Liiklussüüteod

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, 2/4

kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Martin Böningut süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 09.05.2023 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.t. korduvalt 07.02.2026 kella 21:42 paiku Harjumaal Keilas Haapsalu mnt 57b juures mootorsõidukit Honda Civic reg-nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,03 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l mõõtetulemus 0,93 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Martin Böning toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Katrin Tron, süüdistatav Martin Böning ja tema kaitsja Merike Allikmäe sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör vastavalt kokkuleppele kohtus süüdistatava Martin Böningu karistamist vangistusega 1aasta 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Martin Böningu kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.02.2026 kuni 08.02.2026, s.o kaks päeva, seega kandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtuvalt KarS § 69 lg 1 asendada vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva üldkasulikule tööle 538 tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada Martin Böningut: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Martin Böningult mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. 3/4

Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt tasumisele Martin Böningule riigi poolt määratud kaitsja Merike Allikmäe kaitsjatasu 133,92 eurot. Kokku kriminaalmenetluse kulud 1552, 92 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb Martin Böningul tasuda 1 (ühe) aasta jooksul ositi igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Martin Böning kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkuleppemenetluse kulud vastavad seaduse nõuetele ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Martin Böningul tasuda sundraha summas 1419 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 133,92 eurot, s.o kokku 1552,92 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad menetluskulud kokkuleppe esemesse ning seega saab neid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Katrin Paesoo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.