Hageja esindajad LiiliaXXX , JuliaXXX ja kostja XXX , tema esindaja Anastasia XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille 1(5)
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on XXX ja XXX kooselust XXX.a. sündinud poeg XXX. Vanemate kooselu lõppes augustis 2013.a, kuni 2013.a kevadeni elati ühise eelarvega. Poeg elab emaga. XXX ei täida oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes piisavalt ning last on ülal pidanud suuresti ema. Kostja ei taganud lapsele tema tavalist elulaadi, peale allergia tunnuste ilmumist lapse erivajaduste rahuldamist (eritoit allergikule, erilogopeedi juures käimine ning huviringide külastamine). Isa on lapsele tasunud 2013.a oktoobris 150 eurot, novembris, detsembris 2013.a ning 2014.a jaanuaris ja veebruaris 200 eurot, kokku 950 eurot. Igakuised kulutused lapse ülalpidamiseks on orienteeruvalt 396,295 eurot. Nimetatud summa koosneb eluasemekulus 101,61 eurot (25% korteri üürist ja kommunaalkuludest), ning 1/2 järgnevatest kuludest: sidekulu 8,27 eurot (internet ja telefon), söök 120 eurot kuus, transpordikulu 100 eurot (kool, trenn, meditsiiniasutused, hageja ei saa tervislikel põhjustel kasutada ühistransporti), koolitarbed 20 eurot, massaaž 60 eurot, taskuraha 66 eurot, pikapäevarühm 34,10 eurot, inglise keel 30 eurot, ujumine 39 eurot, eraõpetaja-logopeed 35 eurot, male 12 eurot, huvikool 30 eurot. Lisanduvad ühekordsed kulud – prillid 80 eurot, koolitarbed 29 eurot, riided ja jalatsid 80 eurot – mille väljamõistmist taotleb hageja 1/2 ulatuses, s.o summas 94,50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise 396,29 eurot. Tagasiulatuvalt taotleb elatise väljamõistmist alates 01.05.2013.a kuni 01.03.2014.a kogusummas 1 677,58 eurot. Lisaks palub mõista kostjalt hageja kasuks seotud mittekohase kohustuste täitmisega tekkinud kahju summas 94,50 eurot.
2.Hageja selgitab, et 8 kuu jooksul (august 2013 – märts 2014), mil kostja ei ole täielikult täitnud oma vanemakohustusi, on kostja poolt laekunud 1 492,78 eurot, kuid aga lähtudes lapse vajadustest, oli ta kohustatud maksma 3 170,36 eurot. Hageja nõuab tagasiulatuvalt summat, mis jäi kostja poolt täitmata – 1 677,58 eurot.
3.Üürikorteriga seonduvalt osundab hageja PS §-le 34, kus on sätestatud, et igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt elukohta valida. Korteriomand XXXkuulub kaasomandina ka hageja seadusliku esindaja emale, kes käesoleval hetkel valdab omandit elamispinnana. Lisaks on vara täitmismenetluse raames arestitud ning enampakkumisel müügiks. Lähtudes kirjeldatud olukorrast on hageja seadusliku esindaja sunnitud üürima elamispinda, et lapsele oleks tagatud vääriline ja rahulik keskkond.
4.Hageja esindaja märgib, et on ajutiselt töötu ning ka töötuna arvele võetud. Hageja esindaja sissetulek on igakuiselt 1 450 – 1 500 eurot (peretoetus 19,18 eurot + töötuskindlustushüvitis 149,73 eurot + kostja poolt tasutav elatis 200 eurot + 500 eurot laenu tagasimakse, hageja seadusliku esindaja ema toetab summas 350 – 380 eurot + kostja ema toetab summas 250 eurot).
5.Kohtuistungil jäi hageja oma täpsustatud nõuete juurde ning palub rahuldada nõue ja mõista kostjalt igakuiselt välja elatis 396,30 eurot ning lisaks tagasiulatuvalt 1 677,58 eurot ning ühekordse kulutuse, mis on tõendatud ja toodud välja täpsustatud hagiavalduses ehk 94,5 eurot. Kostja vastus 2(5)
6.Kostja vaidleb hagile vastu ja ei nõustu elatise väljamõistmisega märgitud summas. Kostja leiab, et hageja seadusliku poolt esitatud andmed oma sissetulekute kohta on vastuolulised. Nimelt määrab hageja seaduslik esindaja oma igakuisteks sissetulekuteks 1450-1500 eurot, seejuures on kostja sissetulekud oluliselt väiksemad. Kostja keskmine kuupalk on 921,69 eurot. Kostja leiab, et lapse igakuised kulutused on keskmiselt 419 eurot.
