Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-25579
Tsiviilasi
IN hagi R-RN vastu elatise suuruse muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IN apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1145.25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja IN (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Martin Kruus Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel RN (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Martin Kruus Vastustaja/kostja R-RN (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Julia Gramma
Kohtuistungi toimumise aeg
09.09.2015
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.06.2014 otsus tühistada osaliselt elatise vähendamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Samuti muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada IN kohustust R-RN ülalpidamiseks elatise maksmisel täiendavalt 8.29 euro võrra kuus ja jaotada menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) IN hagi R-RN vastu elatise vähendamiseks rahuldada osaliselt;
2) Vähendada Harju Maakohtu 23.02.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-6879 IN-lt R-RN ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust alates 02.07.2012 263.96 euroni kuus kuni R-RN täisealiseks saamiseni või põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaks saamiseni; 3) Menetluskulud jätta 37% ulatuses kostja ja 63% ulatuses hageja kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Hageja taotlus 09.09.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldada. Lisada protokolli lk-l 3 esimesel real sisalduva lausele lausele „Majanduslik olukord ei olnud nii kehv kui praegu“ sõna „minu“, lugedes edaspidi sama lauset järgmiselt:“Minu majanduslik olukord ei olnud nii kehv kui praegu.“
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.IN (hageja) esitas 02.07.2012 Harju Maakohtule hagi R-RN (kostja) vastu kostjale Harju Maakohtu 23.02.2011 tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ja elatise võlgnevuse vähendamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 järgi.
2.Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja sündinud XX.XX.XXXX ja elab koos emaga (SN). 11.02.2010 esitas kostja ema hageja vastu hagi kostjale elatise saamiseks. Harju Maakohus rahuldas 23.02.2011 tagaseljaotsusega TsMS § 413 lõike 1 esimese lause järgi hagi ja mõistis hagejalt tagasiulatuvalt perioodi alates 11.02.2009 kuni 10.02.2010 eest välja elatise 3449.18 eurot ning sellest edasi igas kuus 332.34 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni 10.11.2018.
3.Hageja väidetel on pärast tagaseljaotsuse tegemist muutunud järgmised asjaolud: hageja ja VN XX.XX.XXXX sündinud poeg RN (hageja teine laps) vajab samuti ülalpidamist. Tartu Ülikooli metoodika järgi on 6-aastase lapse ülalpidamise kulud 400 eurot kuus; hageja oli töötu 11.02.2010–29.02.2012, mil ta asus tööle J OÜ-sse; 1. juunist 2012 on hageja taas töötu; hageja ülalpidamisel on ka tema pensionärist ema, kelle teine poeg on töötu 6. aprillist 2011;
hagejal on kohustused pankade ees laenulepingute järgi. Kohustuste suuruseks on ca 800 eurot kuus. Samuti tasub hageja igas kuus korteri ostmiseks võetud laenu, kusjuures seda korterit kasutavad kostja ja kostja ema.
4.Kostja ema deklareeritud kostja ülalpidamise kulud on ebamõistlikult suured ja tõendamata. Võttes arvesse kostja vajadusi ja esitatud tõendeid kulude kohta ning hagejal teise lapse olemasolu, tuleb elatist vähendada ning määrata elatise suuruseks 145 eurot kuus. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ema ja hageja sõlmisid 09.01.2007 abieluvaralepingu, mille punkti 3.1 alusel võttis hageja endale kohustuse maksta kostja emale 4000 krooni igas kuus kostja ülalpidamiseks. Sama lepingu punkti 3.2 järgi suurendatakse elatise suurust igal aastal 10% võrra. Abieluvaraleping on kehtiv ja lepingupoolte jaoks siduv senini. Hageja esitatud lepingu ülesütlemise avaldus ei ole kehtiv, sest avaldus on esitatud elektrooniliselt ja on põhjendamata. Tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise summa ei ületa abieluvaralepingus kokkulepitud elatise summat, arvestades iga-aastast 10%-list elatise suurenemist. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud elatise suuruse muutmise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja vajadused ei ole vähenenud. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 26.06.2014 otsusega hagi osaliselt ning vähendas 2. juulist 2012 elatist 272.25 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni või tema põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Hageja menetluskulud jättis kohus tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohus leidis, et kuivõrd elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lõike 1 järgi tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel, tuleb elatise suuruse muutmisel samuti lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, tagamaks lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.
