Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud

2(8)

Kohus leidis, et hagi asjaolude tõendamiskoormis on hagejal. Tõendamiskoormise ümberpööramine paneks kostjatele kui elatise saajatele, antud juhul nende seaduslikule esindajale, kohustuse koguda tõendeid kostjate ülalpidamiseks tehtavate kulutuste kohta kuni kohtuotsusega väljamõistetud perioodi lõpuni üksnes seetõttu, et kohustatud isik võib esitada sellel perioodil hagi elatise vähendamiseks. Kostjatele sellist kohustust panna oleks ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, kuna kostjate esindaja tõendas kostjatele tehtavaid kulutusi juba elatise hagi esitamisel. Hageja ärakuulamisel antud seletustega on tõendatud, et hageja on töövõimeline, ta saab mitteametlikult sissetulekut ca 30 eurot päevas/600 eurot kuus metsas puid tehes ja müües ning valmistades reklaami osaühingu K (registrikood XXXXXXXX) alt, kus hageja sissetulek on keskmiselt vähemalt 500 eurot kuus. Hageja elab äriühingu K üüripinnal asuvas eluruumis ega maksa selle eest üüri. Hageja väitel ei maksa ta elatist pärast 2013. aasta novembrit, sest isegi makstes jääks ta võlgu. Hageja on lastele kulutusi teinud selliselt, et ta on neid pidanud ülal suvel, kui nad olid tema juures, viinud sööma, teinud kingitusi ja maksnud ära kostja I autokooli makse. Asjaolu, et hageja ei saa ametlikult sissetulekut ja et ta võõrandas oma vara (kinnistud) elatise väljamõistmise hagi menetluse ajal, ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Hagejal, kes on tööealine ja töövõimeline, on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud rahalised vahendid. Eelkõige peab ta täitma laste ülalpidamiskohustuse oma sissetuleku arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga muu vara arvel. Asjakohane ei ole hageja toetumine RAKE uuringule, kuivõrd RAKE uuringu andmed (arvestatud on kahe täiskasvanuga leibkonda) ei vasta kostjate peremudelile. Kostjate vastuväidete kohaselt kuulub nende perekonda 4 liiget ja peret peab ülal üksinda kostjate ema. Kostjatel ei ole koolis toit tasuta, kuna kostja I ütlustega on tõendatud, et koolis maksab toiduraha üle 30 euro kuus. Samuti on kostja I ütlustega tõendatud, et kostja I vajadus oleks süüa 5-6 korda päevas, kuid see ei ole võimalik, sest kodus ei ole niipalju ja ta tunneb toidust puudust. Kostja I hinnangul on tema kulutused toidule kindlasti suuremad kui 128 eurot kuus. Seega on hageja märgitud 1,33 eurot (40 eurot/30 päevaga) päevas toidule ilmselgelt vähe, arvestades, et kostjad on kasvueas noormehed (käesoleval ajal on kostja I 19-aastane ja kostja II 16-aastane), kes vajavad kasvamise tõttu keskmisest täiskasvanust rohkem süüa. Kui kulutuste puhul toidule võtta aluseks koolitoidu maksumuse arvestus (ca 30 eurot kuus, 1 lõuna 20-22 koolipäeval), siis kujuneb ühe söögikorra maksumuseks 1,36 - 1,5 eurot. Järelikult saaksid kostjad hageja arvestuse (40 eurot kuus) järgi süüa vaid ühe keskmise toidukorra päevas. Kuna kostja I on avaldanud, et ta vajaks süüa 5-6 korda päevas, siis kulub koolitoidu arvestust aluseks võttes ühe kuu toidule (1,36-1,5 x 5-6 x 30 päeva) ca 204-270 eurot. Seega ei ole hageja hagiavalduses esile toodud kulutuste määr toidule kostjate I ja II puhul põhjendatud ega kuulu kohaldamisele. Kostjate toidule tehtavad kulutused ei ole vähenenud juba seetõttu, et kostjad on kasvanud suuremaks ja üldteadaolevalt on nende vajadus toidule sellega seoses samuti kasvanud. Tõendamata on väide, et kulutused kostja II toidule on vähenenud võrreldes kohtuotsuses väljamõistetud 115 euroga kuus. Järelikult ei ole elatise vähendamine kostjate toidule tehtavate kulutuste arvel põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Harju Maakohtu 31.01.2012 otsuse p–s 10 on tuvastatud, et riietele ja jalanõudele kulub kostjatel vastavalt 124 eurot ja 108 eurot kuus. Kostja I ütlustega on tõendatud, et kostja I vajadused riiete ja jalanõude osas on suuremad kui võimalused. Ema ostab talle uusi riideid siis, kui eelmised lähevad katki. Garderoobi on vaja uuendada ka seetõttu, et kostjale I jäävad

