U.X hagi Q.D vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 052/2011/1654, nr 052/2011/2103, nr 052/2012/2319 Harju Maakohtu 12.04.2017 otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): U.X (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus (e-post: XXX)
1(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5624
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Q.D (isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja M.T (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Julia Gramma (e-post: XXX)
Istungi toimumise aeg
05.10.2017
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 12.04.2017 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus tunnistas täiteasjas nr 052/2011/2103 toimuva sundtäitmise lubamatuks täies ulatuses ning osas, milles maakohus tunnistas täiteasja nr 052/2012/2319 toimuva sundtäitmise lubamatuks 1 751,06 euro ulatuses ja sundtäitmise lubatavaks 1 173,74 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse ja riigituludesse riigilõivu maksmise kohustuse määramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
4.1.Hagi rahuldada osaliselt. 4.2.Tunnistada täiteasjas nr 052/2011/2103 toimuv sundtäitmine osaliselt lubamatuks selliselt, et sundtäitmine on lubatav summa 4 335,41 euro ulatuses.
4.3.Tunnistada täiteasjas nr 052/2012/2319 toimuv sundtäitmine osaliselt lubamatuks selliselt, et sundtäitmine on lubatav summa 1 173,74 euro ulatuses.
4.4.Jätta läbi vaatamata U.X hagi Q.D vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2011/1654.
5.Poolte menetluskulud maakohtus tuleb 2/3 ulatuses jätta U.X kanda ja 1/3 ulatuses Q.D kanda, sh ka riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv, mille tasumisest oli U.X hagiavalduse esitamisel vabastatud.
6.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, sh tuleb Q.D kanda jätta ka riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv, mille tasumisest oli Q.D apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.
7.Mõista välja Q.D-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv summas 583,3 eurot.
8.Mõista välja U.X-ilt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv summas 316,6 eurot.
9.Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud riigilõivusummad tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni riigile riigilõivu tasumiseni tuleb U.X-il ja Q.D-ltasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt riigilõivu summadelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise 2(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5624 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavaldusest nähtub, et Harju Maakohtu 23.02.2011.a tagaseljaotsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja tagasiulatuv elatis summas 3 449,18 eurot ning igakuine elatis alates 11.02.2010.a kuni 10.11.2018.a summas 332,34 eurot. 03.06.2011.a algatas Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 23.02.2011.a kohtulahendi alusel kostja seadusliku esindaja avalduse alusel täitemenetluse asjas nr 052/2011/1654. 01.08.2011.a algatas Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 23.02.2011.a kohtulahendi alusel kostja seadusliku esindaja avalduse alusel täitemenetluse asjas nr 052/2011/2103. 28.06.2012.a. algatas Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 23.02.2011.a kohtulahendi alusel kostja seadusliku esindaja avalduse alusel täitemenetluse asjas nr 052/2012/2319. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2015.a otsusega vähendas kohus igakuist elatist tagasiulatuvalt alates 02.07.2012.a 263,96 euroni kuus. Otsus jõustus 13.01.2016.a. Lisaks elatise vähendamisele tekkis otsusega hagejal nõue kostja vastu 37% ulatuses kantud menetluskulude summast. Harju Maakohtu 11.03.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-25579 määras kohus kindlaks asjaga seonduvate menetluskulude suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks pärast poolte menetluskulude tasaarvestamist välja 83,03 eurot. Määrus ei ole käesolevaks ajaks jõustunud, kuivõrd kostja esitas selle suhtes määruskaebuse.
2.Hageja pangakontod on kohtutäituri poolt täitemenetluste tagamiseks arestitud. Nendele laekunud summad kantakse üle kohtutäituri ametikontole ja need arvestatakse täitemenetluse esemeks olevate kohustuse katteks. Samuti on hageja enda praeguse abikaasa kontolt teinud elatise kohustuse täitmiseks jooksvalt ülekandeid otse kostja pangakontole. Hageja on korduvalt pöördunud kohtutäitur Urmas Tärno poole avaldustega, milles palub anda endale ülevaade täitemenetluses tasutuks loetud summadest ja võlgnevuse jäägist, kuid ei ole oma päringutele ühelgi korral vastust saanud. 11.03.2016.a edastas kohtutäitur Urmas Tärno hagejale teate täitetoimingust, mille sisuks on hagejale kuuluva korteriomandi aadressil XXX pildistamise korraldamine. Teates on võlgnevuse summaks täiteasjas nr 052/2011/2103 märgitud 8098,96 eurot. Hageja eeldab, et täitetoimingu läbiviimise eesmärgiks on asuda täitemenetluse raames korraldataval enampakkumisel võõrandama korteriomandit aadressil XXX, mida hageja kasutab oma praeguse perekonna elukohana.
3.Hageja on seisukohal, et tal ei saa olla kostja ees 11.03.2016.a täitetoimingu teates näidatud võlgnevust summas 8098,96 eurot, kuivõrd hageja on jooksvalt elatise tasumise kohustust nii kohtutäituri ametikonto kaudu kui ka otse kostjale (ning kostja seaduslikule esindajale) pidevalt täitnud. Tegelikkuses nõuab kohtutäitur Urmas Tärno hagejalt veelgi suurema summa tasumist, kuivõrd sama täitedokumendi (23.02.2011.a. tagaseljaotsus) alusel on menetluses veel kaks täiteasja. Kokku on hageja kostjale tasunud 11 071,29 eurot. Nii on hageja poolt täielikult tasutud 03.06.2011.a alustatud täitemenetluses sissenõutav summa (1000 eurot) ning 01.08.2011.a. alustatud täitemenetluses sissenõutav summa (8098,96 eurot). 28.06.2012.a. alustatud täitemenetluse esemeks olevast võlgnevusest on hageja arvestuste kohaselt tasumata 1026,73 eurot.
