Karla-Kalvar Kupper süüdistuses KarS § 4231 järgi käskmenetluses
Prokurör
Maiken Mardim
Süüdistatav
Karla-Kalvar Kupper – isikukood 39604192731; elukoht: xxx, XXX-i Vabariigi kodakondsus; emakeel: xxx keel; xxxharidus; töökoht: xxx Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaat Urmas Simon
KOHUS OTSUSTAS:
1.Süüdi tunnistada Karla-Kalvar Kupper KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 1000 eurot.
2.KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui Karla-Kalvar Kupper ei pane 1 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 22. maist 2026.
3.Mõista Karla-Kalvar Kupperilt Eesti Vabariigi kasuks välja määratud kaitsjale määratud tasu 133,92 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1419 eurot.
4.KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Karla-Kalvar Kupper võib välja mõistetud
menetluskulud summas 1552,92 eurot tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates makseinfos näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5.Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg-le 1 kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Karla-Kalvar Kupperit (Kupper) süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt karistatud väärteokorras 06.06.2022 PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaokonna poolt LS § 201 lg 2 järgi ning 15.03.2023 Tartu Maakohtu poolt LS § 201 lg 1 järgi, juhtis taas 10.03.2023 kell 20.24 xxx tee 4. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatud tegevusega rikkus Karla-Kalvar Kupper liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega pani Karla-Kalvar Kupper toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta.
2.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Maiken Mardim taotleb 16. aprillil 2026 koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras. Prokuratuur teeb ettepaneku karistada Karla-Kalvar Kupperit KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 eurot (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 10 eurot). KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Karla-Kalvar Kupper ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3.Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud. Väljamõistmisele kuulub määratud kaitsja kaitsjatasu 133,92 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1419 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 1552,92 eurot, tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Süüdistusakti kohaselt edastati süüdistusakti koopia ka süüdistatavale ja tema kaitsjale.
5.KrMS § 252 lg 3 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaitsja süüdistusakti kätte saanud 17.04.2026 ja süüdistatav 04.05.2026. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta.
6.KrMS § 253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
8.Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele.
9.KarS § 4231 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Karla-Kalvar Kupperit süüdistatakse süstemaatilises mootorsõiduki juhtimises ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Järgnevalt kontrollib kohus, kas KarlaKalvar Kupperile etteheidetav tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.
10.Karla-Kalvar Kupper tunnistab, et on talle ette heidetava kuriteo toime pannud. Ta selgitab, et sõitis viimane kord, sest oli sõbra auto ost ja vaja oli paar kilomeetrit sõita. Sõitis sõbra autoga. Kahetseb juhtunut. Kahe korra eest, mil on enne seda sõitnud, on karistuse ära kandnud.
11.Eelkirjeldatud ütlustega on kooskõlas tunnistaja O.E avaldatu. Tunnistaja oli 10.03.2023 tööl koos patrullpolitseinik Sten Edalaga. Kell 20.23 teostasid liiklusjärelevalvet Viljandimaal xxx tee 4. kilomeetril. Liikusid xxx poole ning neile sõitis vastu tumedat värvi Volkswagen registreerimisnumbriga xxx. Sõiduki andmeid APOLLO andmebaasist kontrollides selgus, et sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ning on saadetud korduvale ülevaatusele. Otsustasid sõidukit kontrollida ning sõiduk peatus xxx tee 4. kilomeetril kell 20.24. Patrullpolitseinik S. Edala kontrollis juhti. Sõidukit juhtis Karla-Kalvar Kupper. Juhi andmeid kontrollides selgus, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja on isikuga varemgi sama teema tõttu kokku puutunud. Juhi sõnade kohaselt pidi ta auto viima paar kilomeetrit eemale ning ta oli teadlik, et tal juhtimisõigust ei ole ja ta ei või autot juhtida.
12.Ülalkirjeldatud ütluseid kinnitavad ka väärteoprotokoll ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Neist nähtub, et Karla-Kalvar Kupper juhtis 10.03.2023 kella 20.24 ajal xxx tee 4. kilomeetril sõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx omamata
vastava kategooria juhtimisõigust. Lisaks kinnitab Transpordiameti liiklusregistri 14.03.2023. a väljavõte, et Karla-Kalvar Kupperil puudus kehtiv juhtimisõigus.