3(8)

riided kasvamise tõttu väikseks. Arvestades kostja II vanust, on ka tema veel pikka aega kasvueas. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga 2012. aastal on kulutused tema rõivastele ja jalanõudele vähenenud. Üldteada on asjaolu, et kasvueas laste ja noorukite jalanõudele ja riietele tuleb teha kulutusi sagedamini, mistõttu need võivad olla ka suuremad, kui täiskasvanud isikutel. Seega ei ole hageja tõendanud asjaolu, et kostjate vajadused oleksid võrreldes 31.01.2012 kohtuotsuses arvestatuga vähenenud, vaid riideid ja jalanõusid ostetakse kostjatele vähem seetõttu, et hageja ei täida oma elatise maksmise kohustust ja ainuüksi ühe vanema sissetulekust ei piisa kõikide vajalike riiete ja jalanõude ostmiseks. Hageja leiab, et kulutused tervishoiule vastavalt 104 ja 8 eurot on põhjendamata. Hageja ei ole oma väidet tõendanud, kuid on põhjendanud, et kostjatel puuduvad kroonilised haigused. Kostja I ütlustega on tõendatud, et ta tarvitas vahepeal toidulisandeid ja võtab iga päev Dvitamiini, kuna tal on D-vitamiini puudus. Kui ta on haige, siis võtab ta ka ravimeid. Lisaks tavapärastele ravimitele on kostjal I täiendavad vajadused breketite paigaldamiseks ja prillide ostuks, kuna talle on välja kirjutatud prillid. Seega saab kostja I ütlustega lugeda tõendatuks, et tema kulutused ravimitele ei ole võrreldes kohtuotsuses väljamõistetuga vähenenud. Kostja II kulutused ravimitele on kohtuotsuse järgi 8 eurot kuus, mis ei ole ravimite hindasid arvestades ebamõistlikult või põhjendamatult suur summa. Hageja seisukoht, justkui ravimeid oleks vaja tarvitada üksnes krooniliste haiguste korral, ei ole põhjendatud ega kooskõlas tegelikkusega. Ravimeid tuleb tarvitada ka haigestumiste puhul, mida ei loeta krooniliseks, näiteks külmetus- või viirushaigused, esmaabi väiksemate traumade korral vms. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II ei haigestu mitte kunagi külmetus- või viirushaigustesse või et ta ei vaja esmaabi vahendeid ning et tal puudub ravimite vajadus täielikult. Järelikult ei ole elatise vähendamine kostjate ravimitele tehtavate kulutuste arvel põhjendatud. Hageja väidab, et kuna mõlemad kostjad õpivad riigikoolis ja kumbki kostjatest ei tegele hobidega, siis on põhjendamatud kulud hobidele vastavalt 83,25 ja 77,76 eurot ning koolikohustuste täitmisele vastavalt 123 eurot ja 74,73 eurot. Kostja I õpib XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXX, kus XXXXXXX XXXXX õpe on tasuline. MTÜ M arvetega on tõendatud, et kostja I õpib täiendavalt XXXXXXX XXXXX (perioodil september-detsember 2014 oli õppemaks 216 eurot, perioodil jaanuar-juuni 2015 on õppemaks 324 eurot, ühe kuu õppemaks on tõendist nähtuvalt 54 eurot) ning T arvega, et ta õpib TÜ teaduskooli täiendkoolitusel (kahe kursuse maksumus 38 eurot). Maksekorraldusega nr 1399 06.04.2014 on tõendatud, et kostja I klassiekskursiooni kulu oli 52 eurot. Kostja I avaldas ärakuulamisel, et hobidega tegelemine ja trennis käimine on jäänud raha puudumise tõttu ära. Ta on saanud varem käia trennides ja tegelenud ka rahvatantsuga, kuid ta sooviks käia jõusaalis, mille tasu on kuus keskmiselt 56 eurot. Koolis tuleb maksta ujumise eest 3,50 eurot nädalas. Arvuti on ka tema hobiks, tal on kasutada venna vana arvuti, kuid tema ideaalis võiks see olla uuem. Kostja I sooviks õppida klaverit mängima aga emal ei ole raha talle klaveri ostmiseks. Samuti tahaks ta vihmametsa minna, sest teda huvitab loodus. Kostja II õpib erakoolis XXX, millega seoses tuleb kostjate esindajal teha kulutusi haridusele, mis on tõendatud arvega nr 1834 01.07.2014 summas 179,96 eurot ja maksekorraldusega 04.03.2014 summas 130,92 eurot. Samuti on arvete (nr 5306 23.09.2014 summas 292 eurot, nr 5643 19.01.2015 summas 340 eurot ja nr 5687 21.01.2015 summas 61 eurot) ning maksekorraldusega nr 1397 (27.03.2014 summas 70 eurot) tõendatud, et kostja II õpib kunstikoolis ja on käinud selle raames ka õppereisidel. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate kulutused haridusele ja hobidele oleksid vähenenud. Kostja I seletusega on tõendatud vastupidine, et ta ei saa tegeleda hobidega raha puudumise tõttu.

