts 244,23 eurot, aprill 282,37 eurot, mai 243,93 eurot, juuni 189,38 eurot, juuli 247,12 eurot, august 180,06 eurot). Igakuiste keskmiste kulude sekka pole arvestatud kulusid toidule, tervishoiule, riietele, jalanõudele jm, mida on võimalik poest osta kaardiga makstes. Tegemist on igakuiste kindlustuse, elektri, prügi, vee ning sidekuludega; igakuised kohustused keskmiselt 277,98 eurot (märts 749,10 eurot, aprill 234,87 eurot, mai 134,93 eurot, juuni 198 eurot, juuli 150 eurot, august 201 eurot). Tegemist on Coop AS-i nõudega (mis oli keskmiselt 185,13 eurot kuus, mitte 48 nagu märkis võlausaldaja), märtsis võlausaldaja enda nõudega summas 142,16 eurot ja Inbanki nõudega 358,94 eurot, augustis lisandusid järelmaksuga ostetud massaažiseadme osamaksed 51 eurot; saadud ja tehtud maksed kolmandatelt isikutelt ja isikutele keskmiselt umbes 121,23 eurot (märts 79 eurot, aprill 128 eurot, mai 0 eurot, juuni 217 eurot, juuli 213 eurot, august 90,37 eurot); sissemaksed kontole keskmiselt 263,33 eurot (märts 0 eurot, aprill 200 eurot, mai ja juuni 0 eurot, juuli 1380 eurot, august 0 eurot).
Võlausaldaja on lepingu tähtaja pikendamise osas kirjutanud, et võlgnik teatas kolmandate isikute kohustustest summas 2650 eurot. Juba esialgse laenu andmisel pidanuks võlausaldaja nägema, et võlgniku kontol on regulaarseid tehingud teatud konkreetsete isikute vahel (nt tehingud Vxxxxx Fxxxxxxxxxxx Txxxxxx Rxxxxxxx, Axxx Žxxxxxxxx, Sxxxxxxx Šxxxxxxxxx) keskmiselt 121,23 eurot kuus. Kui võlgniku sissetulek oleks olnud suurem, poleks sellised tehingud ilmselt tähelepanu äratanud, kuid kuna võlgnik on pensionär ning pension ei ole suur, siis pidanuks n.ö lisaraha küsimusi tekitama. Võlausaldaja pidanuks küsima, mis eesmärkidel sellised tehingud toimuvad. Kas tegemist on laenudega või mitte, seda võlausaldaja välja ei selgitanud. Eriti on selline info oluline olukorras, kus võlgniku keskmised kulud ja kohustused ühes kuus olid kokku 509,16 eurot, arvestamata sealjuures toidukulusid ja muid igapäevaseid kulusid (hügieen, tervis, majapidamistarbed, kütus jne). Võlgniku igakuiste sissetulekute suuruste ja väljaminekute tasakaal ei olnud paigas. Võlgnik kulutas põhiliselt rohkem raha kui oli tema sissetuleku suurus, mis võib viidata üle võimete elamisele ning millele võlausaldaja pidanuks pöörama tähelepanu. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole analüüsinud ja arvestanud võlgniku majapidamiskuludega. Kusagilt ei nähtu, kas ja mis ulatuses võlausaldaja majapidamiskulusid üldse arvestas ning kuidas ta arvestas kulusid võlgnikule endal ja kuidas tema eestkostetavale. Võlausaldaja on vaid märkinud, et arvestas Coop Pank kohustust 48 eurot ning pärast laenumakse mahaarvamist jäi võlgnikule vabaks rahaks 312,49 eurot. Tavapärased kulud kuus on elamiskulud, toidukulud, sidekulud, tervishoiukulud, riiete ja jalanõude kulud ning muud võimalikud kulud. Puudub teave ja tõendid, et võlausaldaja oleks selles osas võlgnikult selgitusi küsinud ja saanud nt kinnitust, et võlgnikul nt mõned kululiigid puuduvad. Kulude tegelikku suurust võlausaldaja välja ei selgitanud. Kohtu hinnangul ei ole 312,49 eurot piisav igakuiste muude kulude kandmiseks. Pangakonto pinnalt saab järeldada, arvestades kõiki kohustusi ja kulusid, et võlgnikule jääb toidukulude ja esmatarbekaupade ostmiseks raha vaid 138,92 eurot (648,08-277,98-231,18), millest võlgnik oleks pidanud maksma veel võlausaldaja laenumaksed 300,99 eurot. Kohtu hinnangul ei näita laenumaksete korrektne tasumine mingi ajani seda, et võlgnik on krediidivõimeline. Kontode pinnalt nähtub, et võlgnik tasus makseid teiste isikute kaasabil.