8.Kostja väidetu järgi koosnevad tema ülalpidamise kulud järgmistest kuludest: kulud toidule 110 eurot, eluasemekulust 71.37 eurot, mobiilkulu 13 eurot, transpordikulu 67.95 eurot, majapidamisesemete kulu 17.60 eurot, ujumise, treeningutel osalemise ja keeleõppe kulu 154 eurot, koolitarvete kulu 22 eurot, tervishoiukulu, sh ortodontilise ravi ja hügieeniga seotud kulutused ́, 136.31 eurot, riiete ja jalanõude kulu 90 eurot ning vaba aja ja väljas söömise kulu 44.70 eurot. Hageja nõustus 243 euro suuruste kostja kuludega ning esitas ülejäänud kulude kohta vastuväited.
9.Maakohus hindas kostja esitatud dokumentaalseid tõendeid tema ülalpidamise kulude tõendamiseks ning võttis arvesse, et kostja vajab iga päev toitu, riideid, eluaset, aeg-ajalt ka ravimeid ja vitamiine, mis on üldtuntud asjaolud, mida TsMS § 231 lõike 1 kohaselt ei ole vaja tõendada. Kostja põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus kulub 544.50 eurot.
10.Arvestades asjaoluga, et hagejalt on tagaseljaotsusega välja mõistetud kostja kasuks elatis 332.34 eurot kuus ning sama palju tuleb kanda kostja emal, siis on praeguseks
ajaks kostja põhjendatud ülalpidamiskulud vähenenud võrreldes tagaseljaotsuse tegemise ajaga.
11.Kuivõrd hageja tugines nõuet esitades sellele, et hageja teise lapse ülalpidamise kulud on suurenenud võrreldes kostja kasuks tehtud tagaseljaotsuse tegemise ajaga, hageja võlgnevused ja finantskohustused on suurenenud ning kostja ülalpidamise kulud on tõendamata ja ebamõistlikud, siis jõudis maakohus tõendeid hinnates järeldusele, et kuna kostja ülalpidamise kulud on vähenenud ja on praegu 544.20 eurot, siis on hagi osaline rahuldamine põhjendatud.
12.Pangale kohustuste täitmise kohta märkis kohus, et hageja pidi laenulepinguid sõlmides olema teadlik, et tal on ülal pidada kaks alaealist last, ja arvestama sellega, et suudaks laenukohustusi täita.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal ja kostja emal on võrdne kohustus kostjat ülal pidada. Maakohus pidas põhjendatuks vähendada hagejalt kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suuruse 272.25 euroni kuus, mis on pool kostja põhjendatud ülalpidamiskulust. Apellatsioonkaebus
14.28.07.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega vähendada kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 145 euroni kuus.
15.Hageja leidis, et maakohus ei ole käsitlenud asjaolu, et hagejal on lisaks kostjale ka teine alaealine ülalpeetav laps.
16.Kostja kulutuste osas on kohus lähtunud ebaõigesti kostja paljasõnalistest ja tõendamata väidetest. Samuti on kohus jätnud arvestamata hageja põhistatud vastuväited kostja kulutustele. Vastustaja seisukoht
17.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
18.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.10.2014 otsusega maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning jättis maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
19.Riigikohus tühistas 29.04.2015 ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus kaasas menetlusse RN kolmanda isikuna hageja poolel. Ringkonnakohus kohustas 11.05.2015 määrusega seoses asja uueks arutamiseks saamisega esitama hagejat, kostjat ja tema ema ning kolmandat isikut ja tema ema andmed nende varalise seisukorra ja vajaduste kohta seisuga 07.02.2011 ja 02.07.2012. Samuti kohustas ringkonnakohus kolmandat isikut esitama hagile vastuse. Pooled esitasid enda kokkuvõtvad seisukohad.
