Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kostja seisukoht on, et temalt peaks välja mõistma elatise alla alammäära, kuna tema töötasu on väike ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohus tegi poolte taotlusel järelepärimised pankadesse kummagi poole kontol olevate vahendite kohta. Kostja kohta ilmnes, et seisuga 03.04.2013 on tal hoiukonto vahenditega 6801,62 eurot ning ajavahemikus 26.09.2012 kuni 26.03.2013, s.o kuue kuu jooksul on kostja kahele arvelduskontole Swedbangas lisandunud vahendeid vastavalt 1576,77 eurot ja 2973,97 eurot. Hageja seadusliku esindaja kohta ilmnes, et ajavahemikus 03.10.2012 kuni 03.04.2013, s.o kuue kuu jooksul on tema arvelduskontole Danske Pangas lisandunud vahendeid 1474,11 eurot. Hageja seaduslik esindaja väidab, et temale kuuluva arvelduskontoga Danske Pangas ei ole temal midagi tegemist, konto avas kostja ning kandis sinna elatist ilma hageja või hageja seadusliku esindaja heakskiiduta. Hageja seadusliku esindaja väitel tasub kostja hageja seaduslikule esindajale kuuluvale Danske Panga kontole elatise maksmise sildi all pangalaenu korterilaenu katteks. Konto väljavõte ei kinnita hageja seadusliku esindaja väidet, et temal ei ole kontoga midagi tegemist. Konto väljavõttest (Danske Panga konto XXXXXXXXXXXXXXXXXXX) nähtuvalt on kontole laekunud hageja seadusliku esindaja töötasu ning nimetatud kontolt on tasutud hageja seadusliku esindaja elukohaks oleva korteri XXXXXXXX XX-XTallinnas kommunaalkulusid. Samuti on hageja seaduslik esindaja hagiavalduses nimetanud Danske Panga kontot oma arvelduskontona, kuhu soovib elatise tasumist. Kinnistusregistrist ilmnes, et hageja seaduslikule esindajale ja kostjale kuulub kaasomandis korteriomand XXXXXXXXXX XXX XXX Tallinnas. Liiklusregistrist ilmnes, et hageja seaduslikule esindajale sõidukeid ei kuulu ja kostjale kuulub sõiduauto Chrylser Grand Voyager 1999. a. väljalase. Eeltoodust ei nähtu kostja poolt väidetu, et hageja seadusliku esindaja majanduslik seisund on oluliselt parem tema omast. Kogutud kirjalikest tõenditest ilmneb, et kostja majanduslik seisund on mõnevõrra parem hageja seadusliku esindaja omast. Eeltoodust nähtuvalt ei esine kostja puhul erandlikke asjaolusid, mis tingiksid temalt elatise väljamõistmise alla alammäära. Elatis tuleb hageja kasuks alammääras välja mõista. 2011.a. oli elatise alammäär 139 eurot ja 2012.a. oli elatise alammäär 145 eurot. Korrutades elatise alammäära kuude arvuga, 2011.a. eest vastavalt nelja kuuga ja 2012.a. eest vastavalt viie kuuga, moodustub elatise võlgnevuse 1281 eurot (hageja on arvutustes eksinud nelja euroga). TsMS § 445 lg. 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus rahuldas hageja taotluse elatise tasumise kuupäeva määramise osas. Kuna kostja ei ole pikka aega hageja ülalpidamises osalenud, on põhjendatud määrata ka elatise võla tasumine kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta hageja nõue täielikult rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud nii menetlusnormi kui ka materiaalõigusnormi. Menetluslik rikkumine on seisnenud selles, et peale täiendavate tõendite kogumist ei ole neid tõendeid kostjale ega tema esindajale edastatud ning kostjal puudus võimalus nimetatud