Lisaks nähtub võlgniku pangakontolt sularaha sissemakseid, mille osas pidanuks võlausaldaja küsima võlgnikult täpsustusi (arvestades, et võlgnik oli pensionär ja ainus sissetulek oli pension), st mis rahaga on tegemist (eriti 1380 eurose sissemakse osas), kust see pärit on ning kas tegemist võiks olla võlgniku sissetulekuga või mitte. Võimalik, et sularaha sissemakse taga on tegelikult eraisikutelt saadud laen. Nimetatut võlausaldaja välja ei selgitanud. Lepingu pikendamise osas pidanuks pangakontode väljavõtete pinnalt (periood 11.2023-04.2024, dtl 73-76, 47-53) olema võlausaldajale juba selge, et võlgnik on makseraskustes ega suuda laenu isegi neli kuud pikema aja jooksul ära tasuda. Võlgniku keskmised kohustused ühes kuus olid kasvanud juba 528,26 euroni (november 661,35 eurot, detsember 559,94 eurot, jaanuar 533,98 eurot, veebruar 458,31 eurot, märts 501,98 eurot, aprill 453,98 eurot), keskmised kulud 285,14 euroni (november 198,28, detsember 225,24 eurot, jaanuar 413,89 eurot, veebruar 348,02 eurot, märts 306,94 eurot, aprill 218,44 eurot) ning tehinguid kolmandatega isikutega olid kasvanud juba keskmiselt 786,03 euroni (november 397 eurot, detsember 130 eurot, jaanuar 180 eurot, veebruar 535 eurot, märts 1596,15 eurot, aprill 1878 eurot). Vaba raha võlgnikul oleks jäänud -140,28 eurot. Võlausaldaja laenumakse vähenemine 155,28 euro peale oleks võlgnikule vaba raha jätnud 5,43 eurot, millest pole võimalik mingeid toidu- ja esmatarbekaupu osta. Aprillist 2024 lisandus makse Moneyzen OÜ-le 393,30 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Võlausaldaja ei analüüsinud võlgniku igakuiseid kulusid, ei tuvastanud kõiki kohustusi ega küsinud vajalikku täiendavat teavet võlgnikult. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet ning kas võlgnik on võimeline end pärast laenu võtmist ka ülal pidama. Ka tähtaja pikendamine ei muutnud olukorda võlgniku jaoks paremaks, kuna selleks hetkeks oli võlgnik juba makseraskustes. Kohus selgitab, et võlausaldaja ei saa lähtuda võlgniku soovist tasuda laen lühema aja jooksul. Võlausaldaja kohustus on hinnata, kas võlgnik ka tegelikult suudaks laenu soovitud aja jooksul tagasi maksta. Võlgniku makseraskused võisid mh tekkida pettusest tulenevalt, kuid ka algselt antud laenu ajal polnud võlgnik laenu teenindamiseks piisavalt krediidivõimeline, mis tähendab, et laenu tagasimaksekohustus omas rolli võlgniku makseraskuste tekkimisel. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Swedbank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldaja nõuded ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3. Usaldusisiku tehtud ümberarvestuse (dtl 155) tulemusena on võlgnik laenu tagastanud, tekkinud on isegi enammakse 41,64 eurot. Swedbank AS-i nõudeks tuleb määrata 0 eurot. Kuna Swedbank AS-i nõue on ümberarvestuse tulemusena lõppenud, siis seda nõuet käesolevas menetluses kindlaks määrata ei saa ja see jääb kavast välja.
13.Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1). Kohus märgib, et usaldusisik on ebaõigesti märkinud Moneyzen OÜ põhinõudeks 3677,36 eurot. Tegemist on kogunõudega, millest 3606,70 eurot on põhinõue ning 70,65 eurot seadusjärgne intress. Sellisele tulemusele on jõudnud tegelikult ka usaldusisik enda ümberarvestuses (dtl 157). Kuna tegemist on ilmse veaga, saab kohus selle ise parandada.
II Ümberkujundamiskava kinnitamine
14.Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 3863,31 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole kavale vastu vaielnud ükski võlausaldaja, kelle nõue kava alusel ümberkujundamisele kuulub. Swedbank AS esitas vastuväite nõude suurusele ning sealt edasi ka kavale, kuid kuna Swedbank AS-i nõue jääb kavast välja ehk tema nõuet kavaga ümber ei kujundata, siis loeb kohus, et Swedbank AS ei ole kavale vastuväidet esitanud. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada FIMS § 26 lg 1 alusel.