7.Ajavahemikul 01.01.2013.a -14.03.2014.a on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks kokku 2 820,75 eurot: lasteaia eest 480,48 eurot + peale lahkumist 155,45 eurot; MTÜ keskus XXX 300,00 eurot, OÜ XXX (mööbel lapse jaoks, esimene sissemakse august 2013.a) kokku 418,14 eurot, AS XXX 30,00 eurot, OÜ XXX 4,80 eurot; XXX/ lapse koolikulutused 37,33 eurot; XXX september 2013 – 200,00 eurot sularahas, 2013.a oktoober 150,00 eurot, november 2013.a – 200,00 eurot, detsember 2013.a – 200,00 eurot, jaanuar 2014.a – 200,00 eurot, veebruar 2014.a – 200,00 eurot, märts 2014.a – 200,00 eurot, kokku 1 350 eurot.
8.Hageja seaduslik esindaja ei ole ühtegi korda pöördunud ei isiklikult, kirja, ega e-posti teel kostja poole palve või nõudega ega mingisuguste pretensioonidega selles osas, milles käesolev elatisenõue on hageja seadusliku esindaja poolt esitatud. Ka ei ole hageja seaduslik esindaja kostjale kordagi kurtnud, et hagejal on olnud millestki puudu või on tulemas suuremad väljaminekud hageja heaolu puudutavates küsimustes.
9.Kostja on seisukohal, et põhjendamata on kulutused pikapäevarühmale koolis, toitumisele pikapäevarühmas, ujumistreeningule ning logopeedile. Lapsel ei ole probleeme hääldamisega. Lapse peavaludest ja allergiast sai kostja teada hageja 26.03.14.a menetlusdokumendist. Lapsele on soovitatav ujumine ja massaaž (28.04.2014.a XXXOÜ arstitõend nr XXX), kuid seejuures tuleb arvestada ka vanemate materiaalsete võimalustega. Ilmselgelt on võimalik saada ka tasuta ujumist ja massaaži vastavate vajaduste olemasolul ning Haigekassa kulul, kuna on tegemist alaealisega. Hagiavalduses toodud kulutused üürikorterile on põhjendamatud, kuna hageja seadusliku esindaja omandis on korteriomand aadressil XXX, Tallinn. Seega on hagejal elukoht olemas. Kostja märgib, et hageja ei saa kostja käest nõuda kulude igakuist hüvitamist, millised ei ole tekkinud ja võib olla ei teki ka tulevikus (nt kulud tervisele).
10.Kostjale jääb arusaamatuks, mille jaoks on lapsele ostetud nn läbipaistvad liimipulgad ja nn liimipulgad FXA (K-Rauta 03.02.2014 ostustšekk). Koolitarvetest on lapsele ostetud ka paber (Maxima Eesti OÜ tšekk), vihikud üldsummale 1,10 eurot (see on kostja arvates põhjendatud kulu), tint ja mälupulk (Klick Eesti AS tšekid).
11.Kostja on seisukohal, et tema poolt antav ülalpidamine on piisav ning selle muutmine ei ole põhjendatud ega vajalik. Kostja palub rahuldada esitatud hagi osaliselt ning määrata igakuiseks elatisraha summaks 200 eurot.
12.Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja märkis, et tasub lapsele elatist 200 eurot kuus, mis ületab miinimummäära. Hageja esindaja ei ole suutnud tõendada, et lapsel on erivajadused, mis oleks põhjendatud ja mille alusel saaks veelgi suurendada elatisenõuet. Kohtule esitatud hagi on tõendamata ja välja mõistetav elatissumma ei pea ületama juba tasutatavat elatissummat 200 eurot kuus. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja 3(5)
taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
14.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
15.Asjas ei ole vaidlust selles, et XXXja XXXkooselust on sündinud poeg XXX(tl 4). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja täidab kohaselt oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.