13.KarS §-s 4231 koosseis eeldab süstemaatilisust, see tähendab, et esmalt tuleb tuvastada, et isik on vähemalt kolmel korral juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Algselt alustati käesolevas asjas Karla-Kalvar Kupperi suhtes väärteomenetlust, kuid väärteomenetlus lõpetati 14.03.2023. a määrusega kuriteo koosseisu tunnuste ilmnemise tõttu ning materjalid edastati kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupile. Nimelt selgus väärteomenetluse käigus, et Karla-Kalvar Kupper oli juhtinud varemgi kahel korral mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.06.2022. a väärteootsus ning Tartu Maakohtu 15.03.2023. a otsus kinnitavad, et Karla-Kalvar Kupper juhtis ka 06.05.2022 ning 07.01.2023 mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta. Seega oli 10.03.2023 kolmas kord, mil Karla-Kalvar Kupper tabati mootorsõidukit juhtimast ilma juhtimisõiguseta.
14.Lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuleb tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Kohtu hinnangul see käesoleval juhul nii on. Karla-Kalvar Kupper juhtis umbes 10 kuu jooksul kolmel korral mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Neist esimese kahe teo toimepanemise vaheline aeg oli 8 kuud ning teist ja kolmandat tegu eraldas väga lühike ajavahemik – veidi üle 2 kuu. Ka süüdistatava ütlustes kirjeldatud põhjus, miks ta 10.03.2023 mootorsõidukit juhtis, räägib tema rikkumise süstemaatiliseks lugemise kasuks. Asjaolu, et Karla-Kalvar Kupper ei juhtinud endale kuuluvat, vaid oma sõbra äsja ostetud autot, näitab, et süüdistatava jaoks oli mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine harjumuspärane tegevus. Ta ei hoidunud mootorsõiduki juhtimisest isegi juhul, kui sõitmist ei tinginud tema isiklikud vajadused.
15.Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas tõendamist leidnud Karla-Kalvar Kupperi poolt süstemaatiline mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta. Karla-Kalvar Kupperi tegevus on kvalifitseeritud õigesti KarS § 4231 järgi.
16.Kohtu hinnangul on Karla-Kalvar Kupper pannud teo toime otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt oli süüdistatavalt Politsei- ja Piirivalveameti 22.11.2021. a otsusega sõiduki juhtimise õigus 12 kuuks ära võetud (otsus jõustus 09.12.2021). Karla-Kalvar Kupper oli pärast seda juba kahel korral jäänud politseile vahele, juhtides mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ning neist ühe rikkumise eest oli talle juba karistus määratud. Juhtimisõiguse taastamiseks ei olnud Karla-Kalvar Kupper vajalikke eksameid sooritanud. Kohus on seisukohal, et eeltoodust lähtuvalt teadis Karla-Kalvar Kupper, et juhib mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja möönis seda.
17.Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
18.Kohtu hinnangul vastab Karla-Kalvar Kupperi tegu juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise (KarS § 4231) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, mistõttu tuleb ta kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada.
Karistus
19.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
20.KarS § 4231 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheeaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 4231 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, võttes päevamääraks miinimummäära 10 eurot, seega rahalise karistusega 1000 eurot.
21.Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse teo toimepanemise asjaolusid. Karla-Kalvar Kupper juhtis mootorsõidukit õhtusel ajal ning mitte linnas ega suurel maanteel, vaid kõrvalmaanteel, kus liiklus oli arvatavasti hõredam. Samuti oli Karla-Kalvar Kupper isikuks, kes oli varem kehtivat juhtimisõigust omanud. See tähendab, et tegu ei olnud isikuga, kes polnud kunagi varem juhtimisõigust omanud ega seetõttu mootorsõiduki juhtimiseks vajalikke liiklusteadmisi omandanud. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus isiku süüd väikseks. Süüdistatav on varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kergendavaks asjaoluks tuleb KarS § 57 lg 1 p 3 alusel lugeda avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Maksukohustuslaste registri teatisest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti andmetel puuduvad andmed isiku 2022. ja 2023. aasta tulude kohta. 2021. aasta deklareeritud tulu puhul jääb keskmise päevasissetuleku suurus alla 10 euro. Seetõttu on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast, mis on KarS § 44 lg 2 alusel 10 eurot. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on väike, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Karla-Kalvar Kupper edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 100 päevamäära. Samuti on põhjendatud prokuröri ettepanek jätta rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Karla-Kalvar Kupper ei pane ühe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
22.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Karla-Kalvar Kupper tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 1000 eurot. Rahaline karistus tuleb jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Karla-Kalvar Kupper ei pane ühe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
23.KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Karla-Kalvar Kupperilt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 133,92 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos
süüdimõistmise korral 1419 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
24.Kohus juhindus otsuse tegemisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1 ning §-st 254.