tõendite osas oma seisukohta avaldada. Küll aga nähtub kohtuotsusest, et hageja isa on saanud võimaluse tema enda pangakonto väljavõtte osas seisukoha esitada. Pooltele tuleb tagada võrdne võimalus esitada kohtus seisukohti ja neid tõendada. Kohus on rikkunud õigusemõistmise võrdõiguslikkuse põhimõtet (TsMS § 6). Lisaks ei teavitanud kohus kostjalt otsuse tegemise ajast, et viimane oleks saanud kohtule esitada omapoolsed lõplikud seisukohad ja tõendid. Kohus ei ole võtnud seisukohta kostja kõikide väidete osas. Samuti ei ole sisuliselt kohus hinnanud ka enda poolt kogutud tõendeid - pangakonto väljavõtteid. Kohus küll märgib, et kostja pangakontole on poole aasta jooksul laekunud 4550,74 eurot ehk keskmiselt 758,45 eurot kuus. Kohus ei ole mitte kuidagi analüüsinud aga seda, kas nimetatud sissetulekuid ja kostja väljaminekuid arvesse võttes on tal võimalik tasuda elatist HC ülalpidamiseks 145 eurot kuus ja kas ei ole alust elatisesumma vähendamiseks, ning kui on, siis millise perioodi osas. Kostja väljaminekuna oleks pidanud ja saanud kohus arvestada kostja ja laste elukohaga seotud eluasemekulutusi, pangalaenumakseid (neid tasub kostja ainuisikuliselt, sest hageja loobus maksete tegemisest) ning lisaks ka asjaolu, et kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Hageja nende ülalpidamist ei toetanud. Hageja suhtes kahe teise lapse ülalpidamiseks tehtud kohtuotsust ei ole hageja isa täitnud vaatamata ka täitemenetlusele. Täitemenetluses on võlgnevuse suuruseks kogunenud juba üle 4700 euro. Hageja isa palk langes drastiliselt peale elatise kohtuotsuse kohtutäiturile esitamist ja seda ilmse eesmärgiga mitte võimaldada kohtulahendi täitmist. 2011.a. jaanuaris oli isa palk 1000 eurot ja nüüd sama ameti ja töökoha peal töötades saab isa miinimumpalka. Seega on ilmselge, et ka tööandja aitab kaasa tulude varjamisele. Kuna kohus ei edastanud kostjale menetlusmaterjale, siis puudus kostjal ka võimlus tugineda kohtus hiljem asjaolule, et hageja isa majanduslik seis on siiski parem, kui konto väljavõte näitab, ja seda arvestades tema elukorraldust ja kvaliteeti. Kohus ei ole analüüsinud, kas kohtu poolt tuvastatud sissetulekud võimaldavad kostjal lisaks teistele alaealistele lastele maksta elatist ka veel hagejale 145 eurot kuus. Lisaks on kohus kohaldanud valesti PKS § 102 lõiget 2, sest arvestades kostja majanduslikku seisu, sissetulekuid ning vältimatuid väljaminekuid, on alus elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Lisaks oleks pidanud kohus välja mõistma pankadelt vaidluse õige lahendamise huvides pangakonto väljavõtted alates 01.09.2011, sest sellest momendist alates on kohus hageja nõude rahuldanud, ning seega tulnuks hinnata kogu perioodi osas, kas kostja oli võimeline tasuma elatist hageja nõutud ulatuses või oleks pidanud kohus vähendama ka elatise summat tagasiulatuvas osas. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-127-09 asunud seisukohale, et arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. /.../ Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist /.../ Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema

lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja on vastuses hagile märkinud, et tema varaline seisund ei võimalda tal tasuda elatist nõutavas suuruses. Kohustatud isik ei ole saanud lapse haiguse tõttu käia pikka aega tööl, millest tulenevalt sai ta pikka aega üksnes haigushüvitist. Ka igakuine töötasu on kostjal minimaalne. Muud sissetulekut kostjal ei ole. Kostja märkis, et tema ainsaks varaks on tema ja hageja isa ühisomandisse kuuluv korteriomand, mis on käesoleval hetkel kostja ja tema kahe alaealise lapse eluasemeks ning selle eluasemega seotud kulusid kannab kostja. Samuti maksab kostja ainuisikuliselt igakuiselt pangalaenu seoses selle korteriga, sest hageja isa on loobunud laenumaksete tegemisest. Kostja märkis ka vastuses hagile, et poolte ühisvarasse kuulub sõiduauto Crysler Voyager, mis on hageja isa valduses. Kostja nägi viimati seda autot 09.11.2011. Nimetatud ühisvara suhtes toimus hagivastuse kirjutamise hetkel kohtumenetlus (tsiviilasi nr. 2-11-62882), mis on nüüd lõpetatud, sest AM loobus ühisvara jagamise hagist ja lõpetas omapoolsete pangalaenumaksete tasumise, jätta seega selle kohustuse täitmise lisaks laste ülalpidamiseks ka kostja kanda. Kohus ei saa seega järeldada, et tegemist on ainult kostja varaga. Kostja ei saa isegi seda vara vallata, sest see on AM valduses. Kohus on jätnud hindamata hageja isa töötasu tõendi. See aga oleks olnud oluline vanemate varalise adekvaatse seisu kindlakstegemiseks. Tulenevalt kostja eelkirjeldatud halvast majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et enne tsiviilasjas nr. 2-11-5420 hagi esitamist pidas kostja üleval üksinda kõiki kolme last, sh hagejat, ei ole põhjendatud temalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt. Alates 2013.a. juulist elab hageja kostja juures ja on tema täielikul ülalpidamisel. Hageja isa elatist ei tasu – ei hageja eest ega teiste laste ülalpidamise eest. Kuna laps on kolinud ema juurde, siis on hetkel pooleli kohtuvaidlus selles osas, et anda kostjale üle otsustusõigus lapse elukoha valiku osas ning hagi tagamise määrusega on lapse elukohaks määratud kostja elukoht. Kuna hageja elab kostja juures ja peab teda üleval, siis puudub alus ka kostjalt kohtuotsusega elatise väljamõistmiseks. Nimetatud asjaolust tulenevalt tuleb samuti kohtuotsus tühistada, sest puudub alus anda AM elatise käsutusõigus ning kohustada kostjat tasuma elatist AM pangakontole. Juhul, kui kohus oleks andud pooltele võimaluse tõendite osas oma seisukoha avaldamiseks või teavitanud otsuse tegemise ajast ja andnud tähtaja oma viimaste seisukohta esitamiseks, oleks saanud kostja ka eeltoodut infot, mis mõjutab otsuse sisu, kohtule avaldada. Tagasiulatuvas osas hagi rahuldamist välistab ka muuhulgas asjaolu, et kostja on kandnud hageja isiklikule ja hageja isa arveldusarvele rahalisi vahendeid summas, mis katavad elatise võlgnevuse (maksekorraldused). Kohus oleks saanud teha selles osas tasaarvelduse otsuses, kui oleks võimaldanud pooltel enne otsuse tegemist esitada veel viimaseid tõendeid.

Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, kuid palub elatise väljamõistmise tähtaega muuta, s.o. elatise välja mõista kuni 30.08.2013, kuivõrd alates 01.09.2013 elab hageja kostja juures.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, otsus tühistada elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise osas ja jätta selle osas hagi rahuldamata. Ülejäänud osas tuleb elatis välja mõista alates hagi esitamisest 29.05.2012 kuni 31.07.2013, ning otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb elatis välja mõista ühekordse summana. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täimata jätmise tõttu tekitatud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Harju Maakohtu 09.05.2012 otsusega ts. asjas nr. 2-11-5420 on tuvastatud, et AM ei ole tasunud elatist kahele nooremale lapsele, kes elasid ema juures. Lapsed vajavad ülalpidamist pidavalt ja elatiskohustus tuleb täita igakuiselt. Seega täitis AM ülalpidamiskohustuse nooremate laste osas kuni antud hagi esitamiseni laste ema KM; elatishagi, seejuures elatiskahju nõude esitas AM vanema tütre nimel samal kuul, kui tehti kohtuotsus nooremate laste hagis tema vastu elatise saamiseks. Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et on õiglane jätta hea usu põhimõttest lähtuvalt antud juhul kohaldamata PKS § 108 sätted elatiskahju väljamõistmise, s.o. elatise tagasiulatuva väljamõistmise kohta. Nagu Riigikohus on lahendis nr. 23-2-1-136-13 selgitanud, on PKS § 108 mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülasannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda. Hageja on läinud elama ja elab ema juures alates suvast 2013. Kostja väidab, et laps elab tema juures alates 01.07.2013, isa väidab, et see toimus 01.09.2013. Otseseid tõendeid kumbki selle kohta ei ole esitanud. Kuivõrd suvi algab juunis ja vanemate kompromiss tsiviilasjas nr. 2-1126479 üksnes fikseeris, et kompromissi sõlmimise hetkel elab vanem tütar isa juures, ning suhtluskord nägi ette laste viibimist lahus elava vanema juures olulises ulatuses, siis lähtub ringkonnakohus sellest, et hageja elab ema juures alates 01.07.2013. Perioodi eest 29.05.2012 kuni 01.07.2013 on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist elatise minimaalmääras. Ühekordse summana on see leitav järgmiselt. 2012.a. oli pool Vabariigi Valituse määratud kuupalga alammäärast 145 eurot ja 2013.a. 160 eurot. Maikuus on 31 päeva. Maikuu ühe päeva elatise suurus on 145:31=4,67 eurot. Maikuu päevade eest (29. kuni 31. mai), s.o. kolme päeva eest on elatis 14 eurot. Juunist kuni detsembrini 2012 on elatis 7x145=1015 eurot. Liites sellele 14, saame 1029 eurot. 01.01.2013 kuni 30.06.2013 on 6 kuud. Korrutades selle elatise minimaalmääraga, saame nende kuude eest elatise suuruseks 960 eurot. Liites sellele elatise 2012.a. eest, saame 1989 eurot. Maakohus on tuvastanud, et kostja sissetulekud on oluliselt suuremad, kui tema sissetulekud palgana; seda arvestades on maakohus õigesti leidnud, et puudub mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS §-is 101 lg. 1 sätestatud määra. Selle hindamisel, kas esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla alammäära, AMu sissetulekute suurus tähendust ei oma. Apellandi etteheited selle kohta, et kohus ei võimaldanud tal anda selgitusi

