Piret Rõuk 30. aprill 2015.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis
Tsiviilasja number
2-14-52212
Tsiviilasi
XXXhagi XXXja XXXvastu elatise vähendamiseks
Hagihind
Hagis kostja I vastu 1597.50 eurot Hagis kostja II vastu 639 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX elukoht XXX), lepinguline esindaja XXX(e-post XXX) Kostja I: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja II: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) kostja seaduslik esindaja XXX (XXX) Kostjatele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kati Raudsepp
Menetluse liik
Ärakuulamine 11. veebruar 2015
Resolutsioon
Jätta XXX hagi XXX ja XXX vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta hagimenetluse kulud XXX kanda.
2.Välja mõista XXX riigi õigusabi tasu 696 (kuussada üheksakümmend kuus) eurot Eesti Vabariigi kasuks. Esindajatasu tuleb tasuda otsusele lisatud makseinfo lehel olevale arvelduskontole kasutades viitenumbrit.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt tegi 31.01.2012 Harju Maakohus kohtuotsuse, millega mõistis hagejalt alaealise XXX kasuks välja elatise 278,02 eurot kuus alates 04.03.2011
kuni XXX täisealiseks saamiseni (09.08.2014) või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi ja keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis vastavate õpingute lõpuni, kuid mitte rohkem kui 21-aastaseks saamiseni (09.08.2017). Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammäära suurenemisel tuleb XXX tasuda XXX elatist summast, mis vastab ühele suurendatud kuupalga alammäärale.
2.31.01.2012 tegi Harju Maakohus kohtuotsuse, millega mõistis hagejalt alaealise XXX kasuks välja elatise 194,60 eurot kuus alates 04.03.2011 kuni XXX täisealiseks saamiseni (20.04.2017) või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi - ja keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis vastavate õpingute lõpuni, kuid mitte rohkem kui 21aastaseks saamiseni (20.04.2020). Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammäära suurenemisel tuleb XXX tasuda XXX elatist summas, mis vastab ühele suurendatud kuupalga alammäära ja arvu 0,7 korrutisele.
3.Hagi esitamise ajal oli kostja I elatise suuruseks 355 eurot ja kostja II elatise suuruseks 248,50 eurot kuus. Hageja palub vähendada alates 16.05.2014 XXX ja XXX makstavat elatist summani, mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga.
4.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt jäävad hagejale arusaamatuks 31.01.2012 kohtuotsuse punktis 10 märgitud kostjate kulutused toidule vastavalt 128 ja 115 eurot arvestades perekonna suurust (5 liiget koos kostjatega) ja seda, et üks toidukord on koolis. Hageja toetudes XXXsotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) poolt läbi viidud uuringule on seisukohal, et keskmised kulud toidule on 40 eurot kuus lapse kohta. Hageja on veendunud, et kostjate kulutused riietele ja jalanõudele ei ole vastavalt 124 eurot ja 108 eurot kuus ning kostjad on avaldanud, et neil ostetakse jalanõusid ja riideid harva. Kuna kostjatel puuduvad mistahes kroonilised või pidevat ravi vajavad haigused, siis on hageja veendunud, et kostjate kulutused ravimitele vastavalt 104 ja 8 eurot kuus on põhjendamatud. Kuna kumbki kostjatest ei oma käesoleval ajal hagejale teadaolevalt rahaliste kulutustega seonduvaid hobisid, siis ei ole põhjendatud kulud hobidele vastavalt 83,25 eurot ja 77,76 eurot kuus. Kuna kostjad õpivad riigikoolides ega saa käesoleval ajal mistahes täiendõpet, siis jääb arusaamatuks, millest koosnevad kulutused koolikohustuse täitmisele ja täiendavale õppele summas 123 ja 74,73 eurot. Hagejale ei ole usutav, et kostjate kulutused eluasemele on kummagi kostja osas 47,93 eurot kuus. Hageja leiab, et hagiavalduse menetlemise oluliseks põhjuseks on ainuüksi asjaolu, et kohtuotsuse tegemisest on möödunud rohkem kui kaks aastat ja kahe aasta jooksul muutuvad reeglina lastega seotud kulud. Kostjate vastuväited
5.Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, millised kostjate rahalised kulud on vähenenud. Kõik hageja väited kulutuste vähenemise osas on ebaselged ja paljasõnalised.
