Y.H kaebus Eesti Töötukassa 26.09.2025 otsuse nr TVH/25/032498 ja 05.11.2025 vaideotsuse nr VO/25/2504 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Y.H Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helis Uus, Raido Rink
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.07.2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y.H (kaebaja) esitas 19.09.2025 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
Tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst Niina Neglason koostas 23.09.2025 dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Soovituste all on märgitud, et kaebajale ei sobi raske füüsiline koormus kätele ja sundliigutused. Töövõime toetamise vajaduse alla on märgitud taastusravi.
3.Eesti Töötukassa tegi 26.09.2025 otsuse nr TVH/25/032498, millega tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused. Taotleja kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Taotlejal on vasaku käe sõrmede tuimustunde ja valu ning randme piirkonna valude tõttu häiritud esemete tõstmine ja 1(9)
kandmine ning täppisliigutuste sooritamine. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.
4.Kaebaja esitas 29.09.2025 Eesti Töötukassale vaide 26.09.2025 otsuse nr TVH/25/032498 peale.
5.Eesti Töötukassa jättis 05.11.2025 vaideotsusega nr VO/25/2504 vaide rahuldamata. Kokkuvõtlikult selgitas Eesti Töötukassa vaideotsuses, et tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud on õiged. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Töötukassa selgitab, et vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu vaide esitaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Vaide esitajal tuvastati varasemalt Eesti Töötukassa 19.11.2024 otsusega nr TVH/24/040956 osaline töövõime üheks aastaks ning nüüd on ta töövõimeline. Töötukassa selgitab täiendavalt, et töövõimet hinnatakse arvestades hetkeseisu, st 2024. aastal esitatud töövõime hindamise taotluse menetlemisel võeti arvesse sel hetkel olemasolevaid tervise infosüsteemi (TIS) andmeid, mille alusel anti hinnangud tegutsemispiirangutele vastavalt töövõime hindamise metoodikale. Seega iga töövõime hindamise korral arvestatakse selle hetke TIS andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele.
6.Kaebaja esitas 28.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse 05.11.2025 töövõime hindamise otsusele nr VO/25/2504. Kaebaja märkis, et ta soovib vaidlustada Töötukassa tehtud otsust.
7.Kohus jättis kaebuse 15.12.2025 määrusega käiguta, andes kaebajale tähtaja, et kõrvaldada kaebuse puudused (sh täpsustada kaebuse nõuet). Kaebaja teatas kohtule 19.12.2025, et kaebuse nõudeks on tühistada Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ja 05.11.2025 vaideotsus nr VO/ 25/2504 ning kohustada Eesti Töötukassat uuesti läbi vaatama tema töövõime hindamise taotlus.
8.Kohus võttis 16.01.2026 määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 26.09.2025 otsuse nr TVH/25/032498 ja 05.11.2025 vaideotsuse nr VO/25/2504 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
9.Kohus määras 01.04.2026 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
10.Kaebaja soovib vaidlustada Eesti Töötukassa tehtud otsust.
11.Võrreldes 09.2024 ei ole karpaaltunneli sündroomi tõttu määratud töövõime vähenemisega seotud vaevused vähenenud, vaid suurenenud. Uuringul 09.2024 tuvastati, et mõlemal käel esineb see mõõdukas astmes. Sama tulemus oli septembris 2025. Kaebaja käis ka taastusravis, mis kahjuks positiivseid tulemusi ei andnud.
12.Kuigi kaebaja käis parema käega operatsioonil 04.2024, pole parema käe seisund paranenud. Viimasel kolmel järjestikusel aastal on kaebaja käinud seoses karpaalkanali sündroomiga ka töötervishoiu arstil kontrollil. Iga aastaga jääb kätes jõudu vähemaks haiguse seisundi tõttu.