20.Isesesiva nõudeta kolmas isik tõi välja järgmised asjaolud: hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtuvaidluse esemeks olevatest asjaoludest nähtub, et kogu hageja sissetulek ning vara on arestitud kostjale makstava elatisnõude katteks. Vastav asjaolu ei võimalda hagejal anda mingisugust ülalpidamist kolmandale isikule, kellel on tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 punktist 1 kostjaga
samaväärne õigus saada hagejalt kui oma isalt ülalpidamist. Vastav asjaolu seab ilmselgelt hageja ülalpeetavad ebavõrdsesse olukorda ja on vastuolus PKS § 102 mõttega; Kolmandale isikule kui alaealisele lapsele ei kuulunud 07.02.2011, 02.07.2012 ega kuulu käesoleval hetkel mingit vara; Kolmanda isiku emale VN-le kuulus seisuga 07.02.2011 ja 02.07.2012 järgnev vara: 1) OÜ K osa nominaalväärtusega 2556 eurot; faktiliselt on osa väärtusetu, kuivõrd majandustegevust ei ole äriühingus kõnealusel perioodil toimunud; 2) OÜ T osa nominaalväärtusega 35 000 krooni (2236.90 eurot); faktiliselt on osa väärtusetu, kuivõrd majandustegevust ei ole äriühingus kõnealusel perioodil toimunud; 3) J OÜ (reg nr XXXXXXXX) osa nominaalväärtusega 21 000 eurot; tegemist on tegutseva ettevõttega, mille väärtust kolmas isik hinnata ei oska; perioodil 2011–2014 ei ole ettevõte omanikutulu välja maksnud; 4) VN pangakontol oli 07.02.2011 seisuga 4.30 eurot, 02.07.2012 seisuga oli konto miinuses 4764.75 eurot ning on 15.23 eurot tänase seisuga; 5) VN saab igakuist juhatuse liikme tasu J OÜ-st summas 336.56 eurot (netos); Kolmas isik esitas VN maksudeklaratsioonid 2011.a ja 2012.a. tulude kohta; 6) Muud vara VN-le ei kuulu ega ole kuulunud. Kolmandal isikul on sisuliselt võimatu esitada tõendeid oma igapäevaste kulutuste kohta 3–4a tagasiulatuvalt (vastavalt seisuga 07.02.2011 ja 02.07.2012), kuivõrd selliseid kuludokumente ei ole kolmas isik ega tema seaduslik esindaja sihipäraselt kogunud ega säilitanud; 23.04.2013 menetlusdokumendis (t II kd lk 30) on hageja esitanud kolmanda isiku kuludest ülevaate koos tõenditega, mille kohaselt on kolmanda isiku igakuiste kulutuste ulatus 275 eurot; kolmas isik on seisukohal, et tema kulutused olid sama suured ka 07.02.2011 ja 02.07.2012; kostja ei ole kulusid puudutavatele väidetele vastu vaielnud, samuti on ilmne, et nimetatud kulude suurust ei saa pidada ülepaisutatuks olukorras, kus kolmanda isiku venna (kostja) põhjendatud kulutused on kohtu senise hinnangu kohaselt 544.50 eurot kalendrikuus, kostja enda poolt esitatud väidete kohaselt aga koguni 778.93 eurot kuus; eelnevast tulenevalt saab kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikeks ülalpidamiskuludeks 07.02.2011 ja 02.07.2012 lugeda 275 eurot kuus, millest pool tuleks kanda hagejal kui kolmanda isiku isal. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud ning hinnanud kogumis nii maa- kui apellatsioonikohtus kogutud tõendeid, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust osas, milles jättis tuvastamata kostja vajadused ja tema vajaduste rahuldamiseks kummagi vanema tehtavad kulutused ning kummagi vanema ülalpidamiskohustuse ulatuse, arvestades nende sissetulekut ja varalist seisundit ning seda, et hagejal on ka teine laps, kelle vajadused ei tohi jääda olulises osas kaitseta (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-21-15 p 13). Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada määratud elatise suuruse osas ja muuta põhjenduste osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmata.
22.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest (t III kd lk 1-6) nähtub, et hageja vaidlustab maakohtu otsust järgmistes osades: 1) kohus jättis arvessse võtmata, et hagejal on lisaks kostjale ka teine alaealine ülalpeetav, so poeg RN, samuti, et kostja viibib nädalavahetustel (igas kuus 4-6 päeva) tema juures, mil ta kannab kostjaga seotud igapäevaseid kulutusi; 2) kohus tuvastas kostja kulutused oluliselt suurematena kui keskmised Eesti lapse kulud sellises
vanuses, sh konkreetselt maakohtu poolt kostja vajadustena arvesse võetud kulud ortodontilisele ravile, toidule, haridusele ja huvialaringidele ning prillidele; 3) menetluskulude jaotus.
23.Kolleegium analüüsib esmalt kaebuse väiteid kostja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks vajalike ja põhjendatud kulude kohta. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus analüüsis kostja poolt esiletoodud igapäevaseid vajadusi ja nende tõendamiseks esitatud tõendeid otsuse punktis 17 kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1, mistõttu etteheited tõendite valikulisele hindamisele ei ole põhjendatud. Apellant ei ole kaebuses toonud välja, milliseid konkreetseid tõendeid ei ole maakohus tema arusaamisel hinnanud. Kui apellant käsitleb hindamata tõendina TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE lõppraportit „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamise ja analüüs“ (t III kd lk 167-182), siis sellise käsitlusega kolleegium ei nõustu. Viidatud dokument ei tõenda konkreetse lapse vajadusi, vaid selles on näitliku statistilise analüüsi alusel leitud nn keskmise lapse vajadusi. Maakohus tuvastas kostja vajadused ja seetõttu puudus tal vajadus käsitleda tõendamist leidnud vajaduste erinevust nn Eesti keskmise lapse vajadustest. Konkreetse lapse ülalpidamise ulatus tuleb eelkõige määrata kindlaks selle konkreetse lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1).
