Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 1(6)

Tsiviilasi nr 2-24-19548

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn, A. Puškini tn 5 korteriühistu (edaspidi avaldaja) esitas 27.12.2024 Viru Maakohtule avalduse Stefoniya OÜ (edaspidi puudutatud isik) vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuuluvad Stefoniya OÜle eriomandid (registriosa numbrid XXX ja XXX) asukohaga A. Puškini tn 5 – M13 ja M14, Narva linn, Ida-Viru maakond. Stefoniya OÜ on Narva linn, A. Puškini tn 5 korteriühistu liige. Põhikirja p-de 4.2.a, 4.2.b, 4.2.f - 4.2.i kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma osamaksu, tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) jt. ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Avaldaja esitas puudutatud isikule arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandite reaalosade suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Puudutatud isik ei tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt. Seisuga 27.12.2024 ei tasunud puudutatud isik kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest 15 100,77 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul august 2023 – november 2024 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Korteriühistu juhatuse liige on andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik korteriühistu arveid tasunud. Avaldaja arvestas puudutatud isikutele võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid: teenindustasu, sihttasu, küte. Teenindustasu ja sihttasu arvestatakse lähtudes eriomandite üldpinnast (puudutatud isiku eriomandite ametlikud suurused on 25,1 m2 (s.o M13) ja 410,0 m2 (s.o M14)). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1 ja põhikirja p-d 4.2.f, 6.3.11). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates 01.05.2013 oli teenindustasu tariifi suurus 0,50 eurot/m2. Alates 01.09.2024 on teenindustasu tariifi suurus 0,80 eurot/m2. Ajavahemikus juuni, juuli, august 2024 oli sihttasu tariifi suurus 2 eurot/m2. Küte on tasu, mis on seotud soojusenergia tarbimisega. Tasu kütte eest arvestatakse talveperioodil, s.o perioodil, mil elamus töötab küttesüsteem. Narva Soojusvõrk AS poolt vaidlusalusel perioodil esitas korteriühistule arved. Arvetest nähtub kui palju soojusenergiat 2(6)

Tsiviilasi nr 2-24-19548

oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud soojusenergia eest tasuma. Korteriühistu jaotab üldarve korteriühistu liikmete vahel. Keskküte arvestatakse avaldaja poolt lähtudes korteriomandi reaalosa üldpinnast. Korteriühistu on viivist arvestanud kooskõlas mainitud seadusesättega ning põhivõlgnevusele lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivise summa on 27.12.2024. a seisuga 226,24 eurot. Avaldaja esitab puudutatud isiku vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 27.12.2024 kuni põhinõude (s.o 15100,77 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja palub välja mõista Stefoniya OÜ-lt Narva linn, A. Puškini tn 5 korteriühistu kasuks võlgnevus summas 15 327,01 eurot (s.o põhinõue 15 100,77 eurot ja viivis 226,24 eurot) ja viivis alates 27.12.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja palub ka määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja poolt kantud menetluskulud (s.h riigilõiv summas 50 eurot, esindaja kulud 274,50 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kulud 6 eurot) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõus asja kirjaliku arutamisega. Kohus 07.01.2024 võttis avalduse menetlusse. Avaldus koos lisadega ja avalduse menetlusse võtmise määrus koos kirjaliku vastuse nõudega toimetati puudutatud isikule kätte 17.01.2025 äriühingu äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressile saatmisega (TsMS § 311 1 lg 51). Puudutatud isik ei esitanud vastust avaldusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 615 lg 1 kohaselt arutab kohus korteriomandi ja kaasomandi asju üldjuhul suuliselt ja püüab menetlusosalisi suunata kokkulepet sõlmima. 07.01.2025 määruses märkis kohus, et avaldaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui puudutatud isik soovib enda ärakuulamist tuleb kohtule sellest teatada. Puudutatud isik ei ole avaldanud kohtule soovi olla ärakuulatud ning kuivõrd kohus menetleb rahalist nõuet, ei pea kohus vajalikuks määrata asja arutamiseks kohtuistungit. 3(6)