13.Kaebaja töö seisneb arvutiga töötamises. Kaebaja sisestab töötajate poolt esitatud andmeid. Tööpäeva jooksul katkestab kaebaja tunnis mitmeid kordi töö, kuna paremas käe peopesas on operatsiooni tagajärjel tekkinud armkude. Valusööstud on parema käe armi mõlemal pool, 2(9)
käevarres ning vasaku ja parema käe randmes ja sõrmedes. Vasakut ja paremat labakätt ja sõrmi ilma valudeta sirgeks ajada ei saa. Sõrmedes on nn ära suremise tunne. Kuna valud on mõlemas käes, siis peab tegema töös pause. Andmeid saab kaebaja sisestada järjestikuliselt 30 minutit, siis lööb terav valu mõlemasse labakätte ja käsivarde. Kaebaja tööülesanneteks on ka erinevate dokumentide klammerdamine ja augustamine, et neid kaustadesse köita. Ühe käega ei saa seda üldse teha, kuna eelpoolmainitud töövahendite kasutamisel on valud kätes. Saatelehtedele on vaja panna ettevõtte tempel, seda saab kaebaja teha ainult kahe käega, kuna kätes pole piisavalt jõudu ja valud on käte randmetes. Abi vajab kaebaja ka kodustes töödes – nõude pesemisel, poes käimisel, ahjupuude toomisel, söögi tegemisel. Kui kaebaja tunneb liikumisel vajadust toe järele, pole see alati võimalik, kui samal ajal lööb käelabasse, peopessa või käsivarde valu. Magades kannab kaebaja ka ortoose, sest kui öösel liigutada, siis on kätes valu, mis ei lase magada.
14.Otsuses on ära toodud, et kaebaja ei soovinud operatsiooni. Seda põhjusel, et esimene operatsioon tulemusi ei andnud. Taastumine võttis aega 2 kuud, mille jooksul olid opereeritud käes suured valud. Seetõttu ei saa kaebaja loota, et nüüd operatsiooni tagajärjel käte seisund paraneb. Kuna karpaalkanali sündroom on diagnoositud mõlemas käes, on vaja mõlemat kätt opereerida. Mõlema käe opereerimise korral võib taastumiseks aega minna 4 kuud. Sellise olukorra tekkides võib tööandja kaebajaga töölepingu lõpetada. Kaebaja vanust ja terviseseisundit arvestades on raske uut töökohta leida. Küsimus on ka selles, kui palju on üldse töökohti, kus kätega pole vaja tööd teha.
15.Jääb arusaamatuks, kuidas 2024 otsustati, et töövõime on vähenenud, nüüd aga mitte. Vastustaja seisukohad
16.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
17.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 19.09.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja ise on töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades.
18.Tervishoiuteenuse osutaja SA Jõhvi Taastusravi Keskuse (TTO) ekspertarst dr Niina Neglason, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 23.09.2025 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 26.09.2025 otsusega nr TVH/25/032498 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
19.Kaebaja esitas vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Seejuures on TTO ekspertarst koostanud 02.10.2025 uue eksperdiarvamuse. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk. Eeltoodu alusel koostati 05.11.2025 vaideotsus nr VO/25/2504.
20.Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning on 04.02.2026 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega
21.Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. 3(9)
22.TTO ekspertarst hindas 02.10.2025 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgnevalt: käeline tegevus: käte sirutamine – arvväärtusega 0; asjade liigutamine – arvväärtusega 1; käteosavus arvväärtusega 1; käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus) § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.
23.Eelnevast tulenevalt on vastustaja 26.09.2025 otsusel nr TVH/25/032498 õigesti märgitud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused. TTO ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on piirangud eelmainitud valdkonnas, ei mõjuta need kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebaja töövõime vähenemist.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
25.Vaidlus seisneb selles, et Eesti Töötukassa 26.09.2025 otsuse nr TVH/25/032498 kohaselt ei ole kaebaja töövõime vähenenud. Eesti Töötukassa jäi ka 05.11.2025 vaideotsuses nr VO/25/2504 samale seisukohale. Kaebaja on seisukohal, et tema töövõime on vähenenud. Kohus leiab, et kaebaja töövõimele antud hinnang ei ole õigusvastane ja põhjendab oma seisukohta järgnevates punktides täpsemalt.
26.Töövõime hindamise otsus ja vaideotsus on haldusaktid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
27.Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev haldusorgan. Kaebaja on tööealine isik, kellel on varem Eesti Töötukassa 19.11.2024 otsusega nr TVH/24/04095 tuvastatud osaline töövõime. Kaebajal on diagnoositud karpaaltunneli sündroom mõlemal käel. Kaebaja käis 24.04.2024 parema käe operatsioonil (perifeerse närvi liidetest vabastamine ja dekompressioon). Parem käsi on kaebaja domineeriv käsi.
28.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
29.TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. 4(9)
30.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
31.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 1-3).
32.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste piirangute raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
33.Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määruse nr 39 § 6 lg 4–5). Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse nr 39 § 6 lg 6).