24.Maakohus tuvastas kostja vajadusteks kokku 544.50 eurot kuus, millest vaidlustatud on kulud ortodontilisele ravile, ravimitele, toidule, haridusele ja prillidele. Kolleegium nõustub neist ainult etteheidetega ortodontilisele ravile ja sedagi osaliselt. Nimelt tuvastas maakohus (tervishoiukulude hulgas) põhjendatud kuluks kulu ortodontilisele ravile summas 2000 eurot ja seda Kaarli Hambapolikliiniku 07.02.2013 tõendi (t I kd lk 211) alusel. Nimetatud tõendist nähtub tõepoolest, et kostja on nimetatud polikliinikus ortodontilisel ravil seoses hambumise anomaaliaga, mis nõuab ravi ega kuulu Haigekassa rahastatavate diagnooside alla, orienteeruv ravi pikkus 2 aastat ja maksumus kuni 2000 eurot. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja esindaja, et raha puudumise tõttu ei ole ravi seni alustatud. Kolleegium ei nõustu apellandiga selles, nagu ei saaks seda kulu arvestada põhjusel, et seda ei ole seni kantud. PKS § 99 lõikest 1 nähtub alus arvestada lapse vajadustega, mistõttu ei ole tähtis, kas konkreetset vajadust on olnud võimalik senini rahuldada või on see jäänud raha puudusel teostamata. Küll aga tuleb nõustuda apellandi etteheitega selles, et alust ei ole lugeda kogu elatise perioodi hulka igakuiselt enam u50 eurot ortodontilise ravi katteks. Maakohus leidis, et kostja poolt esiletoodud kuludest on põhjendatud kulud prillidele ja ravimitele (kuus vastavalt 11 ja 46.31eurot; arvestus t II kd lk 2-3, 179-180; III kd lk 131). Seega arvestas ta ortodontilise ravi kuluks igakuiselt 46.89 eurot (arvestades perioodi hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 11.01.2018), so kokku 3094.74 eurot (arvestusega 66 täiskuud). Sellise summa arvestamine ortodontilise ravi kuluna kostja põhjendatud vajaduste hulka aga tõendatud ei ole. Põhjendatud on arvestada igakuise kulu hulka kuni lapse täisealiseks saamiseni 2000:66=30.30 eurot kuus.
25.Hageja vastuväited muudele kostja kuludele (toit, haridus, ravimid, prillid) põhjendatud ei ole. Kaebuses kasutab apellant väljendeid „ülepaisutatud“, „on selge“, „on ilmne“, toomata esile, millise tõendi hindamisel konkreetselt ja kuidas maakohus eksis. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on oma seisukohti kõigi nende kuluartiklite osas piisavas ulatuses põhjendanud. Kostja näol oli hagi esitamise ajal tegemist 12-aastase koolipoisiga, kes tegeleb aktiivselt spordiga (ujumisega), mistõttu 142 eurot tema toidule koolis ja kodus ühes kuus kulutada vastab kolleegiumi arvates tänapäeva Eesti aktiivse kasvava spordipoisi vajadustele. Hageja ei ole ka lükanud ümber kostja väiteid ja tõendeid igakuise tabletiravi vajalikkusest. Hagejal isana oleks olnud võimalik pöörduda
vastava ala spetsialistide poole, et lükata ümber tõendid, milledest nähtub kostja diagnoos koos ravisoovitusega (t I kd lk 101-102, 195-199; II kd lk 206-208, III kd lk 142 pöördel, 143-144). Seoses hageja väidetega kulutuste kandmise kohta ajal, mil laps viibib tema juures, juhib kolleegium hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1165-13, mille kohaselt omavad sellised kulutused vanema kohustuse ulatuse määramisel tähtsust juhul, kui laps viibib selle vanema juures olulise osa ajast. Selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostja viibib hageja juures olulise osa kalendrikuust, ei ole hageja välja toonud. Nädalavahetustel lapsega suhtlemisel toidule, meelelahutusele jmt kulutuste tegemist ei saa lugeda lapse ülalpidamiseks (tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks). Lahendis nr 3-2-1-66-08 on Riigikohus selgitanud, et iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist lisaks elatise maksmisele.
26.Eeltoodu alusel kuuluvad kulud tervishoiule vähendamisele igakuiselt 16.59 euro võrra ja kostja põhjendatud ülalpidamiskulude suuruseks kuus on 544.50-16.59= 527.91 eurot. Seega on osaliselt tõendamist leidnud kostja vajaduste vähenemine võrreldes tagaseljaotsuse tegemisel aluseks olnud asjaoludega 664.68 eurolt 527.91 euroni.