15.Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate õiguspärased nõuded täidetakse 100% ulatuses. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Võlgnik on pensionär, mistõttu tal pole võimalik teha kuumakseid suurtes summades. Kava järgi maksaks ta igakuiselt umbes 100,46-110,70 eurot, mis on talle jõukohane ning tagaks samal ajal kohustuste vähenemise ning võimaldaks enda toimetulekut. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline ümber kujundatavaid nõudeid enda pensionist täitma. Pension on võlgnikul 731,31 eurot, kuumaksed kõige rohkem 110,70 eurot, millest jääb vaba raha kohustuste ja kulude kandmiseks 620,61 eurot. Võlgnikule tuleb anda võimalus kava täitmiseks ning enda elukoha säilitamiseks.
16.Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FIMS § 26 lg 1 alusel ümberkujundamiskava.
17.Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.
18.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st
35.Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas 01. märtsiks, millest viimane 01.03.2028. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb
võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 01. aprilliks 2028. Menetluskulude jaotus
19.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
20.Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 1215 eurot (13,5h x 90€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud ka maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses.
21.Kohus märgib, et ärakuulamisel 29.08.2024.a avaldas usaldusisik, et tema eeldatav tasu suurus on 700 eurot, millest lähtudes määras kohus ka usaldusisiku tasu ettemaksu suuruse ja tasumise korra. Ärakuulamisel oli usalduslikule teada võlgniku majanduslik seis ja ülevaade kohustustest, mistõttu on arusaamatu, et usaldusisik ise hindas töö mahtu siis 700 euroga, kuid töö lõppedes esitas tasu taotluse rohkem kui 1,5 korda suuremas summas. Ümberkujundamiskavast ja selle lisadest ei nähtu mingeid ootamatult selgunud keerukusi või probleeme, millega usaldusisik ärakuulamise ajal arvestada ei saanud ja mis oleks ootamatult töö mahtu tõstnud.
22.FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
23.FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on
summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär maksejõuetusmenetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 164 eurot.
24.Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 13,5 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 1215 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 90 eurot tunnis kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud ja vajalikud, kuid ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et menetlus ei olnud tavapärasest pikem ega keerukam. Võlgnikul oli vähe nõudeid ja võlausaldajaid. See tähendab, et usaldusisiku töökoormus oli väiksem kui tavapärastes menetlustes. Usaldusisik pidi vähem materjale läbi töötama. Nimetatu kajastus ka menetlusdokumentide (võla- ja varanimekiri, kava, seisukoht jms) sisus ning pikkuses. Kohus leiab, et mõistlik ajakulu maksejõuetusmenetlusele ja võlgade ümberkujundamise menetlusele on kokku 10 tundi, sellest 3,5 tundi maksejõuetusmenetluses ning 6,5 tundi võlgade ümberkujundamise menetluses.
25.Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 90 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.
26.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 900 eurot (10h x 90€/h), millest 315 eurot on tasu maksejõuetusmenetluses ning 585 eurot tasu võlgade ümberkujundamise menetluses.
27.Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse võimaluse korral anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus märgib, et menetlusabi andmine ei ole antud menetluses ja antud asjaolude alusel võimalik. Menetlusabi on võimalik võlgnikule määrata siis, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot (FIMS § 54 lg 2, kui tegemist on menetluse raugemise olukorraga ja võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetlust) või kohustustest vabastamise menetluses (FIMS § 54 lg 7). Seadusandja soov on, et võlgade ümberkujundamismenetluse rahastaksid ikkagi võlgnikud ise. Võlgade ümberkujundamise menetluses pole ette nähtud menetlusabi ning pole ka muid aluseid menetlusabi määramiseks. Kui võlgnikul pole võimalik maksta usaldusisiku tasu, siis ei saa võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viia ja tegemist võib olla maksejõuetuse olukorraga. Võlgade ümberkujundamise menetluses peab võlgnikul olema vara, mille arvelt usaldusisiku tasu ja kava täita. Võlgnik on praeguses menetluses tasunud usaldusisiku tasu ettemaksu ning suudab eeldatavalt ka kava täita.
28.Kuna kohus menetlusabi anda ei saa, peab võlgnik usaldusisiku tasu ise maksma. Usaldusisiku tasust on 700 eurot võimalik välja maksta võlgniku poolt kohtu
tagatiskontole makstud usaldusisiku tasu ettemaksust ning 700 eurot ületav osa tuleb maksta võlgnikul endal. Selles osas võiksid võlgnik ja usaldusisik saavutama omavahelise kokkuleppe. Usaldusisiku tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.