Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-3394
Kohtuasi
KIVIKUVAND OÜ hagi Termopuit OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.02.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Termopuit OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja KIVIKUVAND OÜ (registrikood 11438834), lepinguline esindaja Merike Valgmäe Kostja Termopuit OÜ (registrikood 12143928), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Raiko Paas ja Kristel Viru
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 27.01.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 15.02.2024 otsus.
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-3394 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:
2.3.Jätta Pärnu Maakohtu 30.05.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – kohtulik hüpoteek KIVIKUVAND OÜ kasuks kehtima kuni kompromissi täitmiseni.
2.4.Pärast kompromissilepingu sõlmimist ja kinnitamist ei ole pooltel teineteise vastu 17.05.2021 ja 21.06.2021 termopuidu müügilepingust tulenevaid nõudeid. Samuti kinnitavad pooled, et neil ei ole muudest alustest tulenevaid nõudeid teineteise vastu.
2.5.Termopuit OÜ palub tagastada apellatsioonkaebuselt tasutud pool riigilõivu. Pooled on kokku leppinud, et tagastatava riigilõivu 525 eurot arvelt täidab Termopuit OÜ kompromissi esimese osamakse tasumise kohustust. Pooled paluvad riigilõivu kanda KIVIKUVAND OÜ arvelduskontole nr EE367700771002768187. Termopuit OÜ ise tasub esimesest osamaksest ülejäänud summa 1975 eurot.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta Pärnu Maakohtu 30.05.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – kohtulik hüpoteek KIVIKUVAND OÜ kasuks kehtima kuni kompromissi täitmiseni.
5.Tagastada Termopuit OÜ apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 525 eurot, kandes see KIVIKUVAND OÜ arvelduskontole nr EE367700771002768187. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.KIVIKUVAND OÜ (hageja) esitas 07.03.2022 Pärnu Maakohtule hagi (täiendatud 12.06.2023) Termopuit OÜ (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 18 603,98 eurot, mis koosneb otsesest varalisest kahjust: kulutustest 7450,45 eurot ja õigusabikulust 225 eurot ning majandustegevuses saamata jäänud tulust 10 928,53 eurot, alternatiivselt nõudis hageja saamata jäänud tulu 10 900 euro hüvitamist mittevaralise kahjuna, alternatiivselt palus hageja mittevaralise kahju eest õiglane hüvitis mõista välja kohtu äranägemisel. Lisaks palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivis 322,13 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.05.2021 lepingu, millega hageja ostis kostjalt 25,21 m3 termopuitu. 21.06.2021 tellis hageja materjali juurde 18,74 m 3, seega soovis hageja osta termopuitu kokku koos esialgse kokkuleppega 43,94 m3. Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping 43,94 m3 termopuidu müümiseks. Hageja nõudis kostjalt korduvalt lepingu täitmist. Kostja täitis lepingut 23.08.2021 ainult 15,65 m 3 osas, sealjuures oli hinnanguliselt 50% ulatuses materjal ebakvaliteetne. Hageja vajas kostjalt ostetud termopuitu Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) sõlmitud hankelepingu „Rebastemäe õpperaja rekonstrueerimiseks“ täitmiseks. Hageja ja RMK vaheline hankeleping pidi lõppema 01.11.2021, kuid RMK taganes lepingust 01.10.2021. Lepingust taganemise põhjuseks peab hageja kostja tarne viivitust ja ebakvaliteetset materjali. Hageja taganes seetõttu kostjaga sõlmitud lepingust 04.11.2021. Hageja oli Rebastemäe objektile teinud kulutusi summas 7450,45 eurot, millele lisandub käibemaks 1490,09 eurot, kokku 8940,54 eurot. Lisaks tekkis hagejal kahju 10 9928,53 eurot saamata jäänud tuluna, kuna hageja ei võitnud Rebastemäe hankelepingu ülesütlemise tõttu teist RMK hanget, mille jaoks ta juba tegi ettevalmistusi. Hagejal tekkis kahju ka kohtueelse õigusabikulu näol 225 eurot. Sammata jäänud tulu osas on alternatiivselt täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et pooltel polnud selget kokkulepet, millisel kuupäeval kostja hagejale soovitud materjali valmis teeb. Lepingut kirjalikult ei sõlmitud, tähtaegu ja mahte ei määratletud, kvaliteedinõudeid ei seatud. Lõpliku vajamineva materjali mahu teatas hageja kostjale alles 21.06.2021 – seega alles kuid hiljem pärast hankelepingu sõlmimist. Ka sel ajal ei nõudnud
hageja kostjalt, et lepitakse kokku konkreetsed tähtajad materjali valmimiseks. Hageja pole tõendanud, kuidas ta teatas kostjale, et hageja enda kohustuste täitmise tähtaeg on 01.11.2021. Kostjale ei saaks sellises olukorras mingil viisil ette heita hagejale kahju tekitamist, mh osas, mis seondus edasistelt riigihangetelt kõrvaldamisega. Kostja vaidles vastu ka hageja alternatiivsele mainekahju nõudele, tuues välja, et nõue põhjendatud ei ole, kuivõrd lepingulise kohustuse korral (nii nagu seda esitab hageja) mittevaralise kahju nõuet üldjuhul esitada ei saa. Hageja väidetud müügilepinguliste kohustuste puhul ei saanud olla tegu kohustustega, mis olid suunatud mittevaralise huvi järgmisele.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 15.02.2024 hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 18 603,98 eurot ning kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise põhinõudelt (18 603,98 eurot) perioodil 16.12.2021 kuni 04.03.2022 kogusummas 322,13 eurot, lisaks jättis maakohus Pärnu Maakohtu 30.05.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kehtima kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis need kostjalt hageja kasuks koos viivisega välja.
4.Kostja esitas 18.03.2024 maakohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
6.Pooled esitasid ringkonnakohtule 27.01.2025 kohtuistungil kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist. Kompromissis sisaldub kostja taotlus ja poolte kokkulepe selle kohta, et tagastatav riigilõiv kantakse osana kompromissi summast hageja arvelduskontole.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab maakohtu otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).
8.TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
9.TsMS § 445 lg 2 järgi jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Praegusel juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et maakohtu seatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kuni kompromissi täitmiseni.
10.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise.
11.Kostja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (525 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Kostja palus riigilõivu tagastada kompromissi esimese osamakse tasumise kohustuse osaliseks täitmiseks hagejale.
12.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kompromissilepingus leppinud kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest, mistõttu ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.