27.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus hageja varalise seisundi kohta esitatud tõendeid ja väiteid nii tagaseljaotsuse, hagi esitamise kui käesoleva ringkonnakohtumenetluse ajal. Kolleegium on seisukohal, et kohus saab otsuse tegemisel arvesse võtta ka asjaolusid, mis iseloomustavad hageja ja laste emade varalise olukorra võimalikku muutumist kohtumenetluse ajal, kuna tegemist on tulevikku suunatud hagiga.
28.Kohtule on esitatud järgmised hageja varalist olukorda tõendavad tõendid: 1) Eesti Töötukassa otsused 05.03.2012 ja 01.06.2012 perioodil 11.02.2010 kuni 29.02.2012 ning alates 25.05.2012 töötuna arvel oleku ja uuesti arvele võtmise kohta, vahepeal töötas J OÜ-s (t I kd lk 7, 8); 2) AS-i Swedbanki koondväljavõte 13.05.2012 seisuga, kust nähtub konto vaba jäägina -462.37 eurot, laenusid kokku 122 074.95 eurot, kohustused VK ja OÜ P laenude ning T OÜ liisingu käenduskohustused (samas lk 12); 3) OÜ T OÜ väljatrükid 17.08.2012 ja 29.08.2012, kust nähtub, et hagejale kuulub osa 45 000 krooni ning viimane aastaaruanne oli esitatud 2010-nda aasta kohta (samas lk 25, 65); 4) 17.08.2012 väljavõtted kinnistusraamatust, kust nähtub, et hagejale kuulub alates 18.10.2004 korteriomand Tallinnas XXXXXXXXX XXX-X ja alates 02.02.2007 korteriomand XXXXXXX XX-XXX, aga ka XXXXXXX XX-XXX, 189 (parkimiskohad; samas lk 26-38); 5) väljatrükk ARK-ist seisuga 17.08.2012 selle kohta, et hagejale kuulub sõiduk Suzuki Vitara, 1997.a väljalase (samas lk 39); 6) AS Eesti Krediidipanga teatis selle kohta, et seisuga 27.08.2012 oli hagejale kuuluva maksekonto jäägiks 1.18 eurot ning viimase nelja kuu jooksul tehingud puudusid (samas lk 60); 7) J OÜ 2011. majandusaasta aruanne, kust nähtub juhatuse liikme ja 10 002 euro osanikuna VK (samas lk 114-127); 8) VK-ga sõlmitud tööleping 10.12.2012, mille kohaselt töötab hageja autojuhina J OÜ-s brutotasuga 290 eurot+tulemuspalk (samas lk 154-157); 9) 06.12.2012 esitas hageja kohtule avalduse riigiõigusabi korras määratud esindajast loobumise kohta (samas lk 138); 10) keskmine palk 497 eurot (konto väljatrükk perioodi 01.02.2013-30.06.2014 kohta; t II kd lk 147, 156-157; 07.02.2011 kuni 31.12.2014 kohta t III kd lk 107-109); 11) töötasu arestimise aktid nii elatisraha võlgnevuse kui A OÜ avalduse (võlgnevus 752.42+260.36 eurot) alusel (t II kd lk 158161); 12) OÜ J äriregistri väljavõte, kust nähtub ainuosa omamine ajavahemikul 16.01.2009 kuni 28.12.2010 nonaalväärtusega 40 000 krooni, alates 28.12.2010 kuni 15.02.2012 nominaalväärtusega vastavalt 15 000 krooni ja 958 eurot (samast ajast vastavalt 25 000 krooni ja 9044 euro suurune osa kuulus praegusele abikaasale) ja alates
15.02.2012 osanikuks mitteolek; samast nähtu juhatuse liikmeks olek 22.01.2009 kuni 08.09.2011 (t III kd lk 183-185). Samuti saab arvesse võtta hageja poolt riigi õigusabi taotluses esiletoodud enda varalist seisundit (nähtub Harju Maakohtu 05.04.2012 määrusest ts/asjas nr 2-12-8591; t I kd lk 13-15).