Tsiviilasi nr 2-24-19548

Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et puudutatud isik on kantud kinnistusraamatusse mitteeluruumide nr M13 registriosa numbriga XXX ja nr M14 registriosa numbriga XXX, asukohaga Narva linn, A. Puškini tn 5, omanikuna (dtl 22 – 25). Mitteeluruumi nr M13 juurde kuulub 251/58298 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi esemena mitteeluruum nr M13 üldpinnaga 25,10 m2. Mitteeluruumi nr M14 juurde kuulub 4100/58298 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi esemena mitteeluruum nr M14 üldpinnaga 410 m2. Puudutatud isik kui mitteeluruumide omanik on avaldaja liige tulenevalt avaldaja põhikirja p-st 3.1 (dtl 10). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirja p-de 4.2.a, 4.2.b, 4.2.f - 4.2.i kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma osamaksu, tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) jt. ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Avaldusele lisatud korteriühistu üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustasid korteriomanikud 07.05.2013 kinnitada teenindustasu 0,50 euro/m2 (dtl 27 – 30 ja osaline tõlge dtl 31). 28.05.2024 üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud koguda sihttasu suuruses 2 eurot/m 2 ajavahemikuks alates 01.07.2024 kuni 30.11.2924, teenindustasuks jäi 0,59 eurot/m2 (dtl 32 – 35 ja osaline tõlge dtl 36). 19.09.2024 korteriühistu üldkoosolekul otsustati tühistada sihttasu kogumist alates 01.09.2024 kuni 30.11.2024 ning kinnitati teenindustasuks 0,80 eurot/m 2 (dtl 38 – 40 ja osaline tõlge dtl 41) . Avaldaja nõue 15 100,77 eurot hõlmab ühistu majandamiskulusid perioodi august 2023 kuni november 2024 ning võlgnevuse kujunemine on välja toodud tabelina, millest selguvad mh erinevate kulude alaliigid (dtl 26). Lisaks võlgnevuse kujunemise tabelile on avaldaja esitanud soojusenergia tariifide arvestus ajavahemikul oktoober 2023. a - november 2024. a (dtl 43 – 44 ja osaline tõlge dtl 45), Narva Soojusvõrk AS-i arved korteriühistule detsember 2023. a – 11.2024. a (dtl 68 – 89). Avaldaja esitas ka puudutatud isikule ajavahemikul august 2023. a kuni novembrini 2024. a esitatud arved. 30.11.2024 arve kohaselt kuulus puudutatud isikul tasumisele 15327,01 eurot, millest viivis 30.11.2024 oli 226,24 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kohtule esitatud võlgnevuste arvestus on põhjendatud. Avaldaja on teinud võlaarvestused vastavalt seadusele. Arvestades avaldaja esitatud ja kohtu tuvastatud asjaolusid ning seda, et puudutatud isikul puuduvad esitatud asjaolude osas vastuväited, on puudutatud isik rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu tuleb avaldus rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. 4(6)

Tsiviilasi nr 2-24-19548

Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 27.12.2024 seisuga põhivõlgnevus 15 100,77 eurot. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus rahuldab põhivõlgnevuse nõude ja avaldaja nõuab võlgnikult lisaks põhivõlgnevusele viivise väljamõistmist, rahuldab kohus viivise nõude. Seisuga 27.12.2024 on viivisevõlgnevus 226,24 eurot, mis tuleb mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis põhinõudelt 15 100,77 eurot alates 27.12.2024. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kohus rahuldab avalduse täielikult ning menetluses on osalenud mitu isikut, on TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot, kulutanud õigusabi katteks 274,50 eurot (2,25 tundi x 122 eurot/tund (s.o koos käibemaksuga)) ning dokumentaalsete tõendite saamise kulu 6 eurot (väljavõtted kinnistusraamatust). Kokku on avaldaja menetluskulud 330,50 eurot. Asjast puudutatud isik ei esitanud avaldaja menetluskulude osas seisukohta. TsMS § 138 lg 1, 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 50 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja lepingulise esindaja tunnitariif 122 eurot koos käibemaksuga (dtl 6). Kohtu hinnangul võib juristi tunnihinda 122 eurot pidada kohtupraktikale tuginedes tavapäraseks ja seega mõistlikuks kuluks. Avalduse koostamiseks on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud 2,25 tundi, mida võib pidada mõistlikuks ajakuluks. Seega avaldaja õigusabikulu 274,50 eurot, saab pidada põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 alusel. Tõendite esitamise kulud 6 eurot, mis on kantud seoses kinnistusraamatust väljavõtete hankimisega on põhjendatud menetluskulu TsMS § 143 p 2 alusel. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus menetluskulud asjast puudutatud isikult välja 330,50 euro ulatuses. Avaldaja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 5(6)

Tsiviilasi nr 2-24-19548

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.