4.Lisaks eelnevale on hagejal õigus tasaarvestada kostjale tasutava võlgnevusega Harju Maakohtu 11.03.2016.a määruses näidatud kostja kohustus hageja ees summas 83,03 eurot. Hageja vastav nõue on tekkinud 29.09.2015.a otsusega, mis on käesolevaks ajaks
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5624
jõustunud. Seega on kostja täidetav nõue hageja vastu tassarvestatava summa võrra veelgi väiksem. Hageja on alates 03.06.2011.a. tasunud kokku 13 393,15 eurot. Kokku on kostja kohtutäituri vahendusel seega saanud täiteasjade nr 052/2011/2013 ja nr 052/2012/2319 esemeks olevate võlgnevuste katteks 2 609,20 eurot. Kokku on hageja otse M.T kontole kandnud perioodil 03.06.2011.a kuni 29.11.2016.a täiteasjade nr 052/2011/2013 ja nr 052/2012/2319 katteks 6 828,12 eurot. Seega on hageja poolt tehtud maksete arvelt pärast juba lõpetatud täiteasjas nr 052/2011/1654 võlgnevuse täielikku tasumist kohtutäituri vahendusel ja otse kostja ema M.T kontole laekunud 9 437,32 eurot. Sellega on hageja ilma igasuguste vaidlusteta täielikult tasunud täiteasja nr 052/2011/2013 esemeks oleva võlgnevuse summas 8098,96 eurot, mistõttu tuleb sundtäitmine nimetatud asjas vaidlusteta lubamatuks tunnistada. Hageja on täiteasjade nr 052/2011/2013 ja nr 052/2012/2319 raames tasunud kostjale kohtutäituri vahendusel 2 609,20 eurot, otse kostja ema M.T kontole 6 828,12 eurot ning otse kostja kontole 2 620 eurot. Kokku on kostja seega täiteasjade raames saanud hagejalt 12 057,32 eurot. Sellega on hageja mõlema täiteasja esemeks olnud nõuded (vastavalt 8098,96 euro ja 2999,06 eurot) täielikult ja lõplikult täitnud, mistõttu tuleb sundtäitmine mõlemas täitemenetluses lugeda lubamatuks. Hageja on seisukohal, et otse kostja kontole kantud summasid saab ja tuleb käsitleda 23.02.2011.a kohtulahendi alusel teostatud elatise maksetena. Hageja jääb varem avaldatud seisukoha juurde, mille kohaselt leppisid hageja ja kostja ema M.T kokku, et hageja võib elatise osaliselt kanda otse kostja, s.o. Q.D kontole. Sellist kokkulepet tõendab esmalt kontole kantud rahaliste vahendite kasutamine. Konto väljavõtetelt nähtub, et 2013 aastal on kontolt peaaegu kõik sinna laekunud summad edasi kantud M.T kontole. 2014.a. on kontolt teostatud väiksemates summades makseid erinevates toidupoodides, kuid suuremad summad on kantud edasi M.T kontole, nendega on tasutud näiteks treeningute arvete eest (Spordiklubi Garant) või lastevoodi eest. 2015 ja 2016 aastal on arvele laekunud summadega tõepoolest tasutud väiksemate ostude eest, mille põhjal võib olla usutav, et need tehingud on vähemalt osaliselt tehtud kostja enda poolt. Ei ole eluliselt usutav, et M.T’l puudus ülevaade kontol toimuvast ja võimalus sinna laekunud elatise summasid enda äranägemisel kasutada. Selline kostja väide on täielikult pahatahtlik ja eksitav. Kuivõrd hageja ei ole kostja seadusliku esindajana kostjale kõnealust pangakontot avanud, sai seda kostja kui alaealise piiratud teovõimega isiku nimelt teha üksnes kostja ema M.T. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et M.T’le kuulub täielikult kontroll ka arvelduskonto ja sinna laekuvate vahendite käsutamise üle. Juhul, kui M.T otsustas lubada sinna laekunud vahendeid kostjal kasutada enda äranägemisel nö. taskurahana, oli see tema enda otsus, mida ei saanud kuidagi mõjutada hageja. Hageja hinnangul on arusaamatu kostja seisukoht, mille kohaselt ei ole täitemenetluses lubatud otse sissenõudja kontole kantud summasid nõude täitmisena arvesse võtta. Käesoleval juhul puudub täitemenetluse aluseks oleva kohtulahendi resolutiivosas ka igasugune viide täitmise spetsiifiliste nõuete s.h. selle kohta missugusele arvele tuleb otsust täita, samas on hageja kostja kontole teostatud ülekannetel alati märkinud, et ülekande aluseks on hageja poolt kostjale tasutav elatis. Eelnevale tuginedes palub hageja tunnistada lubamatuks 23.02.2011.a kohtuotsuse alusel kohtutäitur Urmas Tärno menetluses olevates täiteasjades nr 052/2011/2103 ja 052/2012/2319 toimuv täitemenetlus, kuivõrd mõlema menetluse aluseks olevad võlgnevused on U.X poolt täielikult täidetud; kõik hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited
4(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5624
10.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja nõue täitemenetluse nr 052/2011/1654 sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamiseks on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna antud täitemenetlus on kohtutäituri poolt juba alates 20.02.2015 lõpetatud.
11.Vastavalt kohtutäituri 18.04.2016 otsusele on hageja nõuete jääk täiteasjas nr 052/2011/2013 on 6728,24 eurot ning täiteasjas nr 052/2012/2319 on 3208,84 eurot. Seega hageja võlgnevuse suurus 18.04.2016 seisuga täiteasjades nr 052/2011/2013 ja 052/2012/2319 on kokku 9 937,08 eurot.
