Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-6721
Tsiviilasi
EE hagi MS vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3566,61 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.07.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EE apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25.11.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EE (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX XXXXXXX), seaduslik esindaja LE, lepinguline esindaja Külli Aas Kostja MS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 04.07.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.EE esitas 12.02.2014 hagi Harju Maakohtusse MS vastu igakuise elatise 396,29 euro saamiseks ning tagasiulatuvalt elatise 01.05.2013 - 01.03.2014 kogusummas 1677,58 euro saamiseks. Lisaks mittekohase kohustuste täitmisega tekkinud kahju 94,50 euro väljamõistmiseks.
2.LE ja MS kooselust sündis 22.08.2006 poeg EE. Vanemate kooselu lõppes augustis 2013.a, laps jäi elama ema juurde. MS ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes piisavalt, kostja ei taganud lapsele tema tavalist elulaadi ning pärast allergia tunnuste ilmumist lapse erivajaduste rahuldamist, sh eritoit allergikule, erilogopeedi juures käimine ning huviringide külastamine. Isa maksis lapsele 2013.a oktoobris 150 eurot, novembris, detsembris 2013.a ning 2014.a jaanuaris ja veebruaris 200 eurot, kokku 950 eurot. Igakuised kulutused lapse ülalpidamiseks on orienteeruvalt 396,29 eurot, sh eluasemekulu 101,61 eurot (25% korteri üürist ja kommunaalkuludest), ning 1/2 järgnevatest kuludest: sidekulu 8,27 eurot (internet ja telefon), söök 120 eurot, transpordikulu 100 eurot (kool, trenn, meditsiiniasutused, hageja ei saa tervislikel põhjustel kasutada ühistransporti), koolitarbed 20 eurot, massaaž 60 eurot, taskuraha 66 eurot, pikapäevarühm 34,10 eurot, inglise keel 30 eurot, ujumine 39 eurot, eraõpetajalogopeed 35 eurot, male 12 eurot, huvikool 30 eurot. Lisanduvad ühekordsed kulud – prillid 80 eurot, koolitarbed 29 eurot, riided ja jalatsid 80 eurot – mille väljamõistmist taotleb hageja 1/2 ulatuses, s.o 94,50 eurot.
3.Augustist 2013 – märtsini 2014.a laekus kostja poolt hagejale 1492,78 eurot, kuid lähtudes lapse vajadustest, oli kostja kohustatud maksma 3170,36 eurot.
4.Hageja esindaja on ajutiselt töötu ning ka töötuna arvele võetud. Hageja esindaja sissetulek on igakuiselt 1450–1500 eurot, sh peretoetus 19,18 eurot, töötuskindlustushüvitis 149,73 eurot, kostja poolt tasutav elatis 200 eurot, 500 eurot laenu tagasimakse, hageja seadusliku esindaja ema toetab igakuiselt 350 – 380 euroga ja kostja ema 250 euroga. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja seaduslik esindaja märgib oma igakuisteks sissetulekuteks 1450 - 1500 eurot, kostja sissetulekud on oluliselt väiksemad, kostja keskmine kuupalk on 921,69 eurot. Kostja leidis, et lapse igakuised kulutused on keskmiselt 419 eurot.
6.Ajavahemikul 01.01.2013 - 14.03.2014 tasus kostja hageja ülalpidamiseks kokku 2820,75 eurot: lasteaia eest 480,48 eurot, pärast lahkumist 155,45 eurot; MTÜ keskus
E 300 eurot, OÜ Koduliising (mööbel lapse jaoks, esimene sissemakse august 2013) kokku 418,14 eurot, AS Tuleleek 30 eurot, OÜ Koolifoto 4,80 eurot; PB/ lapse koolikulutused 37,33 eurot; LE september 2013 – 200 eurot sularahas, 2013.a oktoober - 150 eurot, november 2013.a – 200 eurot, detsember 2013.a – 200 eurot, jaanuar 2014.a – 200 eurot, veebruar 2014.a – 200 eurot, märts 2014.a – 200 eurot, kokku 1350 eurot.
