1-26-3235
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. mai 2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-26-3235
Kohtunik
Mairi Heinsalu
Kohtuistungi sekretär
Katrin Lopsik
Kriminaalasi
Marek Kitt süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi
Prokurör
Mariliis Muuga
Süüdistatav
Marek Kitt isikukood 37703270315; Eesti Vabariigi kodanik; kindel elukoht puudub; xxxharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 10, viimati karistatud 25.03.2026 Harju Maakohtu otsusega asjas 1-26-2077 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 kuu ja 10 päeva. Karistus on täidetud 30.04.2026. Seitse kehtivat väärteokaristust. Kahtlustatavana kinni peetud 03.05.2026 kell 22.10.
Kaitsja
Ahto Sirendi (määratud korras)
Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:
1-26-3235
Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates apellatsiooniteate esitamisest. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse e-Toimiku kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtule teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates menetluskulude teate esitamisest alates. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul
1-26-3235 alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele e-Toimiku kaudu tutvumiseks kättesaadav. Tõkendi vahistamise kohaldamise osas saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kirjalik määrus on kättesaadav (KrMS § 136, § 387 lg 2 p 1).
Marek Kitti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid ja keda on selle eest korduvalt karistatud (viimased teod 23.03.2026 ja 13.01.2026), uuesti ja süstemaatiliselt 03.05.2026 kella 18.39 ajal Tallinnas Sõpruse pst 174 asuvas Sõpruse Rimi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil viinapudeli – Beloff 0,7 l hinnaga 10,99 eurot. Süütegu jäi temast sõltumata põhjusel lõpule viimata, sest pärast kassa ja turvaväravate läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Alkoholipudel oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Sellega pani Marek Kitt toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KrMS § 275 lg 1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. KrMS § 130 lg 41 sätestab, et kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Ka prokurör taotles Marek Kitti vahistamist kohtuotsuse kuulutamisel. Selleks, et tagada kohtuotsuse täitmine, tuleb Marek Kiti suhtes kohaldada tõkendit vahistamine ja vahistada isik kohtusaalist KrMS § 130 lg 4 1 alusel ja seda järgmistel põhjustel. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et Marek Kiti näol on tegemist isikuga, kelle poolt toime pandud kuritegu ei ole esmakordne. Tal on kümme kehtivat kriminaalkaristust, millest kõik karistused on mh ka süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Lisaks sellele on tal seitse kehtivat väärteokaristust, millest enamik on KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Harju Maakohtu 25.03.2026 kohtuotsusega mõisteti Marek Kitt süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Temale mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes temale vähendatud karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmiselt vabanes ta 30.04.2026. Seega juba kolm päeva pärast viimasest vangistusest vabanemist on Marek Kitt toime pannud uue süstemaatilise varguse katse. See näitab, et Marek Kitt ei ole teinud mingeid järeldusi varasematest karistustest. Varasemat karistused ei ole tema käitumist mõjutanud, ta jätkab varguste toimepanemist ning see ei näita vaibumise märke.
1-26-3235 Lisaks nähtub, et Marek Kitt kuritarvitab alkoholi. Ta selgitab kahtlustatavana ülekuulamisel, et tal on alkoholi tarvitamise probleem, ta oli varguse toimepanemise ajal alkoholijoobes ning ka varastatud esemeks oli alkohol. Seetõttu esineb igati põhjendatud alus arvata, et ta võib jätkata vabaduses varguste toimepanemist ja seda just alkoholijoobes ning ka alkoholi hankimise eesmärgil. Teiseks puudub Marek Kitil kindel elukoht ning oma ütlustes selgitab ta, et on töötu, kodutu, ööbib tänaval ja vahel sotsiaalmajas. Elatub taara korjamisest. Need asjaolud koostoimes annavad igati põhjendatud aluse arvata, et Marek Kitt ei ole isikuks, kelle suhtes esineks alus jätta mõistetav karistus tingimisi täitmisele pööramata ning tal tõenäoliselt puudub igasugune tahe minna vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Arvestades asjaoluga, et Marek Kitil puuduvad kontaktandmed, siis on praktilistelt võimatu tagada tema ilmumine ka tähtaegselt karistuse kandmisele. Ka viimase süüdimõistva kohtuotsusega asjas 1-26-2077 on Marek Kitt vahistatud kohtusaalis ning asunud koheselt karistust kandma. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik ilma isikut vahistamata tagada kohtuotsuse täitmist, kuivõrd süüdistatav võib hakata karistuse ärakandmisele asumisest kõrvale hoiduma. Samuti on karistuse mõistmisel selle maksimaalse mõju saavutamiseks vajalik selle viivitamatu täideviimine. Märgitu on vajalik õiguskorra kaitsmise seisukohast, kuivõrd Marek Kitt on oma käitumisega näidanud, et ta paneb vabaduses viibides toime kuritegusid. Kuigi Marek Kitt on nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult raskes olukorras, on tema vahistamine vältimatult vajalik ka ühiskonna põhiväärtuste ja nendes kehtivate õigushüvede vahetuks kaitseks, mis vaieldamatult kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive. Seetõttu on vältimatult vajalik Marek Kitti suhtes kohaldada kohtuotsuse kuulutamisel tõkendit vahistamine kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise tagamiseks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 03.05.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.