34.Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise raskusastmete arvväärtuste summa on 0.
aluseks
võetav
võtmetegevuste
piirangute
35.Määruse nr 39 § 8 lg 5 sätestab, et eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Kuna kaebaja puhul oli 5(9)
võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa väikem kui kolm, hinnati kaebaja töövõimeliseks (töövõime ei ole vähenenud).
36.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Töövõime hindamise menetluses koostas 23.09.2025 eksperthinnangu Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskuse ekspertarst Niina Neglason (dtl 48–58). Pärast vaide esitamist koostas ekspertarst Niina Neglason ka 02.10.2025 eksperthinnangu (dtl 59– 69). Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Täiendavalt on kohtumenetluses esitanud oma arvamuse Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk, kes on samuti seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 75-82).
37.Kaebaja ise kirjeldas töövõime hindamise taotluses piiranguid liikumise valdkonnas ja käelise tegevuse valdkonnas.
38.Kaebajal hinnati piirangud üksnes käelise tegevuse valdkonnas. Käelise tegevuse valdkonnas hinnati võtmetegevuste piirangute raskusastmeid järgnevalt: käte sirutamine – arvväärtusega 0 (kaebaja hinnang oli 2 ehk mõõdukas piirang); asjade liigutamine – arvväärtusega 1 (kaebaja hinnang oli 9 ehk muutlik piirang); käteosavus – arvväärtusega 1 (kaebaja hinnang oli 9 ehk muutlik piirang); käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0 (kaebaja hinnang oli 0). Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.
39.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Kohus loeb, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud lisaks töövõime hindamise otsusele ka kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud (s.o Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus arsti eksperdiarvamus ja töövõime hindamise metoodika lühikokkuvõte). Eesti Töötukassa on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendanud 05.11.2025 vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (Eesti Töötukassa 09.02.2026 vastus kaebusele ja sellele lisatud dr Ita Kukk kirjalik seisukoht). Kuna Eesti Töötukassa on jäänud ka vaidemenetluses ja kohtumenetluses seisukohale, et töövõime ei ole vähenenud, võib eeldada, et Eesti Töötukassa 26.09.2025 töövõime hindamise otsuses sisalduvad napid põhjendused ei olnud haldusakti vorminõude rikkumine, mis võis mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).
40.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel, mistõttu on oluline kontrollida ka eksperdiarvamust. Eksperdiarvamus on haldusmenetluses tõend. Tegemist on juriidilises tavatähenduses erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh vajadusel teise eksperdi arvamusega, et oma seisukoht kujundada. Tegu on tõendiga, mida saab halduskohtus hinnata ja teiste tõenditega ümber lükata. Töötukassa peab vaidluse korral kontrollima, kas eksperdiarvamuse andnud arst on töövõimet igakülgselt hinnanud, sekkumata samal ajal arsti ekspertteadmisse ning vajadusel peab Töötukassa koguma täiendavat teavet (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 16 ja 19).
41.Ekspertarst Niina Neglason on 23.09.2025 ja 02.10.2025 eksperdiarvamustes oma hinnanguid põhjendanud. Liikumise valdkonna võtmetegevustes on ekspertarst selgitanud, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Võtmetegevuses 1.1 (liikumine eri tasapindadel) on ekspertarsti välja toonud, et 2025 jaanuaris oli põrutus, murde ei olnud. Käte valu antud valdkonnas ei hinnata. Ekspertarst on võtmetegevuses 1.3 (seismine ja istumine) viidanud töötervishoiuarsti 05.09.2025 epikriisile seonduvalt lülisamba nimmepiirkonna liikuvusega ja märkinud, et viimase viie aasta jooksul ei ole kaebaja selle tõttu uuringuid vajanud ja tegemist ei ole püsiva töövõime piiranguga. Võtmetegevustes 1.2 ja 1.4 kaebaja ise piirangut ei märkinud ja ekspertarst piirangut ei tuvastanud. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses 2.1 (käte sirutamine) on ekspertarst viidanud töötervishoiuarsti 05.09.2025 epikriisile ja märkinud, et õlavöötme lihastel on vasakul kerge lihaspinge ja lülisamba kaelaosa liikuvus on vaba. Püsivaid töövõime piiranguid ei ole. 6(9)
Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses 2.2 (asjade liigutamine) on ekspertarst hinnanud piirangu raskusastme kergeks ja märkinud seoses valudega kätes ja randmetes, et 18.09.2024 ENMG uuringu alusel oli tegemist mõlema käe mõõduka karpaalkanali sündroomiga ning parem käsi on opereeritud 24.04.2024. Ekspertarst on ära märkinud, et kaebaja sõnul püsivad vaevused paremas käes ka operatiivravi järgselt. Ekspertarsti hinnangul on objektiivse uuringu alusel (ENMG uuring 16.09.2025) paremal kerge kahjustus, valulikkus ja tuimustunded võivad esineda, kuid need ei piira tegevuste sooritamist. Vasemal on tegemist mõõduka kahjustusega, mille tõttu on vasema käega piirangud olemas. Neuroloogi poolt konsulteeritud viimati 22.09.2025, pigistusjõud mõlema käega 10 kg, on langenud. Kaebaja jätkab harjutuste tegemist, vasema käe operatiivravi veel ei soovi. Töötervishoiuarsti poolt raskuste teisaldamine üle 10 kg korduvalt vastunäidustatud. Vajadusel tõhustada valuravi. Hinnatud kergeks piiranguks. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses 2.3 (käteosavus) on ekspertarst hinnanud piirangu raskusastme kergeks. Põhjendused on täpselt samasugused nagu võtmetegevuses 2.2.