tema arvele toimunud laekumiste kohta, on alusetud, sest selline võimalus oli tal ka apellatsioonkaebuses, kuid seda ta ei ole kasutanud. Asjaolu, et kostja juures ja ülalpidamisel olid kaks vanemate ühist last, ei anna elatise väljamõistmiseks alla minimaalmäära, sest nende ülalpidamiseks on AM välja mõistetud elatis. Lähtudes apellatsioonkaebuse arvestusest, mille kohaselt kostja sissetulek on ca 750 eurot, siis elatise minimaalsuuruses tasumisel jääks kostjale veidi vähem kui 600 eurot, ning kui see jagada kolmele (nooremad lapsed pluss kostja ise), jääks igaühele suurem summa, kui elatis vanema lapse jaoks. Apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt kostja on tasunud AM kontole 01.12.2012 kuni 12.05.2013 kokku 2030 eurot elatist (toimiku lk. 125), on ümber lükatud hageja esitatud tõendiga, mille kohaselt kostja ise kinnitab, et tegemist oli kodulaenulepingust tuleneva kohustuse täitmisega (toimiku lk. 147). Mis puutub kostja poolt eluasemelaenu maksete tasumisse, siis on Riigikohus lahendis nr. 3-21-78-13 selgitanud, et sellist tasumist on võimalik ülalpidamiskohustuse täitmisena arvestada siis, kui vanemate vahel oli kokkulepe, et lapsest lahus elav vanem tasub lapsega koos elava vanema eest kohustuse panga ees, ning vastusooritusena ei nõua lapsega koos elav vanem lahus elavalt vanemalt elatise tasumist. Antud juhul sellist kokkulepet ei olnud. Sama põhimõte, s.o. kokkuleppe olemasolu, on vajalik ka siis, kui lahus elav vanem annab raha otse lapsele; see tuleneb asjaolust, et elatisraha on vajalik suunata lapsega koos elava vanema käsutusse, kes peab katma lapse jooksvad eluvajadused. Väljamõistetud elatis tuleb kohtuotsuse täimise viisi korras kanda AM kontole. Kolleegium näeb küll, et puuduvad õiguslikud võimalused tagada, et AM kasutaks selliselt tasutud elatist hageja huvides, kuid samas hüvitaks see raha tema poolt kostja eest täidetud kostja kohustuse elatise tasumiseks. Vältimaks kostja võimalikke majanduslikke raskusi väljamõistetud summa korraga tasumisel, määrab kolleegium, et elatisraha tuleb tasuda 6 kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd hagi ja kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda.

Tiit Kollom

Margo Klaar

Ruth Plaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.