3-25-4678 T.I kaebus Nõmme Linnaosa Valitsuse tegevuse peale
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebaja T.I , esindaja riigi õigusabi korras v.adv Anu Toomemägi-Kivistik Vastustaja Tallinna linn
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.01.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.I määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta T.I määruskaebus menetlusse.
2.Rahuldada T.I määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.01.2026 määrus ning saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks, sh esialgse õiguskaitse üle otsustamiseks.
4.Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.T.I esitas 23.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles viitas Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna tegevusele ja talle tekitatud kahjule. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kohustamiseks tagada kaebajale elementaarsed elamistingimused. Lisaks taotles kaebaja menetlusabi (sh riigi õigusabi).
2.Tallinna Halduskohus jättis 29.12.2025 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, s.o taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Lisaks jättis kohus kaebuse ning EÕK taotluse käiguta ning andis 10 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja on viidanud Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna tegevuse(tuse)ga tekitatud kahjule. Samas jääb kohtule arusaamatuks, milles täpsemalt kahju seisneb (sh on ebaselge, kas tegemist on
3-25-4678 varalise või mittevaralise kahjuga) ning millise õigusvastase tegevusega asjaomane haldusorgan kaebajale kahju tekitas. Lisaks jääb kohtule ebaselgeks, kas lisaks hüvitamisnõudele on kaebaja soovinud esitada ka kohustamisnõude. Seega tuleb kaebajal kaebust täpsustada. Ebaselge on ka EÕK taotlus.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 12.01.2026 määrusega kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 2) ning jättis EÕK ja menetlusabi taotlused HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kaebaja sai halduskohtu 29.12.2025 määruse koos menetlusabi taotluse ja taotleja majandusliku seisundi teatise blanketiga kätte 30.12.2025, mistõttu pidanuks ta kaebuse puudused kõrvaldama hiljemalt 09.01.2026. Nimetatud tähtpäevaks ega ka hiljem kaebaja ühtegi dokumenti ega muud täpsustust kohtule ei esitanud. Arvestades et kaebusest ei ole võimalik üheselt mõistetavalt aru saada, mida kaebaja täpselt nõuab või mida ta vaidlustada soovib, on tegemist asja läbivaatamist takistava puudusega.
4.T.I esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 12.01.2026 määruse peale. 23.12.2025 kaebuses tõi kaebaja välja, et ta ei ole rahul vastustaja tegevusega. Vastustaja on kaebaja suhtes olnud tegevusetu ning jätnud raske puudega kaebaja olukorda, kus tal ei ole rahalisi vahendeid elementaarseteks elamistingimusteks, sh küttekuludeks, mistõttu kaebaja soovib toimetulekutoetuse määramisel arvestada oma elamiskuludega ning seda ka EÕK raames. Kaebaja leiab, et just selgitamiskohustuse täitmata jätmine või puudulik täitmine on viinud olukorrani, kus kaebaja on korduvalt (12 korral: haldusasjad nr 3-24-2294, 3-25-85, 325-537, 3-25-1383 (liidetud haldusasjaga 3-25-1913), 3-25-2311, 3-25-3150, 3-25-3589, 3-254351, 3-25-4678, 3-26-113, 3-26-202) pidanud oma õiguste maksma panemiseks pöörduma kohtu poole ning kõikides vaidlustes on põhiküsimuseks olnud toimetulekutoetuse maksmata jätmine või siis osaline maksmine, millisel juhul on toimetulekutoetuse määramisel jäetud arvestamata kaebaja elamiskuludega (üldjuhul üür ja elekter) või siis on kaebaja taotlus tagastatud. Vastustaja pole kaebajale määranud tugiisikut, kelle poole pöörduda või kes kaebajat abistaks. Kaebaja on siinses asjas vaidlustanud vastustaja 04.11.2025 kirja nr 5.2.4/7568-195 toimetulekutoetuse taotluse tagastamise kohta. Vastustaja on 26.08.2025 edastanud kaebajale teatise nr 5.-2.4/7568-178, mille kohaselt lõpetati toimetulekutoetuse määramine. Toimikus ei ole andmeid kummagi dokumendi kaebajale kättetoimetamise aja kohta. EÕK taotlus jäeti alusetult läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohtute infosüsteemis on märgitud, et T.I sai halduskohtu 12.01.2026 määruse isiklikult kätte 19.02.2026. HKMS § 72 lg 4 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 311 kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada selle väljastamisega saajale kohturuumides, kui toimikusse on märgitud väljastamise aeg ja saaja on dokumendi kättesaamise kohta andnud allkirja. Siinse asja toimikus ei ole T.I allkirja selle kohta, et ta on menetlusdokumendi 19.02.2026 kätte saanud. Kuna muid andmeid vaidlustatud määruse kaebajale kättetoimetamise kohta toimikus ei ole, on 09.03.2026 esitatud määruskaebus tähtaegne. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
6.Tallinna Ringkonnakohus hindas 10.06.2026 määruses kaebaja avalduste ja käitumise järgi, et ta ei saa tulenevalt oma tervislikust seisundist omal käel hakkama oma huvide eest seismisega ning vajab asjatundlikku abi. Kaebajal on vaimupuue ja Sotsiaalkindlustusamet on tal tuvastanud raske puude. Eksperthinnangu kohaselt on T.I 2(4)
3-25-4678 töövõimetu ning vajab tugiisikut; välistatud, takistatud või piiratud on järgmised tegevused: probleemide lahendamine; igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine; stressi ning muu vaimse koormusega toimetulek; ametlikud suhted; mitteametlikud sotsiaalsed suhted. Seetõttu määras ringkonnakohus kaebajale riigi õigusabi määruskaebemenetluses esindamiseks.