7.Hageja seaduslik esindaja ei ole pöördunud kostja poole palve või nõudega selles osas, milles elatisenõue on hageja seadusliku esindaja poolt esitatud. Ka ei ole hageja seaduslik esindaja kostjale kordagi kurtnud, et hagejal on olnud millestki puudu või on tulemas suuremad väljaminekud hageja heaolu puudutavates küsimustes.
8.Põhjendamata on kulutused pikapäevarühmale koolis, toitumisele pikapäevarühmas, ujumistreeningule ning logopeedile. Lapsel ei ole probleeme hääldamisega. Lapse peavaludest ja allergiast sai kostja teada hageja 26.03.2014 menetlusdokumendist. Lapsele on soovitatav ujumine ja massaaž, kuid seejuures tuleb arvestada ka vanemate materiaalsete võimalustega. Ilmselgelt on võimalik saada ka tasuta ujumist ja massaaži vastavate vajaduste olemasolul ning Haigekassa kulul, kuna on tegemist alaealisega. Hageja ei saa kostja käest nõuda kulude igakuist hüvitamist, mis ei ole tekkinud ja võib olla ei teki ka tulevikus, nt kulud tervisele.
9.Kostja leidis, et tema poolt antav ülalpidamine on piisav ning selle muutmine ei ole põhjendatud ega vajalik. Kostja tasub lapsele elatist 200 eurot kuus, mis ületab miinimummäära. Hageja esindaja ei ole suutnud tõendada, et lapsel on erivajadused, mis oleks põhjendatud ja mille alusel saaks veelgi suurendada elatisenõuet. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus jättis 04.07.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1, § 436 lg-tele 2, 6 ja 7 ning perekonnaseaduse (PKS) §-dele 96, 97 ja 99, § 100 lg-tele 1 ja 4, § 101 lg-le 1.
11.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja täidab kohaselt oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hageja seaduslik esindaja esitas lapse ühe kuu vajadused alljärgnevalt: tervisetrenn - ujumine – 39 eurot, massaaž – 60 eurot, erilogopeed – 35 eurot, spordikool – 35 eurot, malering – 12 eurot, pikapäevarühm – 34,10 eurot, inglise keele tunnid – 30 eurot, huvikooli õppetasu – 30 eurot, sidekulud ja internet – 8,27 eurot, taskuraha koolipäevadel – 66 eurot, igapäevane toit ja eluaseme tarbed – 120 eurot, koolitarbed – 20 eurot, sõidukulud - 100 eurot, samuti lisanduvad lapse eluasemekulud 101,61 eurot. Kostja vaidles kulutuste suurusele vastu.
12.Kohus leidis, et hageja seadusliku esindaja nimetatud kulutustest ei ole mõistlikud ega põhjendatud kulutused lapse huvitegevusele igas kuus 146 eurot, kohtupraktikaga kooskõlas on kulutused hobidele 10-50 eurot kuus. Kulutused mitmetele erinevatele huviringidele on iseenesest lapsele arendavad ja vajalikud, kuid hageja seadusliku esindaja poolt esile toodud suurusjärgus luksuslikud ja neid saab lubada siis, kui vanemate majanduslik järg on väga hea. Samuti ei ole mõistlikud kulutused pikapäevarühmale ja taskurahale. Lapse ema ei tööta, seega saab ema ise tegeleda lapsega ja aidata tal õppimisega toime tulla.
13.Lapse raviloo nr 42 kohaselt on lapse kõne selge, häälduse probleemid. Samas last logopeedile suunatud ei ole. Kohus leidis, et nimetatud tõend ei kinnita lapse vajadust eraõpetajale – logopeedile, ka hageja seaduslik esindaja kinnitas, et lapse hääldusprobleemid on väiksed. Seega on nimetatud kulud tehtud hageja seadusliku esindaja valikul. Ka ei ole hageja seaduslik esindaja tõendanud asjaolu, et laps ei saa peavalude tõttu kasutada tasuta ühistransporti. Hageja seadusliku esindaja seletustest nähtub, et laps osaleb aktiivselt mitmes füüsilises treeningus - ujumises, ju-jitsus. Kohus
leidis, et eluliselt ei ole usutav, et laps, kes osaleb nii mitmetes huviringides ja treeningutes, ei talu ühistransporti, pigem on tegu mugavusteenusega, mida kostja ei pea hageja seaduslikule esindajale taotletud mahus hüvitama.