12.Hageja poolt otse kostja arveldusarvele makstud raha ei saa lugeda elatise tasumise kohustuse täitmiseks, kuna vastavalt kohtuotsustele, mille alusel olid täitemenetlused alustatud, pidi hageja tasuma elatist kostja seaduslikule esindajale.
13.Hageja ei saa nõuda kostjale makstud rahasumma tasaarvestamist kohtuotsustest tuleneva elatise nõudega. Hageja hagiavalduse punktis 2.3. olev väide, et hagejal on õigus tasaarvestada elatise tasumise nõue on vastuolus võlaõigusseaduse § 200 lg 1 punktiga 1, mille kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet.
14.Pärast abielu lõpetamist augustis 2008 oli U.X viimane elatise kanne M.T pangakontole 05.10.2009 aastal summas 2000 Eesti krooni. Ajavahemikul alates 06.10.2009 kuni 26.07.2011 ei ole U.X elatist tasunud. Ajavahemikul alates 27.07.2011 kuni 21.10.2016 aastani sai M.T elatisena kohtutäituri poolt 3446,50 eurot. Kostja nõuete suurus vaidlusolevate täiteasjades nr 052/2011/2013 ja nr 052/2012/2319 on kokku 12 098,02 eurot.
15.02.07.2012 otsuse kohaselt pidi hageja tasuma igakuiselt 263,96 eurot lapse elatisena. Ajavahemikul alates 27.07.2011 kuni 21.10.2016 aastani sai kostja ema elatisena hageja poolt 6495,31 eurot. Hagejal on Kostja ees jooksev igakuine elatise võlg, mis ta peab igakuiselt tasuma vastavalt otsusele. Käesoleval hetkel ei ole alustatud uut täitemenetluse võla osas, mis kujunes peale 2013 aastat. Kostja emale tehtud ülekannete selgitusena on hageja ise määranud, et makstakse elatis kostjale, kuid ei ole määratud, et nimetatud summadega kustutatakse võlgnevust vaidlusolevates täitemenetlustes. Seega ei saa hageja pidada kostja ema kontole kantud raha summas 6495,31 eurot kohtutäiturile tasutuks ja selle summa võrra vähendada nõuete suurust täitemenetlustes. Väär on hageja väide, et tema on tasunud kostjale elatisena 11 071,29 eurot. Ajavahemikul alates 27.07.2011 kuni 21.10.2016 aastani sai kostja elatisena 6 495,31 eurot, mis oli kantud kostja ema kontole ja kohtutäituri poolt 3446,50 eurot, so kokku 9 941,81 eurot.
16.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja pangakontole ülekantud raha summas 2620 eurot tuleb lugeda elatise kohustuse täitmisena. Kostja väidab, et ta ei ole andnud nõusolekut elatise kandmiseks kostja kontole. Ei vasta tõele, et hageja ja kostja ema vahel oli kokkulepe, et elatis makstakse kostja kontole. Käesolevaga esitab kostja 06.05.2013 aastal hagejale edastatud e-kirja, kus kostja ema korduvalt palub hagejat tasuda elatis tema pangakontole Danske Pangas. Nimelt kirjutas kostja ema hagejale järgmist: Tere U.X, pöördun sinu poole veel kord, palun kanda elatis arvele: Danske Bank XXXXXXXXXXX”. Asjaolu, et kostja ema hageja palvel teatas kostja pangaarve numbri, ei tõenda asjaolu, et kostja ema andis nõusoleku elatise tasumiseks otseselt lapse kontole.
17.Kostja ei ole nõus hageja seisukohaga, et kostja vanemate kokkulepet elatise tasumise kohta tõendab asjaolu, et kostja ema M.T kandis 2013 aastal üle enda pangakontole 305 eurot ning novembris 2014 kandis üle veel 150 eurot, so kokku 455 eurot. Antud summad olid ülekantud olukorras, kus Hageja tasus elatisena ainult 80 eurot kuus ning kostja ema ei saanud tagada lapsele igapäevase vajaduste rahuldamist. Kostja ema kinnitab, et antud summa oli kasutatud lapse elatise kohustuse täitmiseks ning nõus 455 euro võrra olemasoleva hageja elatise võlgnevuse vähendama.
5(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5624
18.Lapse voodi eest maksmine kostja pangakontolt ei saa käsitleda elatise tasumisena, sest see oli lapse soov isa poolt kingitud raha käsutada endale uue voodi soetamiseks. Põhjendamatu on hageja väide, et kostja ema ei ole kordagi avaldanud hagejale, et ei käsitle hageja poolt kostjale ülekantud raha elatisena. Elatise võla arvestamisel ei ole kostja ühtegi korda arvestanud kostja pangakontole ülekantud raha. Kostja ema ei pea arvestust ning ei jälgi kui palju lapsele kantakse. Esimese astme kohtu otsus
19.Harju Maakohus rahuldas U.X hagi Q.D vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 052/2011/2103, nr 052/2012/2319 osaliselt. Täiteasjas nr 052/2011/2103 tunnistab kohus sundtäitmise lubamatuks, kuna sundtäidetav nõue on rahuldatud. Täiteasjas nr 052/2012/2319 toimuva sundtäitmise tunnistab kohus lubamatuks 1751,06 euro (sundtäidetav nõue 18.04.2016.a seisuga kostja väitel 3208,84 eurot – reaalne võlgnevus 1 457,78 eurot) ulatuses põhjusel, et nõue on rahuldatud. Sundtäitmine täiteasjas nr 052/2012/2319 jätkub rahuldamata nõude osas summas 1 457,78 eurot.