6.Kostjad elavad koos oma ema XXX ja alaealise õega. Seega kuulub kostjate perekonda neli, mitte viis liiget, nagu on ekslikult hagis märgitud. Kostjatel ei ole koolis toit tasuta. Kostja II ei õpi riigikoolis, vaid erakoolis (XXX). Kostja I õpib Vanalinna hariduskolleegiumis, kus prantsuse keele õpe on tasuline.
7.Hagis kostjate kulutustena avaldatud summad on esitatud kahekordselt. Hagiavalduses osundatud Harju Maakohtu 31.01.2012.a. kohtuotsuse p-s 10 on toodud välja kohtu poolt
tõendatuks ja põhjendatuks loetud kostjate vajadustega seotud kulutused kogusummas. Seejuures on toodud ka välja vastava kogusumma moodustavad kulutused erinevate kululiikide lõikes.
8.Tsiviilasja 2-11-9122 menetluse kestel pidasid pooled korduvalt läbirääkimisi vaidluse kompromissiga lahendamiseks. Samas oli hageja vastavate läbirääkimiste ajal muutnud end varatuks, võõrandades endaga seotud äriühingutele elatishagi esitamise ajal temale kuulunud mitmed kinnistud. Hageja ei hakanud täitma tsiviilasjas 2-11-9122 tehtud kohtuotsust ega tasunud kostjatele kui oma alaealistele lastele elatist mitte mingiski ulatuses. Ka ei osutunud kohtuotsuse sundtäitmiseks algatatud täitemenetluses vara puudumise tõttu võimalikuks hagejalt elatisraha saada. Alates 2013.a. detsembrist ei ole hageja tasunud kostjate ülalpidamiseks mitte ainsatki summat, mistõttu ei ole ülalpidaja XXX rahaliste vahendite puudumise tõttu saanud kõiki kulutusi täies ulatuses kanda. Nimetatud asjaolu ei tähenda aga seda, et kostjate tegelikele vajadustele vastavad kulutused ka objektiivselt vähenenud oleks.
9.Hageja poolt tasumisele kuuluv elatisraha suurus vastab täielikult jõustunud kohtuotsusega tuvastatud laste vajadustele. 30.01.2012 kohtuotsusega ei ole hagejalt välja mõistetud 50% ulatuses laste igakuistest kogukuludest, vaid väiksemas summas. Arvestades elatisraha suurenemise aluseks olevat miinimumpalga tõusu on tänaseks hageja poolt tasumisele kuuluv elatisraha jõudnud ligikaudu suuruseni, mis vastanuks 2011.aastal 50%-le kostjate vajadustele vastavatest kogukuludest. Samas on ilmne, et seoses elukalliduse tõusuga on 2011.a. hindade baasil tuvastatud kulutused käesolevaks ajaks samuti suurenenud. Kohtuotsuse põhjendused
10.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 166 alusel on alates 01.01.2015 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 390 eurot, millest pool on 195 eurot. Tulenevalt PKS §-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis
maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses tõendama kumbki pool neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna seadustest ei tulene teisiti, siis tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada hagejal. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et kuna antud vaidluses ei saa hageja lastele tehtavate kulutuste kohta tõendeid esitada või see on raskendatud, siis peaksid kostjad tõendama, et nende kulutused ei ole muutunud. Tõendamiskoormise ümberpööramine paneks kostjatele kui elatise saajatele, antud juhul nende seaduslikule esindajale, kohustuse koguda tõendeid kostjate ülalpidamiseks tehtavate kulutuste kohta kuni kohtuotsusega väljamõistetud perioodi lõpuni, üksnes seetõttu, et kohustatud isik võib esitada sellel perioodil hagi elatise vähendamiseks. Kohus leiab, et kostjatele sellist kohustust panna oleks ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, kuna kostjate esindaja tõendas kostjatele tehtavaid kulutusi juba elatise hagi esitamisel. Kohus märgib ka, et hageja viidatud riigikohtu lahendist ei tulene, et elatise vähendamise hagis oleks tõendamiskoormis ümber pööratud.