42.Töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk on kohtumenetluses selgitanud, et nõustub ekspertarst dr Niina Neglasoni hinnanguga, et võtmetegevuses 1.1 (liikumine eri tasapindadel) piirang puudub. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse siin eri tasapindadel liikumist, mille all mõistetakse mingi vahemaa läbimist samal tasapinnal, takistuste ületamist ja liikumist astmetel. Liikumine on piiranguteta, kui ei esine valu, nõrkust, väsimust, õhupuudust, tasakaalukaotust vms. Töötervishoiuarsti 05.09.2025 epikriisis on kirjeldatud, et kaebaja füüsiline aktiivsus on kõndimine ning lülisamba liikuvus on vaba ning asendimuutused on vabad. Ajutiselt esinevad labajalgade põrutuste või väänamiste järgsed lühiajalised valud ei ole püsivalt töövõimet mõjutav piirang. Dr Ita Kukk nõustub hinnanguga, et võtmetegevuses 1.3 (seismine ja istumine) piirang puudub. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse selle võtmetegevuse all ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes (nt laud, tool). Istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist. Istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. Töötervishoiuarsti 05.09.2025 epikriisis on kirjeldatud, et kaebaja füüsiline aktiivsus on kõndimine ning lülisamba liikuvus on vaba ning asendimuutused on vabad. Alaselja valu on enne seda kirjeldatud perearsti epikriisis 01.03.2023– 16.03.2023. Aeg-ajalt esineb perearsti sissekande kohaselt kaebajal alaselja valu, misjuures kaebaja kasutab vajadusel valuravimeid. Vaide käigus on TIS-i lisandunud perearsti 03.10.2025 epikriis ja saatekiri füsioterapeudile, kus on kirjeldatud: „Viimasel ajal teeb selg muret, pikema aja jooksul alaselja valu, kui kummardub, et midagi prügikasti panna, siis tekib kramplik valu alaselga, valu edasi jalga ei kiirgu. Paar nädalat tagasi oli alaselg ja liigutused nimmest väga valulikud, on kasutanud üle nädala Arcoxia 90 mg x1, sellega mõne päevaga valu taandus. Istudes tekib ka valu umbes 1 tunni jooksul. Töö on istuva iseloomuga. Valu alaseljast edasi ei kiirgu.“ Pereõe 23.09.2025 epikriisi alusel on kaebaja küsinud seljavalu tõttu valuvaigisti retsepti, sest eelnevalt välja kirjutatud Vimovo ei võtnud valu ära. Kaebajale väljastati retsept Etorikoksiibile (14 tükki). Kirjeldatud seljavalu ei ole töövõimet mõjutav. Hinnangut kaebaja piirangule seismisel ja istumisel ei ole muudetud vaidemenetluses, kuigi üle mitme aasta tekkis seljavalu ägenemine pikaajalise sundasendi korral ning istumisel enam kui tund aega. Arstide poolt ei ole vajalikuks peetud kaebajale lülisamba uuringute tegemist. Valu iseloomu järgi ei esine närvijuurte pitsumist. Kaebaja on suunatud lihasvalude leevendamiseks füsioterapeudi vastuvõtule. Sellise staatilises asendis tekkiva seljavalu leevendamiseks on vajalik liikumine ja seljalihaseid tugevdavate harjutuste omandamine. Vajadusel saab kaebaja võtta valuvaigistit. Tegemist ei ole püsivalt töövõimet mõjutava piiranguga. Dr Ita Kukk nõustub hinnanguga, et võtmetegevuses 2.1 (käte sirutamine) piirang puudub. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse selle võtmetegevuse all võimekust tõsta käsi nii palju, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada. Kaebajal ei ole kirjeldatud õlavöötme haigusseisundit ega ka selles võtmetegevuses hinnatavaid õla- ja küünarliigeste haigusseisundeid. 7(9)