20.Hagiavalduses on hageja esitanud nõude täiteasjades nr 052/2011/1654, nr 052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetluse kestel on selgunud, et täiteasjas nr 052/2011/1654 on täitemenetlus lõpetatud juba enne hagi esitamist. Hageja on 29.11.2016.a menetlusdokumendis oma nõuet täpsustanud ning taotleb hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 052/2011/2103 ja 052/2012/2319.
21.Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täiteasjades nr 052/2011/2103 ja 052/2012/2319 on täitemenetlus alustatud kostja avalduste alusel, millisega taotletakse pöörata sundtäitmisele Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-6879 tehtud 23.02.2011.a tagaseljaotsus (I kd, tlk 7-9). Täiteasjas nr 052/2011/2103 on nõude sisuks hageja elatisevõlgnevus summas 8098,96 eurot, lisanduvad täitekulud (I kd, tlk 11, 01.08.2011.a täitmisteade) ning täiteasjas nr 052/2012/2319 on nõude sisuks hageja elatisevõlgnevus summas 2999,06 eurot, lisanduvad täitekulud (I kd, tlk 12, 28.06.2012.a täitmisteade).
22.Harju Maakohtu 23.02.2011.a tagaseljaotsusega (I kd, tlk 7-9) tsiviilasjas nr 2-10-6879 rahuldas kohus M.T hagi U.X vastu ning mõistis U.X’lt välja elatise Q.D ülalpidamiseks kasuks. Hagejalt mõisteti lapse kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 11.02.2009.a – 10.02.2010.a summas 3449,18 eurot. Lisaks mõisteti hagejalt lapse kasuks välja igakuine elatis summas 332,34 eurot kuus. Elatist tuli tasuda alates 11.02.2010.a. Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2015.a otsusega tsiviilasjas 2-12-25579 (I kd, tlk 13-23) vähendati hagejalt väljamõistetud elatist ning hageja kohustus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist alates 02.07.2012.a kokku 263,96 eurot kuus.
23.Kohtu arvutuste kohaselt pidanuks hageja tasuma kostjale elatist kõigi täiteasjade raames kokku 12 098,02 eurot (1 000 + 8 098,96 + 2 999,06). Elatise sissenõudmiseks on esimene täiteasi algatatud 03.06.2011.a ning alates nimetatud kuupäevast tehtud makseid arvestab kohus täiteasjade raames tasutuks.
24.Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud kostja seadusliku esindaja kontole perioodi 03.06.2011.a – 03.06.2013.a eest elatist summas 2 509,07 eurot (I kd, tlk 26, pangakonto väljavõte, kohus ei arvestanud elatisena 10.06.2012.a menetluskulude hüvitist tsiviilasjas nr 2-10-6879 summas 486 eurot) + perioodi 04.06.2013.a – 03.06.2015.a eest summas 2 070 eurot (I kd, tlk 27-28, pangakonto väljavõte) + perioodi 04.06.2015.a – 06.04.2016.a eest summas 680 eurot (I kd, tlk 29, pangakonto väljavõte) + perioodi 06.04.2016.a – 29.11.2016.a eest summas 655 eurot (II kd, tlk 50, pangakonto väljavõte), s.o kokku 5 914,07 eurot.
6(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5624
25.Kohtutäituri vahendusel on perioodil 07.12.2012.a – 26.04.2016.a täiteasjade raames kostjale kantud 3446,50 eurot (II kd, tlk 87, kohtutäituri poolt tehtud kannete koondtabel; I kd, tlk 185-187, pangakonto väljavõte).
26.Hageja tööandjalt X OÜ on kostja nõude katteks arestitud töötasunõuded perioodil aprill 2016.a – november 2016.a summas 1 279,67 eurot (II kd, tlk 98, koondtabel ja II kd, tlk 48-49 pangakonto väljavõtted).
27.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja ka kolmandad isikud hageja eest teinud makseid otse kostja pangakontole, märkides selgituseks, et makse on tehtud elatise kohustuse täitmiseks. Kohus on seisukohal, et tegemist on kostjale isiklikuks kasutamiseks antud rahaga, s.o taskurahaga. Kuna antud juhul puudus kostja seadusliku esindaja vastav nõusolek või heakskiit, ei ole hageja poolt ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud.
28.Kokku on hageja täiteasjades sundtäidetavate nõuete katteks tasunud 10 640,24 eurot (5914,07 + 3446,50 + 1279,67). Seega täiteasjades sundtäidetavad nõuded rahuldamata 1 457,78 euro ulatuses (12 098,02 – 10 640,24).
29.Kuna täiteasjas nr 052/2011/1654 oli sissenõutavaks võlgnevuseks 1 000 eurot, täiteasjas nr 052/2011/2103 oli 8098,96 eurot ning täiteasjas nr 052/2012/2319 on 2999,06 eurot, ja täiteasi nr 052/2011/1654 on juba nõude rahuldamise tulemusel lõpetatud, loeb kohus täitemenetluste alustamise järjekorda arvestades, et ka täiteasjas nr 052/2011/2103 on sissenõutav võlgnevus rahuldatud, mistõttu tuleb nimetatud täiteasjas tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Eeltoodust tulenevalt on lubatud kostja nõudeid sundtäita üksnes täiteasjas nr 052/2012/2319 ning seda 1 457,78-eurose võlgnevuse osas. Seega nõuab kostja käesoleval juhul elatise tasumist ülemääraselt. Hageja apellatsioonkaebus
30.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus jättis U.X nõude rahuldamata (resolutiivosa p 3 2. lause), samuti menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
31.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus otse kostja arvele tasutud elatisemaksete analüüsimisel jätnud arvestamata kostja omaksvõtu ning jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid ja põhjendused. Esmalt selgitab hageja, et 12.12.2016 kohtule esitatud menetlusdokumendi punktis 1.14 on kostja sõnaselgelt omaks võtnud, et kostja isiklikult kontolt on tema seadusliku esindaja kontole edasi kantud 455 eurot ning neid vahendeid on kasutatud lapse igapäevaste vajaduste tarbeks ning kostja on nõus selle summa lugema elatise katteks. Maakohus on nimetatud omaksvõtu jätnud täielikult tähelepanuta ja lugenud ka 455 eurot täiesti põhjendamatult kostjale antud taskuraha hulka. Eelnevaga seonduvalt juhib hageja kohtu tähelepanu sellele, et kostja isiklikult kontolt on tema ema kontole edasi kantud 505 eurot, mitte 455 eurot, mille kostja on elatismaksena omaks võtnud.