16.Hageja seaduslik esindaja on esitanud lapse ühe kuu vajadused alljärgnevalt: tervisetrenn ujumine – 39 eurot, massaaž – 60 eurot, erilogopeed – 35 eurot, spordikool – 35 eurot, malering – 12 eurot, pikapäevarühm – 34,10 eurot, inglise keele tunnid – 30 eurot, huvikooli õppetasu – 30 eurot, side kulud ja internet – 8,27 eurot; taskuraha koolipäevadel – 66 eurot; igapäevane toit ja eluaseme tarbed – 120 eurot; koolitarbed – 20 eurot; sõidukulud - 100 eurot, samuti lisanduvad lapse eluasemekulud 101,61 eurot. Kostja vaidleb hageja igakuiste kulutuste suurusele vastu.
17.Kohtu hinnangul ei ole hageja seadusliku esindaja nimetatud kulutustest mõistlikud ega põhjendatud kulutused lapse huvitegevusele igas kuus 146 eurot, kohtupraktikaga kooskõlas on kulutused hobidele 10-50 eurot kuus. Kulutused mitmetele erinevatele huviringidele iseenesest lapsele arendavad ja vajalikud, kuid hageja seadusliku esindaja poolt esile toodud suurusjärgus luksuslikud ja neid saab lubada siis, kui vanemate majanduslik järg on väga hea. Samuti ei ole mõistlikud kulutused pikapäevarühmale ja taskurahale. Lapse ema käesoleval ajal ei tööta, seega saab lapse ema ise tegeleda lapsega ja aidata tal õppimisega toime tulla. Ka ei ole hageja seaduslik esindaja tõendanud vajadust eraõpetajale- logopeedile ning massaažile ja transpordile summas 100 eurot kuus.
18.Kohtule on esitatud lapse ravilugu nr 42 (tl 147), mille kohaselt lapse kõne on selge, häälduse probleemid. Samas last logopeedile suunatud ei ole. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõend ei kinnita lapse vajadust eraõpetajale – logopeedile, ka hageja seaduslik esindaja on ise kinnitanud, et lapse hääldusprobleemid on väiksed. Seega ei ole eraõpetajale – logopeedile tehtavad kulutused meditsiiniliselt põhjendatud ja hädavajalikud, vaid tehtud hageja seadusliku esindaja valikul. Ka ei ole hageja seaduslik esindaja tõendanud asjaolu, et laps ei saa peavalude tõttu kasutada tasuta ühistransporti. Hageja seadusliku esindaja seletustest nähtub, et laps osaleb aktiivselt mitmes füüsilises treeningus - ujumises, ju-jitsus. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et lapsele, kes osaleb nii mitmetes huviringides ja treeningutes, ei talu ühistransporti, pigem on tegu 4(5)
mugavusteenusega, mida kostja ei pea hageja seaduslikule esindajale taotletud mahus hüvitama.
19.Ka ei ole hageja seaduslik esindaja tõendanud lapse erivajadusi seoses allergiaga või peavaludega. Kohtule esitatud lapse ravidokumentidest ei nähtu, et lapsel esineks selline allergia, mis põhjustab lisakulutusi – laps vajaks pidevalt eritoitu jne. Kohtule esitatud saatekirjast nähtub, et lapsel esines allergiline lööve 2008., seejärel probleemideta. Testidest ilmnes vähene sensibilisatsioon heintaimede segule (tl 145). Lapsele on küll soovitatav ujumine ja massaaž (tl 146), kuid esitatud tõendist ei nähtu, et see on ka meditsiiniliselt näidustatud.
20.Lapse ema ja isa poolt esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole nende majanduslik olukord selline, et võimaldaks luksuslike kulutuste tegemist. Kui hageja kulutusi huvitegevusele hinnata mõistlikus suuruses ja arvata põhjendatud kulutuste hulgast välja kulutused pikapäevarühmale, taskurahale, transpordile, logopeedile ja massaažile mahuvad hageja ülalpidamiskulud tavapäraste lapse ülalpidamiskulude s.o 355 euro piiresse.
21.Kogutud tõenditest nähtuvalt lapse isa osaleb lapse ülalpidamises regulaarselt. Lapse isa tasub elatist 200 eurot kuus. Seega täidab kostja ülalpidamiskohustust ja alus elatise väljamõistmiseks puudub. Kohus jätab hagi rahuldamata.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 566,61 eurot. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.