13.Pooltel ei ole vaidlust, et 31.01.2012 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-11-9122 on välja mõistetud elatis kostja I kasuks 278,02 eurot kuus ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurenemisel tuleb tasuda elatist, mis vastab ühele suurendatud kuupalga alammäärale. Ning kostja II kasuks 194,60 eurot ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurenemisel tuleb tasuda elatist, mis vastab ühele suurendatud kuupalga alammäära ja arvu 0,7 korrutisele. Elatist tuleb tasuda kas kostjate täisealiseks saamiseni või kui nad jätkavad põhi- või keskhariduse omandamist, siis õpingute lõpuni, kuid mitte rohkem kui 21-aastaseks saamiseni. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja tasus kohtuotsusega väljamõistetud elatise võlgnevuse kuni novembrini 2013 ning on teinud peale seda elatise vähendamise kohtumenetluse ajal kostjale I kaks makset: 20.02.2015 summas 397,40 eurot ning 12.03.2015 summas 200 eurot.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjate kulutused ülalpidamiseks on võrreldes 31.01.2012 kohtuotsuses tuvastatuga oluliselt vähenenud või mitte. Hageja taotleb elatise vähendamist mõlema kostja osas seaduses sätestatud miinimumini.
15.PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
16.Hageja ärakuulamisel antud seletustega on tõendatud, et hageja on töövõimeline st tal ei ole puuet, ta saab mitteametlikult sissetulekut ca 30 eurot päevas/600 eurot kuus metsas puid tehes ja müües ning valmistades reklaami osaühingu XXX(registrikood 10424617) alt. Hageja seletuse kohaselt töötab ta mitteametlikult, juhul kui klient soovib reklaami eest arvet, siis
koostatakse arve osaühingu nimele, kui ei soovi, siis arvet ei tehta ja hageja võtab raha endale. Hageja antud selgitustega on tõendatud, et hageja sissetulek on keskmiselt vähemalt 500 eurot kuus. Hageja elab äriühingu XXX üüripinnal asuvas eluruumis ega maksa selle eest üüri. Hageja väitel ei maksa ta elatist pärast 2013 aasta novembrit, sest isegi makstes jääks ta võlgu. Hageja on lastele kulutusi teinud selliselt, et ta on neid pidanud ülal suvel, kui nad olid tema juures, viinud sööma, teinud kingitusi ja maksnud ära kostja I autokooli makse. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja ei saa ametlikult sissetulekut ja ta võõrandas oma vara (kinnistud) elatise väljamõistmise hagi menetluse ajal, ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Kohus leiab, et hagejal, kes on tööealine ja töövõimeline, on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud rahalised vahendid. Eelkõige peab ta täitma laste ülalpidamiskohustuse oma sissetuleku arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga muu vara arvel.
17.Harju Maakohtu 31.01.2012 otsuse punktis 10 on toodud kostja I ja kostja II vajadused summaarselt kululiikide lõikes. Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja on hagis arvestanud põhjendamatult kostjatele kohtuotsuses märgitud kulutusi topelt. Nii näiteks on kohtuotsuses märgitud igakuisteks kulutusteks toidule kostja I puhul 128 eurot ja kostja II puhul 115 eurot, kuid hageja on hagiavalduses (p 4.1) märkinud justkui oleks arvestatud kostja I kulutusteks toidule ühes kuus 256 eurot ja kostja II kulutusteks toidule ühes kuus 230 eurot.
18.Harju Maakohtu 31.01.2012 otsuse p–s 10 on tuvastatud, et kostja I ja kostja II igakuised põhjendatud kulutused toidule on vastavalt 128 eurot ja 115 eurot. Hageja on oma väites toetunud RAKE uuringule, milles on märgitud, et 5 liikmelise pere (arvestatud on kahe täiskasvanuga leibkonda) keskmised kulud toidule on 40 eurot kuus lapse kohta. Samuti on hageja esile toonud, et üks toidukord on koolis.
