Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
02.07.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-4678 T.I kaebus Nõmme Linnaosa Valitsuse tegevuse peale
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebaja T.I , esindaja riigi õigusabi korras v.adv Anu Toomemägi-Kivistik Vastustaja Tallinna linn
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.01.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.I määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
3-25-4678 varalise või mittevaralise kahjuga) ning millise õigusvastase tegevusega asjaomane haldusorgan kaebajale kahju tekitas. Lisaks jääb kohtule ebaselgeks, kas lisaks hüvitamisnõudele on kaebaja soovinud esitada ka kohustamisnõude. Seega tuleb kaebajal kaebust täpsustada. Ebaselge on ka EÕK taotlus.
3-25-4678 töövõimetu ning vajab tugiisikut; välistatud, takistatud või piiratud on järgmised tegevused: probleemide lahendamine; igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine; stressi ning muu vaimse koormusega toimetulek; ametlikud suhted; mitteametlikud sotsiaalsed suhted. Seetõttu määras ringkonnakohus kaebajale riigi õigusabi määruskaebemenetluses esindamiseks.
3-25-4678 Toimetulekutoetust taotletakse ja määratakse ühe kuu kaupa. Seejuures on toetusetaotlused ning nende kohta tehtud haldusorgani otsused sageli paljuski või täies ulatuses kattuva sisuga. Sisuliselt on erinevate otsuste puhul tegemist inimese toimetuleku ühe ja sama probleemiga. Menetlusökonoomia põhimõte nõuab, et kõikide asjaosaliste ressursse ning huve arvestades leitaks elulise probleemi lahendamiseks ökonoomseim lahendusviis (s.o mõistliku aja jooksul ning võimalikult väikeste kuludega, HKMS § 2 lg 2). Kohtumenetlusega seondub aja- ja ressursikulu nii menetlusosalistele kui ka asja lahendavatele kohtukoosseisudele, sealhulgas kõrgema astme kohtutele. Arvukate menetluste paralleelne menetlemine võib olla inimese jaoks arusaamatu ja kurnav, rikkudes tema põhiõigusi. Seetõttu on reeglina mõistlik ja otstarbekas, et olukorras, kus isik on esitanud kaebuse toimetulekutoetuse andmata jätmise otsuse peale, võimaldataks tal varaseimas menetluses olevas haldusasjas kaebust muuta, täiendades kaebust nõuetega kohtumenetluse ajal järgmiste kuude kohta tehtud vastustaja otsuste suhtes. Halduskohtumenetluses nimelt loetakse kaebuse muutmiseks ka kaebuse täiendamist uue nõudega, asendamata seni menetluses olevaid nõudeid. Seda on võimalik teha kuni kirjalikus menetluses lõplike seisukohtade esitamise tähtajani või kohtuistungini (HKMS § 49 lg 1). Ringkonnakohus ei välista, arvestades kaebaja erinevates kohtuasjades väljendatud ja iseenesest mõistetavat muret selle üle, et tal on raskusi ülevaate omamisega tema algatatud kohtuasjade üle, et kaebaja tegelik tahe ongi algusest peale olnud lahendada vaidlused kõikide kuude kohta käivate vastustaja otsustuste üle ühes menetluses. See on ka põhjendatud, sest selguse ning kaebaja probleemi (sotsiaalabi vajadus) tervikliku käsitlemise huvides oleks menetleda kõiki asju ühes menetluses. Ka siinne kohtuasi on halduskohtusse tagasi saatmise tõttu otstarbekas liita varaseima halduskohtu menetluses oleva sarnase asjaga, seejuures selgitades kaebajale, et tal on selle asja raames võimalik koos vaidlustada kõikide hilisemate kuude kohta tehtud vastustaja otsustused. Kaebetähtaja probleemi seejuures tekkida ei saa (vt HKMS § 49 lg 1). Juhul kui kohus oleks kaebaja avaldusi menetlenud kirjeldatud moel, oleks kaebaja 23.12.2025 avalduse kvalifitseerimine (täiendav nõue kaebuse muutmiseks, uus kaebus, uus või täiendav põhjendus) olnud lihtsam.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.