29.Lisaks selgitas hageja menetluse kestel, et elab korteris XXXXXXX XX-XXX koos abikaasa ja lapsega, korteris XXXXXXXX XXX elab hageja ema ning see korter on hageja ja kostja ema ühisvaraks oleva korteri XXXXXXXXX XXX XXX-XX omandamiseks võetud laenu tagatiseks (t II kd lk 119-120), peab tasuma 2 kodulaenu (aastatest 2007 ja 2012; samas lk 147, 155); XXXXXXXX ja XXXXXXXXX XXX XXX-XX korteriomandid on hageja ja kostja ema ühisvara, mille jagamiseks toimub kohtuvaidlus, T OÜ osa on väärtusetu, kuna majandustegevust ei toimu ja äriühingul vara ei ole (t III kd lk 104). Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et tema reaalne sissetulek kuus jääb vahemikku 390-440 eurot, mille hulgas on ka tulemustasu ja millest 165 võtab ära kohtutäitur; püüab lisaraha teenimiseks teha õhtuti lisatöid tema kasutuses oleva J OÜ kaubikuga ja teenida lisaraha, saab u 100 eurot kuus; 2010.a lõpetas ära tegevuse OÜ-s T; müügijuhi tööleping lõppes koondamisega 2008.a; praeguse nimetusega OÜ J osa kinkis praegusele abikaasale; juhatuse liikmena ta tasu sellest äriühingust ei saanud; sõiduauto Suzuki on olema, aga kasutuskõlbmatu; pere kasutab igapäevaselt OÜ J kahte sõidukit (Peugeotid); kostja ema ja tema ühisvarast on olemas veel õigusabitaotluses märgitud relvad, mida samuti kohtumenetluses jagatakse; ei osanud selgitada kohtule, mis takistab teda otsimast endale tasuvamat tööd; igakuiselt tasub 350 eurot laenu eest, mille raha saab abikaasalt, kes omakorda saab selle oma vanematelt.
30.Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist hageja varalise olukorra oluline halvenemine võrreldes tagaseljaotsuse tegemise ja hagi esitamise aega. Hageja oli töötu ja omas kinnisvarana 3 korteriomandit (2 neist ühisvarana kostja emaga ja 1 tema lahusvara), samuti omas ühisvarana laenukohustusi (jääk oli 1,5 aastaga vähenenud) ja relvi. Asjaolu, et ühisvara oli ja on senini jagamata ja et seoses sellega toimub kohtumenetlus, ei anna alust seda vara asja lahendamisel arvestamata jätta. Kohtumenetlus on ajutine takistus vara käsutamisele ja eelduslikult paraneb mõlema endise abikaasa varaline seisu peale kohtulahendi jõustumist. Lisaks kuulus hagejale 2 mitteeluruumidest kinnisasja (parkimiskohta), sõiduauto Suzuki ja OÜ T osa, samuti laenu- ja käenduskohustused. Kuigi hagi esitamise ajal ei kuulunud hagejale enam OÜ J osa (alates 15.02.2012), kinnitas hageja ise kohtule, et kinkis osa ära, mistõttu selles osas tema varalise seisundi halvenemine oli tingitud tema enda teadlikust tegevusest, mistõttu ei saa selline käitumine anda alust vabastada teda alaealiste laste ülalpidamisest, ka mitte osaliselt. Tõendatud on hageja varalise olukorra paranemine kohtumenetluse ajal – alaline töökoht, tööandja sõiduki kasutamise võimalus ka töövälisel ajal ning võimalus seeläbi saada lisasissetulekuid. Ühisvara jagamise kohtumenetluse lõppemisel paraneb hageja varaline seisund veelgi.
31.Põhjendatud on kaebuse väited seonduvalt kolmanda isiku (hageja teise ülalpeetava) vajaduste tuvastamata ja arvesse võtmata jätmisega maakohtu poolt. Maakohus on 26.06.2014 otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta TsMS § 658 lõikes 2 sätestatu, mille järgi on ringkonnakohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. 20.01.2014 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus käesolevas tsiviialsjas tehtud 28.05.2013 maakohtu otsuse ja saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, andes juhise tuvastada asja uuel läbivaatamisel kõik elatise suuruse kindlakstegemiseks
vajalikud asjaolud (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-21-15, p 15). Seega pidi maakohus lisaks kostja vajaduste tuvastamisele tuvastama tema vajaduste rahuldamiseks kummagi vanema tehtavad kulutused ning kummagi vanema ülalpidamiskohustuse ulatuse, arvestades nende sissetulekut ja varalist seisundit ning seda, et hagejal on ka teine laps, kelle vajadused ei tohi jääda olulises osas kaitseta (sama lahendi p 13). Selles osas täiendab kolleegium maakohtu lahendit.