32.Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja seisukohad, et ka teistelt kostja isiklikult kontolt teostatud maksetest kattis kostja ema kostja igapäevaseid kohustusi. Konto väljavõttelt nähtub, et tasutud on teleteenuste arveid Tele2 Eesti AS-ile, ujumistreeningutega seonduvaid arveid Spordiklubile Garant, 15.12.2014 laste voodi ostmisel 256 eurot jne.
33.Maakohus on jätnud otsuse tegemisel täiesti põhjendamatult tähelepanuta hageja poolt esitatud seisukohad, mille kohaselt on kostja ema oma tegevusega heaks kiitnud asjade korralduse, kus hageja tasub kostjale makstavat elatist osaliselt kostja isiklikule kontole. Kostja ema on elatisena laekunud summad osaliselt võtnud enda kasutusse ning on heaks kiitnud nende kasutamise kostja äranägemisel. Hageja jääb seisukoha juurde, et kostja isiklikule pangakontole kantud elatisemaksed tuleb lugeda elatisekohustuse täitmise hulka. 7(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5624 Seega on hageja ka täiteasja nr 052/2012/2319 esemeks oleva kohustuse täielikult täitnud ja hagi tuleb täielikult rahuldada.
34.Maakohus on otsusega jaganud riigile menetluskulu hüvitamise kohustuse proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga, samas on kohus poolte kantud menetluskulud jätnud poolte endi kanda. Hageja on seisukohal, et selline menetluskulude jaotus on ebaloogiline ja põhjendamatu arvestades seda, et kohus on käesolevas asjas hagi suuremas osas rahuldanud (86,86%). Kohtul oleks tulnud jätta menetluskulud proportsionaalselt poolte või täielikult kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
35.Kostja palub apellatsioonakebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi ja jätta selles osas hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
36.Kostja on nõus kohtu arvestusega, mille kohaselt ajavahemikul alates 03.06.2011 kuni 29.11.2016 tasus hageja kostja seaduslikule esindajale kokku 5 914,07 eurot ning hageja tööandja X OÜ kandis kostjale tema elatisnõude katteks 1 279, 67 eurot. Kostja ei ole nõus kohtu seisukohaga, et antud summa võrra tuleb lugeda rahuldatauks täiteasjades olevaid nõudeid. Kostja on seisukohal, et antud osas on maakohtu otsuse põhjendamatu ning ei põhine seadusel. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis arvestamata kostja vastuväite selle kohta, et hageja poolt kostja seaduslikule esindajale tasutud summad tuleb pidada hageja jooksva elatise kohustuse täitmisena, mitte aga arvestada täiteasjades olevate nõuete täitmisena. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja pidi kostjale igakuiselt elatisena tasuma 3 449,18 eurot kuus kuni 24.06.2012 ning alates 25.06.2012 pidi tasuma 263,96 eurot kuus. Kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest tuleneb, et kostja seaduslikule esindajale tehtud kõikide ülekannete selgitusena on hageja ise märkinud, et makstakse elatist, mitte võlga täiteasjades. Hageja ja hageja tööandja määras, et kantud rahasummaga täidetakse elatiskohustus, mitte võlg täiteasjades. Seega määras hageja ise, millise kohustuse ta täidab, so elatise, mitte võla tasumise. Tulenevalt sellest leiab kostja, et maakohtu järeldus on väär selles, et kostja kontole rahasummade tasumisega täitis hageja täiteasjades olevaid nõudeid. Kostja on seisukohal, et täitemenetluses on rahuldatud ainult neid hageja kohustusi, mis olid täidetud kohtutäituri vahendusel.
37.Kostja ei ole nõus ka maakohtu otsusega menetluskulude jaotuse osas. 19.11.2016 esitatud dokumendis täpsustas hageja oma nõudeid ning punktis 1.2 teatas, et täitemenetlus nr 052/2011/1654 on lõpetatud ja nõue selles osas puudub. Kohus lõpetas menetluse hageja ühe kolmandiku nõude osas hageja menetlusliku toimingu tõttu ning pidi selles ulatuses jätma kõik menetluskulud hageja kanda.
38.Kostja on seisukohal, et maakohus pidi sõltumata käesolevas asjas tehtud lahendist kõik menetluskulud jätma hageja kanda, sest kõiki asjaolusid arvestades on menetluskulude väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane.
39.Käesoleva menetluse sisuks oli hageja väide, et täitemenetluses olev võlg on vähenenud, kuna ta on osaliselt seda tasunud kostja seaduslikule esindajale. Kostja on seisukohal, et selline hageja käitumine on kostja suhtes pahatahtlik. Hageja pidi esitama kõik oma vastuväited võla suuruse ja selle väidetava vähenemise osas kas kohtutäiturile või kostjale, kuid selle asemel pöördus otse kohtusse, tekitades ebamõistlikke menetluskulusid.