14.Hageja seaduslik esindaja ei tõendanud lapse erivajadusi seoses allergiaga või peavaludega. Kohtule esitatud lapse ravidokumentidest ei nähtu, et lapsel esineks selline allergia, mis põhjustab lisakulutusi – laps vajaks pidevalt eritoitu jne. Esitatud saatekirjast nähtub, et lapsel esines allergiline lööve 2008.a, seejärel probleemideta. Testidest ilmnes vähene sensibilisatsioon heintaimede segule. Lapsele on küll soovitatav ujumine ja massaaž, kuid esitatud tõendist ei nähtu, et see on ka meditsiiniliselt näidustatud.
15.Lapse ema ja isa poolt esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole nende majanduslik olukord selline, mis võimaldaks luksuslike kulutuste tegemist. Kui hageja kulutusi huvitegevusele hinnata mõistlikus suuruses ja arvata põhjendatud kulutuste hulgast välja kulutused pikapäevarühmale, taskurahale, transpordile, logopeedile ja massaažile, mahuvad hageja ülalpidamiskulud tavapäraste lapse ülalpidamiskulude, s.o 355 euro piiresse.
16.Kogutud tõenditest nähtuvalt lapse isa osaleb lapse ülalpidamises regulaarselt. Lapse isa tasub elatist 200 eurot kuus. Seega täidab kostja ülalpidamiskohustust ja alus elatise väljamõistmiseks puudub. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda.
18.Maakohus on ekslikult arvestanud lapse huvitegevuse kuluks igas kuus 146 eurot. Lapse huvitegevusele kulub 77 eurot - spordikool 35 eurot, male 12 eurot ning huvikool 30 eurot. Lapse ema on seisukohal, et spordi ning erinevate huvialadega tegelemine on lapsele vajalikud ning tegemist on põhjendatud ja mõistliku suurusega kuluga.
19.Kulutused pikapäevarühmale 34,10 eurot ning taskuraha 66 eurot kuus on põhjendatud ja vajalikud. Laps saab pikapäevarühmas juhendamist spetsialistidelt ning vajalikku infot õppetöö kohta, mis aitab kergemini koolitöid teha ning koolis hakkama saada. Taskuraha 3 eurot päevas on samuti vajalik, et laps saaks osta toitu, kui koolimenüüs peaks olema toiduaineid, mille vastu tal on allergia või kui kasvaval ja aktiivsel lapsel peaks pika päeva jooksul kõht tühjaks minema ning lisaks õpib laps selliselt rahaga ümber käima.
20.Allergia tõttu ei vaja laps tõesti pidevalt eritoitu, vaid peab lihtsalt jälgima, et ei söö toiduained, millest tal võib allergia tekkida. Allergiatestid ei ole näidanud, mis peale heintaimede veel allergiat võib tekitada. 11.02.2013 raviloos nr 38 ja 29.04.2014 raviloos nr 41 on välja toodud, et lapsel oli lööve, mis tekkis tõenäoliselt allergiast. Seega on kohtu seisukoht, et allergia esines lapsel viimati 2008.a, vale.
21.Massaaž ja ujumine aitavad märgatavalt lapse peavaluhoogusid leevendada ning autoga transpordib ema last vaid siis, kui lapsel pea valutab või on valutanud tugevalt eelmisel õhtul, nt pärast kooli või trenni. Nagu nähtub lapse raviloost, on lapsel püsiv peavalu, mis on tihti väga tugev. Peavaludega seoses on laps suunatud 18.08.2014 uuringutele seoses võimaliku migreeniga. Seega apellant ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, nagu oleks ühistranspordi mittekasutamine ja autoga transportimine lapsele mugavusteenus. Lapse ema sõidutab last vaid põhjendatud vajadusel juhtudel, kui lapsel on peavaluhoog või kui laps ja ema käivad arsti vastuvõtul. Ka ujumine ja massaaž on lapsele vajalikud, et leevendada pidevaid peavaluhoogusid ning nende positiivne mõju on märgatav. Kulutused toidule 120 eurot ning transpordile 100 eurot on mõistlikud ning põhjendatud ja vajalikud.