Töötervishoiuarsti 05.09.2025 epikriisis on märgitud, et kaebaja õlavöötme lihaste osas esineb palpatoorselt kerge lihaspinge, aga lülisamba kaelaosa liikuvus on vaba. Dr Ita Kukk nõustub hinnanguga, et võtmetegevuses 2.2 (asjade liigutamine) on kerge piirang. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse selle võtmetegevuse all suutlikkust tõsta ja liigutada üheliitrist vedelikuga täidetud anumat või tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti. Tegutsemispiirang asjade liigutamisel loetakse pigem kergeks, kui kaebaja on igapäevatoimingutes iseseisev, ei esine liigesliikuvuse piiranguid, väljendunud kõrvalekaldeid lihastöös ning samuti ei esine valu, mis mõjutaks kogu tegevuse sooritust, vaid valdavalt esineb valu tegevuse lõppsooritusel, kestval/korduval pingutusel. TIS-s on kirjeldatud küll mõlema käe pigistusjõu langust alla vanuselise normi, mille osas lõplik selgitus puudub. Lihasjõud sõltub lihastreenitusest, kuid võib olla põhjustatud ühetaolisest ülekoormusest. Käte lihasjõu tõstmiseks on olemas spetsiaalsed harjutused, mille osas on neuroloog 22.09.2025 epikriisis teinud märke, et kaebaja teeb harjutusi. Neuroloog märgib 22.09.2025, et kaebaja vasaku käe operatsiooni ei soovi. Püsivat valuravi retseptuuri ja kaebuste alusel kaebaja ei vaja. Pigem võib kaebajal valu esineda pikemal staatilisel koormusel ja suurte raskuste korduval tõstmisel, aga töövõime hindamise raames selliste tegevuste sooritamist antud võtmetegevuse all ei hinnata. Kergete kuni ühe kilogrammiste raskuste liigutamisel vöö kõrgusel kahe käe koostöös on kaebajal piirang kerge. Dr Ita Kukk nõustub hinnanguga, et võtmetegevuses 2.3 (käteosavus) on kerge piirang. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse selle võtmetegevuse all labakäte ja sõrmedega tehtavaid käte liigutusi. Käteosavus on piiranguteta, kui sõrmedega tehtavate liigutuste juures ei esine randmes ega sõrmedes valu, nõrkust, värisemist, liikumispiiratust, kohmakust vms. Piirangud käteosavusel on õigustatud hinnata kergeks, sest ei esine liigesliikuvuse piiranguid, motoorikahäireid ega liigesjäikust. Kaebajal esineb mediaannärvi mõõduka motoorse kahjustuse tõttu mittedomineeriva ehk vasaku käe pöidla ja nimetissõrme pigistusjõu langus, mis koormuse püsival rakendamisel või kestva ning korduval tegevuse sooritamisel võib põhjustada käe valu. Kaebajal esineb samuti mõlema käe paresteesiat ehk tuimuse tunnet, mis käte motoorset häiret ei põhjusta. Seega tegemist on pigem ühe ja mittedomineeriva vasaku käe kahjustusega, mistõttu on piirang hinnatud õigustatult kergeks.
43.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebaja võtmetegevuste piirangute raskusastmetele antud hinnanguid on piisavalt põhjendatud. Kaebaja terviseandmetele on viidatud, kõrvutades neid kaebaja taotluses märgituga. Kohtule ei nähtu, et ekspertarstid oleks kaebaja asjakohaste terviseandmete puhul midagi olulist tähelepanuta jätnud või teinud olemasolevast infost ilmselgelt põhjendamatuid järeldusi. Kaebaja pole küll ekspertarstide seisukohtadega nõus, kuid töövõime hindamise eesmärgil terviseandmete analüüsimiseks on ekspertarstid kõige pädevamad isikud ja kohus ei saa seada kahtluse alla kahe arstiõppe läbinud isiku arvamust üksnes selle põhjal, mida kaebaja on terviseandmete kohaselt ise arstidele väitnud (s.o epikriiside anamneesi osas).