4(8)

Hagejale ei ole usutav, et kostjate eluasemekulud kummagi kostja osas on 47,93 eurot kuus. Hageja on esitanud kohtule tõenditena kostjate seaduslikule esindajale Harku vallas ja Viljandis kuuluvate korterite kinnistute väljatrükid, kuid ei ole viidanud, mida ta nendega tõendada soovib. Kinnistusraamatu väljatrükid tuleb jätta tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad, kuna nimetatud väljatrükid ei tõenda kostjate kulutusi ega kostjate vajaduste muutumist võrreldes 31.01.2012 kohtuotsusega. Hageja väited eluasemekulude vähenemisest on paljasõnalised ja tõendamata. Tulenevalt eeltoodust ei ole leidnud tõendamist, et kostjate vajadused oleks võrreldes 31.01.2012 kohtuotsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud. Asjaolu, et kõiki kostjate vajadusi ei ole olnud võimalik täies mahus rahuldada, on tingitud sellest, et hageja ei ole pika aja jooksul täitnud ülalpidamiskohustust ning ainuüksi kostjate ema sissetulekutest ei ole piisanud. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis hagejalt riigi kasuks välja riigi õigusabikulud summas 696 eurot.

5(8)

üürimisega. Samuti oleks maakohus pidanus asja juurde võtma ka hageja pangakontode väljavõtted ja muud dokumendid, kuna need on vajalikud hageja tegevuse hindamiseks. Kohus ei ole hinnanud riigi õigusabi kulutuste vajalikkust ega põhjendatust. Seetõttu ei ole võimalik hinnata kulutuste suurust. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja taotles maakohtule esitatud hagiavalduses vähendada 31.01.2012 kohtuotsuse alusel kummalegi kostjale makstavat elatist summani, mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagi esitamise ajal oli pool kuupalga alammäärast 177,50 eurot ja mõlema kostja elatise suuruseks vastavalt 355 eurot ja 248,50 eurot. Seega on hagihind käesolevas asjas tulenevalt TsMS § 129 lg 2 kostja I suhtes 1597,50 eurot ja kostja II suhtes 639 eurot. Kuna hagihind ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS 637 lg 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Hageja väitel on maakohus rikkunud materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus leiab, et hageja väide on põhjendamatu, kuna maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel. Ka ei ole hageja ise apellatsioonkaebuses märkinud ühtegi materiaalõiguse normi, mida maakohus oleks ebaõigesti kohaldanud või kohaldamata jätnud. Ringkonnakohus ei näe ka menetlusõigusnormi selget rikkumist maakohtu poolt. Hageja väitel on maakohus jaotanud valesti poolte tõendamiskoormise, nõudes hagi aluseks olevate asjaolude tõendamist hagejalt. Hageja väide ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Hageja taotleb elatise vähendamist, leides, et kostjate ülalpidamise kulud on rohkem kui kahe aasta möödudes väiksemad kui 31.01.2012 kohtuotsuses märgitud (kulutused toidule, riietusele, ravile, hobidele, koolikohustuse täitmiseks, eluasemele). TsMS § 459 lg 1 punktide 1 ja 2 järgi on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega peab üldise tõendamisreegli järgi ka käesoleval juhul tõendama hageja nõude aluseks