40.Hageja ei ilmunud kohtutäituri poolt määratud hageja enda poolt esitatud kaebuse läbivaatamisele, mis toimus 18.04.2016 ning seega on hageja ise vältinud vaidluse lahendamise võimalust kohtuväliselt ilma täiendavate kuludeta. Tulenevalt sellest palub apellant jätta kõik esimeses astmes kantud ja käesolevas asjas kantud menetluskulud hageja kanda.
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5624
Vastused apellatsioonkaebustele
41.Pooled vaidlesid teineteise esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles maakohus tunnistas täiteasjas nr 052/2011/2103 toimuva sundtäitmise lubamatuks täies ulatuses ning osas, milles maakohus tunnistas täiteasja nr 052/2012/2319 toimuva sundtäitmise lubamatuks 1 751,06 euro ulatuses ja sundtäitmise lubatuks 1 173,74 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse ja riigituludesse riigilõivu maksmise kohustuse määramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus. Hageja ja kostja apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
43.Asja materjalidest nähtub: - Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-10-6879 23.02.2011 tagaseljaotsuse (I kd, tlk 79), mille kohaselt rahuldas M.T hagi U.X vastu ning mõistis U.X-ilt välja tagasiulatuvalt elatise perioodi 11.02.2009 kuni 10.02.2010 eest kokku summas 3 449,18 eurot Q.D ülalpidamiseks. Samuti mõistis kohus välja igakuise elatise summas 332,34 eurot alates 11.02.2010 Q.D ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 10.11.2018.a. - Harju tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno saatis 03.06.2011 täiteasjas nr 052/2011/1654 hagejale täitmisteate (I kd, tlk 10) teatades, et algatatud on täitemenetlus, täitedokumendiks on Harju Maakohtu kohtuotsus nr 2-10-6879, nõude suuruseks 1 000 eurot ja nõude sisuks elatise võlgnevus. - Harju tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno saatis 01.08.2011 täiteasjas nr 052/2011/2103 hagejale täitmisteate (I kd, tlk 11) teatades, et algatatud on täitemenetlus, täitedokumendiks on Harju Maakohtu kohtuotsus nr 2-10-6879, nõude suuruseks 8 098,96 eurot ja nõude sisuks elatise võlgnevus. - Harju tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno saatis 28.06.2012 täiteasjas nr 052/2011/2319 hagejale täitmisteate (I kd, tlk 12) teatades, et algatatud on täitemenetlus, täitedokumendiks on Harju Maakohtu kohtuotsus nr 2-10-6879, nõude suuruseks 2 999,06 eurot ja nõude sisuks elatise võlgnevus. - Tallinna Ringkonnakohus tegi tsiviiasjas nr 2-12-25579 U.X hagis Q.D vastu elatise suuruse muutmise hagis otsuse (I kd, tlk 1323), mille järgi vähendas Harju Maakohtu 23.02.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-6879 U.X-ilt Q.D ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust alates 02.07.2012 263,96 euroni kuus kuni Q.D täisealiseks saamiseni või põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
44.Täitmisteadetes puudub teave selle kohta, millise ajavahemiku elatise tasumata jätmise tõttu on täitmisteadetes märgitud võlgnevused tekkinud. Nimetatu selgub kohtutäituri otsusest (I kd, tlk 179-184). Otsusest tulenevalt oli täiteasja nr 052/2011/1654 algatamisel 03.06.2011 elatisraha võlgnevus seisuga 03.06.2011 1000 eurot, täiteasja nr 052/2011/2013 algatamisel 01.08.2011 oli elatisraha võlgnevus seisuga 11.07.2011 8098,96 eurot, täiteasja nr 052/2012/2319 algatamisel 28.06.2012 oli elatisraha võlgnevus seisuga 28.06.2012 2 999,06 eurot.
45.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et täitmisteadetes märgitud elatise võlgnevuse suurus on õige, kui jätta arvestamata enne täiteasja nr 052/2012/2319 algatamist kolmanda isiku kaudu otse kostja seaduslikule esindajale tasutud elatise summad.
46.Asja materjalidest nähtuvalt keskendub pooltevaheline vaidlus peamiselt sellele, millal, kelle poolt ja kellele kantud summasid saab lugeda täiteasjades elatise võlgnevuse
9(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5624 tasumiseks. Kostja on menetluses läbivalt seisukohal, et hageja on kolmandate isikute kaudu tasunud raha jooksva elatise katteks.
47.Maakohus asus otsuses seisukohale, et ülekantud summadega tasuti täitemenetlustes elatise võlgnevust. Õige on apellatsioonkaebuse väide selles, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis arvestamata kostja seisukoha, et kostja seadusliku esindaja arvelduskontole tasutud summad tuleb lugeda jooksva elatise tasumiseks, sest summad on kantud selgitusega “U.X eest, Q.D elatis”.
48.Käesolevast asjast nähtub, et hagejal oli kostja ees kohustus tasuda algatatud täiteasjades märgitud elatise võlgnevus ja ka jooksev elatis. Seega oli hagejal kostja ees mitu erinevat kohustust. Asjas puudub vaidlus selles, et kõikide kohustuste katteks pole hageja piisavalt raha üle kandnud. Kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik VÕS § 88 lg 1 järgi määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata selle võlausaldaja. Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus.
