2-24-9729/17 - Muud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

vahetusvanemana ja tema sissetulekuks on töötasu 839 eurot, millest saab kätte 789 eurot. Võlgnikule laekub ka ülalpidamismaksed 589,40 eurot ning toetused riigilt/kohalikult omavalitsuselt 1178,84 eurot, kõik kokku 2557,24 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 2051,94 eurot. Muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku 10 722,63 eurot. Võlgnik selgitas, et abikaasa viibis kinnipidamisasutuses ja puudus temapoolne toetus. Pärast abikaasa vabanemist lahutas võlgnik abielu, sest abikaasa ei toetanud peret. Võlgnik elab üürikorteris ja tasub üksinda arveid. Võlnik on osalise töövõimega ning üks lastest on raske puudega. Võlgnik käib tööl, et tagada lastele kõik tingimused. 31.07.2024.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Annika Rau. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 14 631,53 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 765 eurot, peretoetus 710 eurot, elatisabi 589,40 eurot, osalise töövõime toetus 351,75 eurot ja lapse puude toetus 161,09 eurot, kokku 2577,24 eurot. Muu vara puudub. Võlgnik suudaks enda sõnul maksta võlgnevuste katteks kuni 200 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Kohus määras 29.08.2024 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1375 eurot, mille võlgnik pidi tasuma 4 kuu jooksul osamaksetena. Võlgnik on tasunud kogu ettemaksu. 25.09.2024.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 06.01.2025 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate seisukohad. Võlausaldajate nõuded tulenevad kohtulahenditest ning on täitmisel kohtutäitur Oksana Kutšmeil juures. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded 100% ulatuses ja kõrvalnõudeid vähendatakse 100%. Maksed teeb võlgnik 54 kuu jooksul. Igakuiseks makseks tuleb 195,68 eurot kuus ning viimane kuu 195,51 eurot. Võlgnikule koostatud kava on võlausaldajatele kasulikum kui pankrotimenetluse läbiviimine, kuna võlgniku sissetulekutest ei saa teha kinnipidamisi. Kohustustest vabastamise menetluses teeb võlgnik makseid vabatahtlikult. Kui võlgnik maksaks 20 eurot kuus, saaksid võlausaldajad pankrotimenetluses 600 eurot, kavaga täidab võlgnik kõigi võlausaldajate põhinõuded 100% ulatuses. Kava täitmine on usaldusisiku hinnangul võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Võlgnik töötab ja tema keskmine igakuine töötasu on 765 eurot. Võlgnikule makstakse veel peretoetust 710 eurot, elatist 589,40 eurot, osalist töövõimetoetust 351,75 eurot ja lapse puudetoetust 161,09 eurot. Võlgniku igakuised püsikulud on umbes 2051,94 eurot. Ümberkujundamiskavaga oli nõus 2 võlausaldajat 5-st. Kolm võlausaldajat (Aktiva Finance Group OÜ, B2 Impact OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei) ei esitanud seisukohta, mistõttu nõustusid nad kavaga vaikimisi. Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused

I Nõuete kindlaks määramine FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid kavas märgitud nõuete suuruste osas. Kuna võlausaldajate nõuded tulenevad kohtulahenditest, ei saa ega pea nende nõuete osas kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus kinnitab kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 15 943,27 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole kavale ükski võlausaldaja vastu vaielnud, seega on võimalik kava esitatud kujul kinnitada. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate põhinõudeid täidetakse 100% ulatuses ning kõrvalnõudeid vähendatakse 100%. Kohtutäituri nõuded täidetakse proportsionaalselt võlausaldaja nõude täitmise ulatusega. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline ümber kujundatavaid nõudeid täitma (püsiv töö ja sissetulek olemas) ja seejuures on tagatud tema enda toimetulek. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FIMS § 26 lg 1 alusel ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.

Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas 01.veebruariks, millest viimane 01. augustiks 2029. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 01. septembriks 2029. Menetluskulude jaotus FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 385 eurot (3,5h määraga 110€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 177,20 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 3,5 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 385 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 110 eurot tunnis (käibemaksuta) kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks (täpne nimekiri sisaldub taotluses). Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused ja ajakulu on vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Usaldusisik on märkinud, et tal on kulunud ümberkujundamise kava, põhjenduste ja selgituste koostamisele, suhtlemisele pankrotihalduriga vara müügi osas pankrotimenetluses kokku 1,5h. Kohus leiab, et nimetatud toimingute eest on ajakulu põhjendatud 1h ulatuses. Kohuse märgib, et võlgnikul ei ole vara, mida pankrotimenetluses oleks olnud võimalik müüa, mistõttu pole põhjendatud tasu pankrotihalduriga suhtlemise eest. Vajadus selliseks toiminguks puudus. Kohus leiab, et 1 h kava koostamisele ning põhjenduste ja selgituste koostamisele on mõistlik, sest ükski võlausaldaja ei vaielnud nõuetele vastu, nõudeid oli vähe, menetlus ei olnud keerukas ega mahukas ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei pidanud kontrollima. Usaldusisikul on kulunud 1 h kokkuvõtte ja tasutaotluse koostamiseks ja esitamiseks. Kohus