6(8)

olevat asjaolu ehk et kostjate ülalpidamiskulud on võrreldes 31.01.2012 kohtuotsuse tegemise ajaga vähenenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene ka hageja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-21-15 toodud seisukohtadest, et esitades kohtusse hagi elatise vähendamiseks alusel, et elatist saava lapse vajadused on vähenenud, puuduks hagejal kohustus tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Nimetatud lahendi punktides 10 ja 11 on Riigikohus märkinud järgmist: “Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lg 1 järgi on alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. [...] Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet. Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma”. Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest ei tulene, et kohus võiks hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormise panna kostjale, samuti seda, et kohtul oleks kohustus koguda ise tõendeid elatist saava lapse ülalpidamiseks vajalike igapäevaste kulutuste kohta. Seda ei võimalda ka TsMS § 230 lg 4 ja 5. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et tõendamiskoormise ümberpööramine kostjate kahjuks oleks kostjate kui elatise saajate ja korra juba ülalpidamiskulude suurust tõendanute suhtes ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, kuivõrd elatise maksmiseks kohustatud isik võiks esitada igal ajal ja korduvalt hagi elatise vähendamiseks, sundides niiviisi kostjaid iga kord tõendama ülalpidamiseks vajalikke kulusid. Hageja väide, et maakohus võttis hagejalt ära asjaolude tõendamise võimaluse sellega, et jättis hageja vande all ülekuulamata ning sellega, et jättis rahuldamata hageja 31.03.2015 taotluse tõendite kogumiseks, ei ole ringkonnakohtu arvates samuti põhjendatud. Kuigi TsMS § 268 näeb ette võimaluse kuulata vaieldava asjaolu kohta üle ka tõendama kohustatud pool, tehakse seda siiski üldjuhul vaid siis, kui teine pool sellega nõustub. Üksnes erandjuhtudel on antud kohtule võimalus kuulata menetlusosaline üle sõltumata vastaspoole nõusolekust (TsMS § 2681). Praegusel juhul ei olnud maakohtu hinnangul alust sellist erandit teha ja maakohus jättis põhjendatult hageja vastava taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab lisaks, et teise vanema juures elava ning teise vanema poolt igapäevaselt hooldatava lapse ülalpidamise kulude suurust ei ole võimalik tõendada elatise maksmiseks kohustatud ja lastest lahus elava isiku vande all antud seletusega, esitamata teisi, objektiivseid tõendeid. Nähtuvalt toimiku materjalidest esitas hageja 31.03.2015 kohtule taotluse kohustada kostjaid esitama tõendite kogumise raames kohtule kõik dokumendid ja mistahes muud tõendid (sh tasumist tõendavad dokumendid), mis seonduvad kostjate igapäevaste kulutustega ning nende kandmisega. Maakohus keeldus 30.04.2015 määrusega taotlust menetlemast põhjendusega, et hageja esitas taotluse peale eelmenetluse lõppu hilinenult. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme taotluse menetlemisest keeldumisel. Lisaks leiab ringkonnakohus, et hageja taotluse rahuldamiseks ei olnud alust ka seetõttu, et hageja taotluse rahuldamine oleks tähendanud sisuliselt ülalpidamiskulude suuruse tõendamiskoormise panemist kostjatele, milleks alust ei olnud.

7(8)

Ringkonnakohus ei näe ka maakohtu poolt tõendite selgelt ebaõiget hindamist. Hageja väited, et maakohus on hinnanud valesti kostjate igapäevaste kulutuste suurust toidu, riiete ja muude igapäevaste väljaminekute osas, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Maakohus on hagi rahuldamata jättes leidnud, et kostjate kulutused igapäevastele väljaminekutele ei ole vähenenud, võrreldes elatise väljamõistmise hagi rahuldamise ajaga. Ringkonnakohtu arvates on kohtu järeldus kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Hagejalt väljamõistetud riigi õigusabi kulude suuruse vaidlustamise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus on 30.04.2015 määrusega rahuldanud vandeadvokaat Kati Raudsepa taotluse riigi õigusabi osutaja tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kohus on leidnud, et esindaja poolt määruse sissejuhatavas osas märgitud toimingud ja sellele kulunud aeg on olnud põhjendatud. Tasumäärad tulenevad Eesti Advokatuuri otsustega kinnitatud kordadest. Apellant ei ole selgitanud apellatsioonkaebuses, milliseid esindaja poolt tehtud toiminguid või sellele kulunud aega ei pea ta põhjendatuks. Eeltoodu tõttu ei annaks apellatsioonkaebuse menetlemine alust apellandi väiteid hinnata ega kohtulahendit muuta. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei teki teistel menetlusosalistel menetluskulusid, kaebuse esitaja menetluskulud jäävad ringkonnakohtu menetluses kaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.