7.HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Selle sätte kohaldamisel on halduskohtul kaalutlusõigus – mitte iga puudus ei tingi automaatselt kaebuse tagastamise, vaid tuvastada tuleb, et mõistlikult pole võimalik puudusi ületada, sh on teatud juhtudel võimalik puudusi kõrvaldada eelmenetluse käigus (vrd ka RKHKm 3-23-1278/26, p-d 11 ja 13). Arvestada tuleb, et kaebuse esitamisel vorminõuete järgimine on küll oluline, kuid selle kohustuse täitmise nõudmine ei tohi kaasa tuua halduskohtusse pöördumise põhiõiguse ebaproportsionaalset riivet. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni art 13 „Juurdepääs õigusemõistmisele“ lg 1 nõuab puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu õigusemõistmisele, võimaldades ka menetluslikke või vanusele vastavaid abinõusid, et hõlbustada nende otsest ja kaudset osalemist kõigis kohtumenetlustes. Sellest sättest tulenevalt peab kohus puudega inimese kaebuse menetlemisel arvestama, kuidas korraldada menetlus tema puudele vastavalt, tagades samal ajal olulise menetlusnõuete järgimise. Eriti oluline on see tagada halduskohtumenetluses, mille eesmärk on kaitsta üksikisikut täitevvõimu omavoli eest (HKMS § 2 lg 1), iseäranis arvestades praeguse vaidluse sisu – inimene soovib kaitsta oma väidetavalt rikutud õigust elatusmiinimumile. Kohtulikku kaitset peab saama iga inimene, sõltumata tema vaimupuudest ja asjaajamise võimekusest, ning seda tuleb arvestada ka menetlusnormide kohaldamise raames kaalutlusõiguse teostamisel.
8.Ringkonnakohus leiab, et toimetulekutoetuse saamise üle käivas vaidluses vormipuuduste tõttu kaebuse tagastamine on lubatav vaid erandlikel asjaoludel, iseäranis olukorras, kus isik on taotlenud kohtuasja ajamiseks õigusabi ning kohus on sellest keeldunud viitega sellele, et kaebaja saab kohtu abiga ise oma õiguste kaitsmisega hakkama. Sellises olukorras on kohtul kõrgendatud selgitamiskohustus, mida tuleb täita viisil, mis arvestab kohtusse pöörduja isiku eripäradega. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kaebuse käiguta jätmise määrus sõnastatud viisil, millest kaebaja oma sotsiaalses ning vaimse tervise olukorras oleks pidanud pingutusteta aru saama. Määrus on sõnastatud juriidilises erialakeeles, mis võib olla keeruline mõista igale juriidilise kõrghariduseta inimesele, rääkimata kaebajast. Kohus ei ole jaganud selgitusi, milliste vastustaja otsuste ja toimingute peale milliseid nõudeid kaebaja esitada saaks. See võib eeldada vastustajalt haldusmenetluse materjalide väljanõudmist, et mõista kaebaja kohtusse pöördumise eesmärki. Selgitamiskohustuse täitmine ei saa piirduda üksnes sellega, et kohus annab kaebajale teada, et tema nõuded on ebaselged. Kaebuse menetlusse võtmise küsimuse otsustamiseks ja eelmenetluse ülesannete täitmiseks on võimalik vajadusel korraldada kaebaja ärakuulamine, sh eelistungil (HKMS § 120 lg 4, § 122 lg 3). Kaebaja on oma arvukates kohtuasjades kogu aeg rõhutanud, et kirjalik suhtlus on temale väga keeruline ning ta eelistab suulist menetlust.