22.Lapse hääldusprobleemid olid tõesti väiksed, kuid ei saa nõustuda, et logopeedi kasutamine ei olnud põhjendatud ja hädavajalik, kuna hääldusprobleemid põhjustasid lapsele raskusi õppetöös. Praeguseks on probleem kõnega kadunud, logopeedi kasutamisest oli palju abi. Apellant esitab tõendina ka lapse vanaemade kirjelduse nende suhtest lapsega ja lapse iseloomustuse, kust nähtub vanaemade toetus, abi lapse kasvatamisel ning lapse võimekus, samas ka probleemid allergiaga ning kirjeldus viimasest allergiahoost. Vastustaja seisukoht
23.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
24.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
25.Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem ( Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
26.Maakohus jättis põhjendatult vajalike kulutuste hulgast välja kulutused pikapäevarühmale, taskurahale, transpordile, logopeedile ja massaažile ning vähendas huvitegevuse kulutusi mõistliku määrani. Maakohus tuvastas, et ülejäänud kulutused jäävad tavapärase lapse ülalpidamiskulu piiresse, see on 355 eurot kuus. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Hageja seda käesoleval juhul teinud ei ole. Samuti ei ole hageja välja toonud ega tõendanud erivajadusi seoses allergiaga või peavaludega.
27.Lapse ema märgib, et lapsel esineb aeg-ajal allergiat keha lööbe näol ning seetõttu on vaja anda lapsele iga päev taskuraha 3 eurot, et laps saaks osta endale vajalikku ja meelepärast toitu. Maakohus sellisel eesmärgil taskuraha vajalikuks ei pidanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Kõigile põhikooli õpilastele on ette nähtud tasuta koolilõuna. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et allergiast tulenevalt ei tohi ta mingit toitu süüa või tal on lisatoidu vajadus. Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et allergiatestid ei ole näidanud, mis peale heintaimede veel allergiat võib tekitada.
28.Hageja väitis, et tugevate peavalude tõttu ei saa ta kasutada tasuta ühistransporti, kuid ühistranspordi talumatuse kohta ei ole ühtegi tõendit esitanud. Samuti ei ole hageja välja toonud, millist transporti ta siis kasutab, kui palju ja mille eest maksab. Samuti ei nähtu esitatud tõendist, et massaaž oleks hagejale meditsiiniliselt näidustatud ning et seda pole võimalik saada haigekassa vahenditest.
29.Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks kulutusi pikapäevarühmale ei saa käesoleval juhul lugeda vajalikuks kulutuseks. Lapse ema ei käi tööl ning enda sõnul pühendub ainult lapse kasvatamisele, mistõttu puudub ilmselgelt vajadus last pikapäevarühmas hoida. Asja materjalist ei nähtu, et laps vajaks järelevalvet ja abi õppetöös, mida ta pikapäevarühmas saab. Esimese klassi last suudab üldjuhul abistada ka ema ise, kui tal on selleks piisavalt aega ja pühendumust.
30.Kuna kostja maksab lapsele igakuuliselt elatist vabatahtlikult piisavas ulatuses ja on seda teinud ka enne hagi esitamist, jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata. Hageja esitas hagi kohtusse elatise saamiseks 12.02.2014. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 01.09.2013. Vaidlust pole selles, et kostja maksab alates 01.11.2013 elatist 200 eurot kuus pangaülekandega ja oktoobris 2013 maksis pangaülekandega 150 eurot. Kostja väidetel maksis ta hageja esindajale septembris sularahas 200 eurot lapse ülalpidamiseks, mida hageja esindaja eitab. Sularaha üleandmise kohta pole kostjal võimalik tõendit esitada. Samas tuleb arvestada ka sellega, et lapse ema pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta enne hagi esitamist oleks pöördunud kostja poole kas suuliselt, kirja või e-posti teel elatise saamiseks, mistõttu puudus kostjal vajadus tõendite kogumiseks. Kostja pangaväljavõttest nähtub ka septembris ja oktoobris lapsega seotud muude kulutuste tegemine – koolituskuludeks, huvitegevuseks, lapsele mööbli ostmiseks. Kostja väidetel pole hageja esindaja enne hagi esitamist kurtnud, et hagejal oleks millestki puudus või erivajadusest tingitud suuremad kulutused. Menetluskulude jaotus ja selgitus
31.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.