49.Ringkonnakohus on seisukohal, et VÕS § 88 saab kohaldada tõlgendusnormina ka juhtudel, mil võlgniku võla täidab kolmas isik juhul, kui võlgnikul on võlausaldaja ees mitu kohustust. Seega tuleb asja lahendamisel analüüsida hageja eest kohustuse täitnud kolmanda isiku tahteavaldust. Nagu eelpool viidatud, kanti kolmanda isiku poolt kostja seadusliku esindaja arvelduskontole üle erinevaid summasid selgitusega „U.X eest, Q.D elatis“. Nimetatud selgitusest on ringkonnakohtu arvates selgesti tuvastatav, et sooviti tasuda jooksvat elatist, mitte algatatud täitemenetlustes võlgnevuse tasumist, sest igasugune viide täitemenetlustele või võlgnevustele selgitustes puudub. Asjaolule, et sooviti maksta jooksvat elatist lapse ülalpidamiseks viitab ka see, et kuigi ühe kuu jooksul on makstud erinevaid summasid mitu korda, ei ületa ühes kuus makstud kogusumma elatise väljamõistetud suurust, jäädes sellest suuremas osas märkimisväärselt väiksemaks. Erandina on 2011.a juulis, 2011.a septembris ja 2011.a novembris tasutud (I kd, tlk 37) ühes kuus rohkem kui igakuiselt väljamõistetud elatis, kuid samas on nimetatud perioodil mõnel kuul jäetud elatis üldse tasumata. Ringkonnakohtu arvates lisab veenvust sellele, et kolmas isik tasus summasid jooksva elatise katteks ka asjaolu, et 16.03.2012 on tasutud korraga viitega „elatise eest“ kui ka „suvelaagri eest“, eristamata seejuures summasid. Viimast viidet arvestades tasuti summa ilmselgelt jooksva elatise eest.
50.Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et osaliselt tuleb ka kostja seadusliku esindaja arvelduskontole kolmanda isiku poolt tasutud summadega vähendada täitemenetluses arvestatud võlgnevust, kuigi ka need summad on üle kantud viitega “U.X eest, Q.D elatis”. Käesolevast asjast nähtuvalt ei vaidlusta kostja seda, et otse kolmanda isiku poolt kostja seadusliku esindaja arveldusarvele kantud summasid ei ole täiteasjades elatise võlgnevuse vähendamisel arvestatud. Samas on 27.07.2011 kostja seadusliku esindaja arvelduskontole tasutud 399,77 eurot, 16.09.2011 414,30 eurot, 05.11.2011 170 eurot, 29.11.2011 200 eurot, 30.12.2011 140 eurot, 16.03.2012 140 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud summasid tuleb käsitleda jooksva elatise tasumisena. Samas ei nähtu asjast, et täiteasja nr 052/2012/2319 algatamisel on otse kolmanda isiku poolt kostja seadusliku esindaja arvelduskontole tasutud summadega arvestatud (täiteasja nr 052/211/2103 algatamisel arvestati võlgnevust seisuga 11.07.2011), kuigi nimetatud täiteasjas oli võlgnevus arvestatud seisuga 28.06.2012. Seega tuleb ajavahemikul 27.07.2011 kuni 16.03.2012 Q.D ülalpidamiseks tasutud maksed kostja seadusliku
10(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5624 esindaja arvelduskontole summas 1 464,07 eurot arvestada maha täiteasja nr 052/2012/2319 võlgnevusest.
51.Kohtutäitur Urmas Tärno poolt on kostja seaduslikule esindajale tasutud ajavahemikul 07.12.2012-26.04.2016 viitega täiteasjale 052/2011/1654 kokku 1 000 eurot, viitega täiteasjale 052/2011/2103 2 085,5 eurot, viitega täiteasjale 052/2012/2319 361,25 eurot (I kd, tlk 185-187). Kõik kokku 3446,5 eurot. Seega, arvestades ajavahemikul 27.07.2011 kuni 16.03.2012 otse kolmanda isiku poolt kostja seaduslikule esindajale tehtud elatise makseid summas 1464,07 eurot ning täituri poolt kostja seaduslikule esindajale tehtud makseid, moodustab täiteasja nr 052/211/2103 võlgnevus seisuga 27.04.2016 8098,962085,25=6013,71 eurot, täiteasja 052/2012/2319 võlgnevus seisuga 27.04.2016 2999,06(1464,07+361,25)=1173,74 eurot, täiteasjas nr 052/2011/1654 on võlgnevus tasutud ja täiteasi on lõpetatud.
52.Lisaks nähtub, et käesoleva tsiviilasja menetluse kestel on ajavahemikul 21.07.201616.03.2017 hageja tööandja kandnud otse kostja seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega “Q.D eest elatise võlgnevuse katteks, U.X palgast kinnipidamine“ (II kd, tlk 111) kokku summa 1 678,3 eurot. Kuna maksekorralduste selgitustes ei ole viidatud elatise tasumisele, vaid elatise võlgnevuse tasumisele, siis leiab ringkonnakohus, et hageja tööandja on määranud, et tasutu arvestatakse varasemate võlgnevuste ehk täitemenetluses arvestatud võlgnevuste katteks. Hageja tööandja ei ole märkinud, millise täiteasja võlgnevuse katteks konkreetselt tuleb tasutu arvestada, kuid juhindudes VÕS § 88 lg 6 pst 1 tuleb seega arvestada tasutu täiteasja nr 052/2011/2103 võlgnevuse katteks. Seega on täiteasja 052/2011/2103 võlgnevus seisuga 16.03.2017 6013,71-1678,3=4335,41 eurot.