9.Ringkonnakohus selgitab veel järgmist. Tulenevalt põhiseaduse §-st 15 ja HKMS § 2 lg-test 1 ja 2 tuleb haldusasjade menetlemisel tagada maksimaalselt tõhus ja inimsõbralik õiguskaitse, seda iseäranis toimetulekutoetuse kui avaliku võimu poolt elatusmiinimumi ehk inimväärikuse tagamise üle käivates vaidlustes. 3(4)
3-25-4678 Toimetulekutoetust taotletakse ja määratakse ühe kuu kaupa. Seejuures on toetusetaotlused ning nende kohta tehtud haldusorgani otsused sageli paljuski või täies ulatuses kattuva sisuga. Sisuliselt on erinevate otsuste puhul tegemist inimese toimetuleku ühe ja sama probleemiga. Menetlusökonoomia põhimõte nõuab, et kõikide asjaosaliste ressursse ning huve arvestades leitaks elulise probleemi lahendamiseks ökonoomseim lahendusviis (s.o mõistliku aja jooksul ning võimalikult väikeste kuludega, HKMS § 2 lg 2). Kohtumenetlusega seondub aja- ja ressursikulu nii menetlusosalistele kui ka asja lahendavatele kohtukoosseisudele, sealhulgas kõrgema astme kohtutele. Arvukate menetluste paralleelne menetlemine võib olla inimese jaoks arusaamatu ja kurnav, rikkudes tema põhiõigusi. Seetõttu on reeglina mõistlik ja otstarbekas, et olukorras, kus isik on esitanud kaebuse toimetulekutoetuse andmata jätmise otsuse peale, võimaldataks tal varaseimas menetluses olevas haldusasjas kaebust muuta, täiendades kaebust nõuetega kohtumenetluse ajal järgmiste kuude kohta tehtud vastustaja otsuste suhtes. Halduskohtumenetluses nimelt loetakse kaebuse muutmiseks ka kaebuse täiendamist uue nõudega, asendamata seni menetluses olevaid nõudeid. Seda on võimalik teha kuni kirjalikus menetluses lõplike seisukohtade esitamise tähtajani või kohtuistungini (HKMS § 49 lg 1). Ringkonnakohus ei välista, arvestades kaebaja erinevates kohtuasjades väljendatud ja iseenesest mõistetavat muret selle üle, et tal on raskusi ülevaate omamisega tema algatatud kohtuasjade üle, et kaebaja tegelik tahe ongi algusest peale olnud lahendada vaidlused kõikide kuude kohta käivate vastustaja otsustuste üle ühes menetluses. See on ka põhjendatud, sest selguse ning kaebaja probleemi (sotsiaalabi vajadus) tervikliku käsitlemise huvides oleks menetleda kõiki asju ühes menetluses. Ka siinne kohtuasi on halduskohtusse tagasi saatmise tõttu otstarbekas liita varaseima halduskohtu menetluses oleva sarnase asjaga, seejuures selgitades kaebajale, et tal on selle asja raames võimalik koos vaidlustada kõikide hilisemate kuude kohta tehtud vastustaja otsustused. Kaebetähtaja probleemi seejuures tekkida ei saa (vt HKMS § 49 lg 1). Juhul kui kohus oleks kaebaja avaldusi menetlenud kirjeldatud moel, oleks kaebaja 23.12.2025 avalduse kvalifitseerimine (täiendav nõue kaebuse muutmiseks, uus kaebus, uus või täiendav põhjendus) olnud lihtsam.
10.Seetõttu riivas kaebuse tagastamine ebaproportsionaalselt kaebaja kohtusse pöördumise põhiõigust. Kui kohus oleks määranud kaebajale riigi õigusabi või isiku ära kuulanud ja selgitusi jaganud, oleks selgunud, et kaebaja eesmärgiks oli vaidlustada vastustaja 04.11.2025 kirja nr 5.-2.4/7568-195 toimetulekutoetuse taotluse tagastamise kohta ja 26.08.2025 teatist nr 5.-2.4/7568-178, nagu kaebajale määruskaebemenetluses määratud advokaat on nüüdseks selgitanud.
11.Eelneva põhjal tuleb halduskohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Uuesti tuleb lahendada ka esialgse õiguskaitse taotlus. Toimetulekutoetuse ja muu sotsiaalabi andmata jätmise asjas on kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus riigilõivuvaba vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le 2.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.