32.Kolleegium on seisukohal, et hageja ja kostja ema SN varalised seisundid ei anna alust kalduda kõrvale nendevahelisest eelduslikust võrdsusest kostja ülalpidamisel. Eelpool leidis tõendamist hageja varaline seisund. Kostja ema varalise seisundi kohta on esitatud järgmised tõendid: 1) CVKeskusest CV väljatrükk, kust nähtub mh ametiks raamatupidaja, kogemused, vene ja eesti keele oskus (t II kd lk 49-51); 2) Eesti Töötukassa 10.04.2013 otsus tema 03.04.2013 töötuna arvele võtmise kohta (samas lk 62); 3) kinnistusraamatu väljavõte alates 14.05.2014 talle kuuluva XXXXXXXXX XXX XXX-XX Tallinnas korteriomandi kohta (t III kd lk 25); 4) e-maksuameti väljatrükid sissetulekute kohta vastavalt keskmiselt kuus 2011.a 802.35 eurot, 2012.a 900 eurot, 2013.a 742.23 eurot ja 2014.a 791.25 eurot (samas lk 28, 29-33, 129, 150, 151). Lisaks on tõendatud ühisvarana hagejaga 2 korteriomandit ja laenukohustused. Kuigi kostja ema igakuine töötasu on veidi enam kui 1,5 korda suurem kui hagejal ja kohtumenetluse ajal on ta omandanud laenuga korteriomandi, siis hageja puhul on kolleegium veendunud, et ta on võimeline vastava tahte olemasolul oma sissetulekuid seaduslikul teel suurendama sel määral, et oleks võimalik igakuiselt maksta suurema poja ülalpidamiseks 263.96 eurot (täiendavad põhjendused vt allpool).
33.Järgnevalt tuvastab kolleegium kolmanda isiku igapäevased vajadused ja nende rahuldamiseks vajalike kulutuste suuruse. Kolmanda isiku vajaduste tõendamiseks esitatud tõendid ja väited: 1) lasteaia arved jaan 2013 58.40 eurot ja dets 2012 52.16 eurot (t II kd lk 39, 40); 2) huviringi (MTÜ B) arve veebr 2013 29 eurot (samas lk 41); 3) kviitungid riiete ja söögi ostmise kohta (samas lk 42a). Lisaks on kolmas isik toonud esile, et tema kulu ühe kuus moodustab 275 eurot (lasteaed 62 eurot, eluasemekulud 74 eurot, sõidukulud 20 eurot, söök 40 eurot, riided 30 eurot, hügieenravimidmuud kulud 20 eurot, huviring 29 eurot) ning aastate jooksul vajalik summa muutunud ei ole (samas lk 38; III kd lk 117). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus hageja teise alaealise lapse igakuise ülalpidamise vajaliku kuluna 275 eurot. Iseenesest õige on kostja seisukoht, et kuludokumente on esitatud üksikute kulude tõendamiseks (nt kulud lasteaiale, huviringile), kuid võttes arvesse, et ilmselgelt ei ela laps toiduta-joogita-elukohatariieteta-jalanõudeta ning et kohtupraktika on selgelt seisukohal, et kulutusi on vaja tõendada miinimummäärast suurema elatise saamiseks (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-169-13), siis saab kolmanda isiku huvide võimaliku kahjutamise käsitlemisel lähtuda käesolevas menetluses kuludest tema ülalpidamiseks suuruses 275 eurot kuus, seega eelduslikul 137.50 eurot kulub ühel vanemal igakuiselt temale.
34.Kolmanda isiku ema VN varalise seisundi kohta on esitatud järgmised tõendid: 1) Swedbanki konto seis 07.02.2011 4.30 eurot, 02.07.2012 -4764.75 eurot, 19.06.2015 15.23 eurot (t III kd lk 119-121); 2) töötasu ülekanded J OÜ poolt 2015.a I poolaastal keskmiselt 331.31 eurot kuus (samas lk 122); 3) 2011.a ja 2012.a tuludeklaratsioonid tulu kohta vastavalt 278.02 eurot ja 2872.22 eurot J OÜ-st ja (samas lk 123-128). Samuti saab arvesse võtta hageja poolt riigi õigusabi taotluses esiletoodud elukaaslase varalist seisundit (nähtub Harju Maakohtu 05.04.2012 määrusest ts/asjas nr 2-12-8591; t I kd lk 13-15). Lisaks selgitas kolmas isik 19.06.2015 menetlusdokumendis, et VN-le kuulub: OÜ K osa nominaalväärtusega 2556 eurot, kuid majandustegevus puudub ja seega osa
väärtusetu; OÜ T osa nominaalväärtusega 2236.90 eurot, osa väärtusetu samal põhjusel; J OÜ osa nominaalväärtusega 21 000 eurot, kuid omanikutulu välja ei ole makstud. Samuti selgitas hageja ringkonnakohtu istungil, et tema abikaasa on jurist, kelle sissetuleku moodustab juhatuse liikme tasu, samuti teenib lisatulu õigusabiga (dokumentide koostamine); 2012.a menetlusabi taotluses märgitud elukaaslase ettevõtlusest saadud 800 euro suuruse sissetuleku hulgas oli ka õigusabiga teenitud lisatulu; OÜ J vajab investeeringuid, mistõttu dividende ei ole makstud.