53.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kolmanda isiku poolt otse kostja arvelduskontole kantud summasid saab lugeda täiteasjade võlgnevuste katteks. Asja materjalidest nähtuvalt on kolmas isik tasunud alates 21.06.2013 raha ka kostja enda kontole (I kd, tlk 30) selgitusega “U.X eest, Q.D elatis”. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et sellise sisuga selgitusest on võimalik selgesti tuvastada, et sooviti tasuda jooksvat elatist, mitte elatise võlgnevust, sest igasugune viide täitemenetlustele või võlgnevuse tasumisele selgitustes puudub, siis puudub vajadus analüüsida, kas ja millises suuruses kostja enda kontole kantud rahast saaks arvestada jooksva elatise katteks ning kas kostja seaduslik esindaja on andnud nõusoleku elatise maksmiseks otse kostja arvelduskontole.
54.Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks võimaliku järgneva nn jooksva elatise võlgnevuse vaidluse vältimiseks osutada, et PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Perekonnaseadus ei reguleeri otseselt seda, kellele tuleb ülalpidamiskohustust täita. Seega tuleb selleks, et välja selgitada, kas elatis on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule lähtuda võlaõigusseadusest, kuna VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut mh ka võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos olev vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sellest sättest järeldub, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Erandina võivad lapse vanemad kokku leppida, et elatis tasutakse lapse arvele või lapse seaduslik esindaja annab sellisel viisil elatise maksmiseks tagantjärele heakskiidu. Kokkuleppe või hilisema heakskiidu olemasolu peab tõendama elatise maksmiseks kohustatud isik.
11(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5624
55.Hageja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oleks tulnud hagi rahuldada, kuna ka kostja enda kontole tasutud summasid oleks pidanud arvestama tasutuks elatise võlgnevuse katteks. Ringkonnakohus leidis, et hageja seisukoht ei ole põhjendatud. Kuna aga kostja apellatsioonkaebuse alusel tuli ringkonnakohtul kontrollida, kas maakohtu seisukohad on põhjendatud selles kes, millal, mille eest ja kui palju tasus, tuli kontrollida ka täitemenetluse nr 052/2012/2319 maakohtu poolt sundtäitmisele kuuluva nõude summat. Seetõttu on ringkonnakohtu arvates hoolimata hageja apellatsioonkaebuse väidetest võimalik korrigeerida ka täiteasja nr 05272012/2319 sundtäitmise lubatavat summat.
56.Hageja esitas maakohtusse nõude tunnistada osaliselt, so 11 154,32 euro ulatuses lubamatuks 23.02.2011 kohtuotsuse alusel läbiviidavad täitemenetlused. Puudub vaidlus, et nimetatud kohtuotsuse alusel oli algatatud kolm täitemenetlust. Maakohus võttis hageja hagi kostja vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 052/2011/1654, nr 052/2011/2013 ja nr 052/2012/2319 menetlusse (I kd, tlk 162). Asjas puudub vaidlus, et peale hageja nõude menetlusse võtmist selgus, et täiteasjas nr 052/2011/1654 oli täitemenetlus lõpetatud juba enne, kui hageja kohtusse hagiga pöördus. Maakohus ei ole teinud otsustust hageja nõudes täiteasja nr 052/2011/1654 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seega on nimetatud nõue senini menetluses. Kostja leiab, et hageja põhjendamatut pöördumist kohtusse kostja vastu oleks pidanud menetluskulude jaotamisel arvestama. Ringkonnakohus leiab, et hageja hagi täiteasja nr 052/2011/1654 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja kohtusse pöördumise ajaks oli nimetatud täiteasi lõpetatud. Menetluskulud
57.Hageja esitas maakohtusse nõude tunnistada osaliselt, so summa 11 154,32 euro ulatuses lubamatuks 23.02.2011 kohtuotsuse alusel läbiviidavad täitemenetlused. Ringkonnakohus leiab, et täiteasjas nr 052/2011/2103 on sundtäitmine põhjendatud summas 4 335,41 euro ulatuses ja täiteasjas nr 052/2012/2319 1 173,74 euro ulatuses. Kostja oli maakohtus seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Arvestades vaidluse asjaolusid, hagi rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsioone ning ühe täiteasja suhtes nõude läbivaatamata jätmist, leiab ringkonnakohus, et poolte menetluskulud maakohtus tuleb 2/3 ulatuses jätta hageja kanda ja 1/3 ulatuses kostja kanda, sh riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagiavalduse esitamisel vabastatud, vastavalt maakohtu 26.03.2016 määrusele. Riigilõivu riigituludesse mõistab ringkonnakohus pooltelt välja käesoleva lahendiga.
58.Ringkonnakohtusse esitasid apellatsioonkaebuse nii hageja kui ka kostja. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata, st osas, milles maakohus leidis, et sundtäitmine täiteasjas nr 052/2012/2319 on põhjendatud nõude osas summas 1 457,78 eurot. Ringkonnakohus leidis, et täiteasjas nr 052/2012/2319 on sundtäitmine lubatav summas 1 173,74 eurot. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et sundtäitmine täiteasjas nr 052/2011/2103 tuleb tunnistada lubamatuks. Ringkonnakohus leidis, et täiteasjas nr 052/2011/2103 on sundtäitmine lubatav summas 4 335,41 eurot. Seega tuleb mõlemad apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Arvestades apellatsioonkaebuste rahuldamise ja rahuldamata jätmise ulatust ning vaidluse asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda, sh tuleb kostja kanda jätta riigilõivu riigituludesse taasumise kohustus summas 425 eurot. Tallinna Ringkonnakohus andis 08.06.2017 määrusega kostjale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.
12(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-5624
59.Ringkonnakohus toob esile, et kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 5 ja lg-ga 9 tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud riigilõivusummad tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest ning käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni riigile riigilõivu tasumiseni tuleb U.X-il ja Q.D-ltasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
60.Maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse, va riigi kasuks välja mõistetud riigilõivu tasumise suuruse, määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.