19.Kohus on seisukohal, et RAKE uuringu andmed (arvestatud on kahe täiskasvanuga leibkonda) ei vasta kostjate peremudelile, mistõttu ei saa selles märgitud andmeid kohaldada. Kostjate vastuväidete kohaselt kuulub nende perekonda 4 liiget ja peret peab ülal üksinda kostjate ema. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate perekonda kuuluks 5 liiget. Kostjatel ei ole koolis toit tasuta, kuna kostja I ütlustega on tõendatud, et koolis maksab toiduraha üle 30 euro kuus. Samuti on kostja I ütlustega tõendatud, et kostja I vajadus oleks süüa 5-6 korda päevas, kuid see ei ole võimalik, sest kodus ei ole niipalju ja ta tunneb toidust puudust. Kostja I hinnangul on tema kulutused toidule kindlasti suuremad kui 128 eurot kuus.
20.Kohus leiab, et hageja märgitud 1,33 eurot (40 eurot/30 päevaga) päevas toidule on ilmselgelt vähe arvestades, et kostjad on kasvueas noormehed (käesoleval ajal on kostja I 19 aastane ja kostja II 16 aastane), kes vajavad kasvamise tõttu keskmisest täiskasvanust rohkem süüa. Kodusele toidule tuleb lisakuluna arvestada ka koolitoidu rahaga, mille eest saavad kostjad süüa ühe söögikorra päevas ca 5 korda nädalas. Kui kulutuste puhul toidule võtta aluseks koolitoidu maksumuse arvestus (ca 30 eurot kuus, 1 lõuna 20-22 koolipäeval), siis kujuneb ühe söögikorra maksumuseks 1,36 - 1,5 eurot. Järelikult saaksid kostjad hageja arvestuse (40 eurot kuus) järgi süüa vaid ühe keskmise toidukorra päevas. Kuna kostja II on avaldanud, et ta vajaks süüa 5-6 korda päevas, siis kulub koolitoidu arvestust aluseks võttes ühe kuu toidule (1,36-1,5 x 5-6 x 30 päeva) ca 204-270 eurot. Seega ei ole hageja hagiavalduses esile toodud kulutuste määr toidule kostjate I ja II puhul põhjendatud ega kuulu kohaldamisele. Kohus on seisukohal,
et kohtuotsuses märgitud kostjate toidule tehtavad kulutused ei ole vähenenud juba seetõttu, et kostjad on kasvanud suuremaks ja üldteadaolevalt on nende vajadus toidule sellega seoses samuti kasvanud. Et kulutused toidule ei ole vähenenud, vaid suurenenud, on tõendatud ka kostja I vande all antud ütlustega. Tõendamata on väide, et kulutused kostja II toidule on vähenenud võrreldes kohtuotsuses väljamõistetud 115 euroga kuus. Järelikult ei ole elatise vähendamine kostjate toidule tehtavate kulutuste arvel põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
21.Harju Maakohtu 31.01.2012 otsuse p–s 10 on tuvastatud, et riietele ja jalanõudele kulub vastavalt 124 eurot ja 108 eurot kuus. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna riideid ja jalanõusid ostetakse harva, siis saab sellest järeldada, et kostjate vajadused on vähenenud. Hageja väited kulutuste vähenemisest kostja I ja II riietele ja jalanõudele on paljasõnalised ja tõendamata.