35.Kolleegium on seisukohal, et hageja ja kolmanda isiku ema varaliste seisundite võrdlus ei anna samuti alust kalduda kõrvale nendevahelisest eelduslikust võrdsusest kolmanda isiku ülalpidamisel. Nende igakuised alalised sissetulekud on sisuliselt võrdsed ja nende suurenemine sõltub nende endi (formaalselt kolmanda isiku ema) tahtest ja tegevusest OÜ J igapäevases majandustegevuses. Puudub vaidlus, et tegemist on kasumis oleva ettevõttega, millel hageja hinnagul on arenguperspektiivi. Ka on mõlemal vanemal võimalused teenida lisasissetulekut.
36.Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnevalt leidis veenvat tõendamist, et hagejal puuduvad mõjuvad põhjused PKS § 102 lõike 2 mõttes, mis annaksid aluse vähendada kostjale tasumisele kuuluvat elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud alammäära, nagu taotleb hageja. Tõendamist leidis, et hageja on kohustatud täitma kostja ülalpidamiskohustust võrdväärselt kostja emaga, samuti kolmanda isiku ülalpidamiskohustust võrdväärselt kolmanda isiku emaga. Asjaolu, et hageja ja kolmanda isiku ema on korraldanud oma pere- ja tööelu selliselt, et nende igakuise sissetuleku moodustab formaalselt ainult VV kehtestatud kuupalga alammäära suurusega ligilähedases suuruses töötasu, ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks hagejale õiguse osaleda kostja ülalpidamises ebapiisavas ulatuses. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (lahendid nr 3-2-1-160-12, p 7; nr 3-2-1-118-12, p 15; nr 3-2-1-21-15, p 14). Eelpool leidis tõendamist, et hagejal oleks vastava tahte olemasolul seaduslikke võimalusi saada suuremat sissetulekut ning ta ei suutnud ringkonnakohtule istungil selgitada, miks ta ei ole aastate jooksul võtnud ette konkreetseid samme saada suurema töötasuga töökohta, kui abikaasa äriühing ei tahe või mingil põhjusel ei saa tema töötasu mõistliku suuruseni suurendada.
37.Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist, et hageja poolt kostja ülalpidamiskohustuse seaduses (PKS § 96 ja § 97) ettenähtud määras täitmise tõttu jääksid kolmanda isiku vajadused olulises osas kaitseta. Kolleegium on seisukohal, et vaidluse lahendamisel tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et kostja elab koos emaga, mis tähendab, et kui isal ja tema praegusel perel on nüüdsest teada konkreetne rahasumma, mida ta peab igakuiselt oma vanem alapse ülalpidamiseks panustama, siis ema peab olema valmis kandma mistahes erakorralisi kulutusi, mille tekkimist elatise määramisel ei ole võimalik ette arvestada, kuid mis igapäevases elukorralduses paratamatult ette võivad tulla.
38.Apellant vaidlustab menetluskulude jätmise TsMS § 163 lõike 1 järgi tema kanda vaatamata sellele, et maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kolleegium nõustub apellandiga. Iseenesest õige on maakohtu viide hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 163 lõikele 1, kuid nimetatud säte ei võimalda jätta menetluskulusid täies ulatuses ainult ühe poole kanda. Nimetatud sätte kohaselt on kohtul hagi osalise rahuldamise korral alternatiivselt järgmised võimalusid menetluskulude jaotamiseks: võrdsetes osades mõlema poole kanda või võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tuleb maakohtu otsus menetluskulude jagamise osas tühistada ja uue
otsusega jaotab kolleegium maakohtu menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele 332.34 eurolt 263.96 euroni kuus (68.41 euro ulatuses), kuigi hageja taotles vähendamist 145 euroni (so 187.34 euro võrra kuus), kuulub hagi rahuldamisele 37% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 37% ulatuses kostja ja 63% ulatuses hageja kanda. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud jäävad TsMS § 167 lõike 1 alusel 37% ulatuses kostja kanda.
39.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lõikele 2, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lõike 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-147-14, p 22).
40.Hageja esitas taotluse 09.09.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks, põhistades, et protokolli 3-ndal lehel asuv lause „Majanduslik olukord ei olnud nii kehv kui praegu“ on eksitav, kuna jääb mulje, nagu oleks hageja silmas pidanud J OÜ majanduslikku olukorda, kuigi tegelikkuses pidas silmas enda majanduslikku olukorda. Kolleegium määrab TsMS § 53 lõike 4 alusel hageja taotlus rahuldada. Kuigi protokolli tervikuna lugedes on ilmselgelt arusaadav, kelle majanduslikule olukorrale hageja sellise hinnangu andis, võib protokolliga pealiskaudsele tutvujale jääda tõepoolest hageja poolt väidetud eksitav mulje.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.