44.Kuna kaebajal tuvastati 19.11.2024 otsusega nr TVH/24/040956 sama metoodika alusel osaline töövõime üheks aastaks, pidi vastustaja hilisema ebasoodsama töövõime hindamise otsuse põhjendamisel selgitama muuhulgas seda, miks seekord leitakse, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Eesti Töötukassa on 05.11.2025 vaideotsuses selgitanud, et töövõimet hinnatakse arvestades hetkeseisu, st 2024. aastal esitatud töövõime hindamise taotluse menetlemisel võeti arvesse sel hetkel olemasolevaid TIS andmeid, mille alusel anti hinnangud tegutsemispiirangutele vastavalt töövõime hindamise metoodikale. Seega iga töövõime hindamise korral arvestatakse selle hetke TIS andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Kohus märgib, et vaidlustatud 26.09.2025 töövõime hindamise otsuse aluseks olnud eksperdiarvamuses on valdavalt viidatud 2025. aastast pärinevatele terviseandmetele. Samuti on vaideotsuses selgitatud, et kuigi varasemalt on hinnatud kaebaja tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas mõõdukaks, siis käesolevalt mõõdukas piirang antud valdkonnas kinnitust ei 8(9)
leia. Vaideotsuses on selgitatud, et kaebaja paremas käes ei esine olulist kahjustust võrreldes varasema töövõime hindamisega aegse seisundiga.
45.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus varasema otsusega võrreldes on põhjendamatult tehtud kaebaja jaoks ebasoodsam otsus. Eri aegadel tehtud otsused ei tugine täielikult samasisulistele terviseandmetele. Kaebaja väidab, et parema käe operatsioon ei ole tema olukorda parandanud, kuid dr Ita Kukk on seisukohal, et elektroneurograafia uuringute alusel on kaebaja parema domineeriva käe seisund pigem kirurgilise ravi järgselt paranenud, sest teostati mediaannärvi liidetest vabastamine ja dekompressioon. Operatsioon kulges tüsistusteta. Eelneval töövõime hindamisel 2024. aastal olid käelise tegevuse valdkonnas hinnatud mõõdukaks piirangud mõlema käe ja eriti domineeriva käe kahjustuse tõttu. Kuivõrd parema domineeriva käe seisund on paranenud, on piirangud käelise tegevuse valdkonnas hinnatud vaidlustatud töövõime hindamise otsuses ja vaideotsuses kergeteks (dtl 81). Lisaks on dr Ita Kukk välja toonud, et TIS-s ei ole kirjeldatud parema käe uue kirurgia vajadust (dtl 82). Kohus järeldab eelnevast, et parema käe operatsiooni kohta ei ole põhjendatud väita, et see ei andnud tulemust. Küsimus, kas operatsioon oli tulemuslik või mitte, on kohtu hinnangul eelkõige meditsiiniteadmisi eeldav küsimus, mida on kõige pädevam hindama arstiõppe läbinud isik.
46.Kaebaja on seisukohal, et tal on vaja siiski mõlemat kätt opereerida. Sellega seoses on kaebaja selgitanud, et mõlema käe opereerimise korral võib taastumiseks aega minna 4 kuud ja sellise olukorra tekkides võib tööandja kaebajaga töölepingu lõpetada. Kohus selgitab, et kui peakski tekkima olukord, kus kaebaja vajab operatsioonidest taastumiseks 4 kuud, siis tegemist on maksimaalse ajaga, mille jooksul töötaja saab terviseseisundi tõttu töölt eemal olla, ilma et tööandjal tekiks töölepingu seaduse § 88 lg 1 p-s 1 sätestatud alus öelda tööleping üles selle tõttu, et töötaja töövõime on vähenenud terviseseisundi tõttu. Seega ei saa tööandja töölepingut lõpetada, kui taastumisaeg ei ületa 4 kuud. Samas ei kinnita terviseandmed seda, et kaebaja parem käsi vajaks uuesti opereerimist. Operatsiooni vajadus sõltub arsti otsusest. Võimalikud probleemid tööandjaga, kes ei soovi järgida töölepinguseadust ei ole töövõime hindamise menetluses asjakohased.
47.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 26.09.2025 otsus nr TVH/25/032498 ja Eesti Töötukassa 05.11.2025 vaideotsus nr VO/25/2504 on õiguspärased ega kuulu tühistamisele. Kuna kohus töövõime hindamise otsust ja vaideotsust ei tühista, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
48.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
49.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.