22.Kostja I ütlustega on tõendatud, et kostja I vajadused riiete ja jalanõude osas on suuremad kui võimalused ning üleliigseid riideid tal ei ole. Ideaalis vajaks kostja I riideid rohkem, kui tal on näiteks oleks vaja ülikonda ja kingi ülikonna juurde, uut talvejopet, kuna olemasolev on natuke katki, sügis-kevad jopet ning jalanõusid võiks tal olla rohkem kui üks paar. Kehalise kasvatuse tundi on vaja sporditosse ja –dresse, lühikesed püksid maksavad 50-60 eurot, jalanõud umbes sama palju. Ema ostab talle uusi riideid siis, kui eelmised lähevad katki. Jalanõusid ostis ema 2014 aastal vähemalt kahel korral. Isa talle riideid ostnud ei ole. Garderoobi on vaja uuendada ka seetõttu, et kostjale I jäävad riided kasvamise tõttu väikseks. Kostja I ütluste kohaselt on riiete väikeseks jäämisest näha, et ta praegusel ajal veel kasvab. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja II vanust, on ka tema veel pikka aega kasvueas. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga 2012 aastal on kulutused tema rõivastele ja jalanõudele vähenenud. Üldteada on asjaolu, et kasvueas laste ja noorukite jalanõudele ja riietele tuleb teha kulutusi sagedamini, mistõttu need võivad olla ka suuremad, kui täiskasvanud isikutel, sest riided ja jalanõud jäävad lastele kasvamise tõttu tihti väikeseks enne kulumist ja nad vajavad seetõttu sagedamini uusi riideid ja jalanõusid. Seevastu täiskasvanud, kelle rõiva ja jalanõude suurused ei muutu, saavad kanda samu riideid ja jalanõusid pikemat aega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostjate vajadused võrreldes 31.01.2012 kohtuotsuses arvestatuga oleksid vähenenud, vaid riideid ja jalanõusid ostetakse kostjatele vähem seetõttu, et hageja ei täida oma elatise maksmise kohustust ja ainuüksi ühe vanema sissetulekust ei piisa kõikide vajalike riiete ja jalanõude ostmiseks raha. Järelikult ei ole elatise vähendamine kostjate riietel ja jalanõudele tehtavate kulutuste arvel põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
23.Hageja leiab, et kulutused tervishoiule vastavalt 104 ja 8 eurot on põhjendamata. Hageja ei ole oma väidet tõendanud, kuid on põhjendanud, et kostjatel puuduvad kroonilised haigused. Kostja I ütlustega on tõendatud, et ta tarvitas vahepeal toidulisandeid ja võtab iga päev Dvitamiini, kuna tal on D-vitamiini puudus. Kui ta on haige, siis võtab ta ka ravimeid. Lisaks tavapärastele ravimitele on kostjal I täiendavad vajadused breketite paigaldamiseks ja prillide ostuks, kuna talle on välja kirjutatud prillid. Seega saab kohus kostja I ütlustega lugeda tõendatuks, et tema kulutused ravimitele ei ole võrreldes kohtuotsuses väljamõistetuga vähenenud. Kostja II kulutused ravimitele on kohtuotsuse järgi 8 eurot kuus, mis kohtu hinnangul ei ole ravimite hindasid arvestades ebamõistlikult või põhjendamatult suur summa. Hageja seisukoht, justkui ravimeid oleks vaja tarvitada üksnes krooniliste haiguste korral, ei ole
põhjendatud ega kooskõlas tegelikkusega. Ravimeid tuleb tarvitada ka haigestumiste puhul, mida ei loeta krooniliseks, näiteks külmetus- või viirushaigused, esmaabi väiksemate traumade korral vms. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II ei haigestu mitte kunagi külmetus- või viirushaigustesse või et ta ei vaja esmaabi vahendeid ning, et tal puudub ravimite vajadus täielikult. Järelikult ei ole elatise vähendamine kostjate ravimitele tehtavate kulutuste arvel põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
24.Hageja väidab, et kuna mõlemad kostjad õpivad riigikoolis ja kumbki kostjatest ei tegele hobidega, siis on põhjendamatud kulud hobidele vastavalt 83,25 ja 77,76 ning koolikohustuste täitmisele vastavalt 123 eurot ja 74,73 eurot. Kostja I õpib Vanalinna hariduskolleegiumis, kus prantsuse keele õpe on tasuline. XXX arvetega on tõendatud, et kostja I õpib täiendavalt prantsuse keelt (perioodil septemberdetsember 2014 oli õppemaks 216 eurot, perioodil jaanuar-juuni 2015 on õppemaks 324 eurot, ühe kuu õppemaks on tõendist nähtuvalt 54 eurot) ning XXX arvega, et ta õpib TÜ teaduskooli täiendkoolitusel (kahe kursuse maksumus 38 eurot). Maksekorraldusest nr 1399 06.04.2014 on tõendatud, et kostja I klassiekskursiooni kulu oli 52 eurot. Kostja I avaldas ärakuulamisel, et hobidega tegelemine ja trennis käimine on jäänud raha puudumise tõttu ära. Ta on saanud varem käia trennides ja tegelenud ka rahvatantsuga, kuid ta sooviks käia jõusaalis, mille tasu on kuus keskmiselt 56 eurot. Koolis tuleb maksta ujumise eest 3,50 eurot nädalas. Arvuti on ka tema hobiks, tal on kasutada venna vana arvuti, kuid tema ideaalis võiks see olla uuem. Kostja I sooviks õppida klaverit mängima aga emal ei ole raha talle klaveri ostmiseks. Samuti tahaks ta vihmametsa minna, sest teda huvitab loodus. Kostja II õpib erakoolis XXX, millega seoses tuleb kostjate esindajal teha kulutusi haridusele, mis on tõendatud arvega nr 1834 01.07.2014 summas 179,96 eurot ja maksekorraldusega 04.03.2014 summas 130,92 eurot. Samuti on arvete (nr 5306 23.09.2014 summas 292 eurot, nr 5643 19.01.2015 summas 340,00 eurot ja nr 5687 21.01.2015 summas 61 eurot) ning maksekorraldusega nr 1397 27.03.2014 summas 70 eurot) tõendatud, et kostja II õpib kunstikoolis ja on käinud selle raames ka õppereisidel. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate kulutused haridusele ja hobidele oleksid vähenenud. Kostja I seletusega on tõendatud vastupidine, et ta ei saa tegeleda hobidega raha puudumise tõttu. Järelikult ei ole elatise vähendamine kostjate haridusele ja hobidele tehtavate kulutuste arvel põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
25.Hagejale ei ole usutav, et kostjate eluasemekulud kummagi kostja osas on 47,93 eurot kuus. Hageja on esitanud kohtule tõenditena kostjate seaduslikule esindajale Harku vallas kuuluva korteri ja Viljandis kuuluva korteri kinnistu väljatrükid, kuid ei ole viidanud, mida ta nendega tõendada soovib. Kohus jätab kinnistusraamatu väljatrükid tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad, kuna kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud väljatrükid kostjate kulutusi ega vajaduste muutumist võrreldes 31.01.2012 kohtuotsusega. Hageja väited eluasemekulude vähenemisest on paljasõnalised ja tõendamata.
26.Tulenevalt eeltoodust ei ole leidnud tõendamist, et kostjate I ja II vajadused oleks võrreldes 31.01.2012 kohtuotsusega oluliselt muutunud, mis oleksid aluseks hagi rahuldamisele. Asjaolu, et kõiki kostjate vajadusi ei ole olnud võimalik täies mahus rahuldada, on kohtu arvates
tingitud sellest, et hageja ei ole pika aja jooksul täitnud kohtuotsusega väljamõistetud ülalpidamiskohustust ning ainuüksi kostjate ema sissetulekutest ei ole selleks piisanud. Ka kostja I ütlustega on tõendatud, et kostja I vajadused on osaliselt rahuldamata või ei ole piisavalt rahuldatud raha puudumise tõttu. Seega tuleb hagi Harju Maakohtu 30.01.2012 otsusega 2-11-9122 väljamõistetud elatise vähendamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kuna kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
28.Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Harju Maakohtu 06.10.2014 määrusega määrati kostjale I ja kostjale II esindaja riigi õigusabi korras. TsMS § 190 lg 5 kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja või võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Kuivõrd hagi jäeti rahuldamata, tuleb hagejalt riigi kasuks välja mõista riigi õigusabikulud summas 696 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.