Kriminaalasi Lavanda Burkevitši süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 18.12.2025. a otsus
Süüdistatav
Lavanda Burkevitš, isikukood 48611295226; viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; emakeel: eesti keel; ei tööta; korduvalt kriminaalkorras karistatud; tõkend: vahistatud alates 06.10.2025
Apellandid
süüdistatava määratud kaitsja Marina Valge
Teised pooled
apellatsioonimenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Lillemets; kannatanud L.R. , Maxima Eesti OÜ, O.A. , Rimi Eesti Food AS, M.M. , N.Y., Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 18.12.2025. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2.Määrata vandeadvokaadi Marina Valge poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 171,12 eurot (sh käibemaks 33,12 eurot).
3.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulude katteks Lavanda Burkevitšilt Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 171,12 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebekord
Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
1.Lavanda Burkevitšit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 1 järgi selles, et ta tungis Tartus asuva kinnistu hoovi ning sisenes lukustamata välisukse avamise teel valdaja tahte vastaselt elumajja ja eiras lahkumiskorraldust. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatakse teda ajavahemikul 29.06–03.10.2025 viie varguse toimepanemises – kolmel korral vastastas ta poest kaupu ja kahel korral tänavalt elektritõukerattad. KarS § 184 lg 1 järgi süüdistatakse teda 0,18 g oksükodooni ja 0,053 g diasepaami omandamises ja valdamises. Need ained kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse. Oksükodooni puhul loetakse suureks koguseks 0,16 g ja diasepaami puhul 0,21 g. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohus tunnistas 18.12.2025. a otsusega L. Burkevitši süüdi ning mõistis talle karistuseks KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta ja 8 kuud ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohast liitkaristust 2 aastat ja 4 kuud vangistust vähendati lühimenetluse sätete kohaldamise tõttu 1/3 võrra. Karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud ja 20 päeva vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 16.10.2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-5587 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistuse võrra. Lõplikuks karistuseks mõistetud 3 aasta ja 14 päeva pikkuse vangistuse algust arvestati L. Burkevitši kahtlustatavana kinnipidamisest 06.10.2025. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati. Menetluskuludena mõisteti L. Burkevitšilt välja osa sundrahast summas 1107,50 eurot, mis tuleb tasuda 1 aasta jooksul. Ekspertiisi tegemise kulu 402 eurot, määratud kaitsja tasu 843,20 eurot ning ülejäänud osa sundrahast summas 1107,50 eurot jäid riigi kanda.
3.Maakohus leidis, et KarS § 266 lg 1 2. teoalternatiivi – lahkumisnõude ebaseaduslikku täitmata jätmist – ette heita ei saa, kuna kannatanu süüdistatavale sellist nõuet ei esitanudki, vaid hoopis takistas tal kuni politsei saabumiseni elamust lahkuda. Küll aga on L. Burkevitš toime pannud valdaja tahte vastaselt elumajja ebaseadusliku sissetungimise. Teised süüdistuses ette heidetud teod leidsid tõendamist.
4.Arvestades eelnevat karistatust, pidas maakohus kohaseks karistuse liigiks vangistust. Süü jääb kõigi kuritegude puhul oluliselt alla keskmise. KarS § 199 lg 2 järgse kuriteo puhul võeti arvesse tegude intensiivsust, s.o toimepanemist lühikese ajaperioodi jooksul. L. Burkevitš varastas teadlikult ka kooli juurest laste kasutuses olnud elektrilisi tõukerattaid. Samas ei ületanud kuritegudega tekitatud kogukahju KarS § 121 p-s 1 sätestatud olulise kahju piiri ning kahel juhul õnnestus kannatanutel oma asjad rikkumata kujul tagasi saada. KarS § 184 lg 1 järgse kuriteo puhul on süü väike, kuna tema juurest leiti diasepaami väikses koguses ning ka oksükodooni oli napilt üle suure koguse piirmäära. Lisaks oli tegu ravimitega, mis õige annustamise korral tervist ei ohusta ning mida L. Burkevitš omandas enda jaoks, mitte edasiandmiseks teistele. KarS § 266 lg 2 p 1 järgse kuriteo puhul on süü samuti miinimumi lähedane. Sissetung hõlmas üksnes maja keldrikorrusel asuvaid olmeruume, jäi põgusaks ka ajalises mõttes ning L. Burkevitš oli tabamisel nõus kohe lahkuma, kui talle selleks takistusi poleks tehtud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine.
5.L. Burkevitšit on varem korduvalt karistatud. Tal on neli kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures kolm neist on grupis ja/või süstemaatiliselt toime pandud varguste eest. Lisaks on
tal kaksteist kehtivat väärteokaristust, millest kuus on määratud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 15 1 lg 1 ja kaks KarS § 218 lg 1 järgi. Nende karistuste kõrval on L. Burkevitšil ka kuus kriminaalkaristust ja kolmteist väärteokaristust kustunud. Ta paneb alates täisealiseks saamisest toime üha uusi õigusrikkumisi ja ükski kohaldatud abinõu, sh vangistusest täielikult või osaliselt vabastamine ning käitumiskontrollile ja sõltuvusravile määramine ei ole tulemuslikuks osutunud. Viimase kohtuotsusega määratud katseaeg eesmärgipäraselt ei kulgenud. L. Burkevitš rikkus korduvalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keeldu ega täitnud registreerimiskohustust, antud lubadused end parandada ning alluda reeglitele on seni jäänud katteta. Ta jätkab valeväidete esitamist. Eeluurimiskohtunikule esitatud väide, et ta tegeleb oma sõltuvusprobleemile lahenduse otsimisega ning on Viljandis statsionaarse sõltuvusravi järjekorras, osutus valeks. Apellatsioon
6.Maakohtu otsuse peale esitas L. Burkevitši kaitsja Marina Valge, kes vaidlustab mõistetud karistust. Süüdistatav ei ole isik, kellel on lihtsalt halb harjumus tarvitada narkootilisi aineid, ta on uimastisõltlane. Tegemist on tervisehäirega, mis mõjutab inimese aju ja käitumist. Uimastisõltlane vajab professionaalset ravi.
7.KarS § 692 võimaldab vangistuse asendada raviga kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu. Ravi kestus on 18 kuud kuni 3 aastat ja see aeg võib jaguneda statsionaarse ja ambulatoorse ravi vahel. L. Burkevitš on kinnitanud, et ta on narkosõltlane ja nõus alluma sõltuvusravile. Sõltuvusravi on tõhusam alternatiiv vanglale uimastisõltlastega seotud kuritegevuse vähendamiseks, kuna see tegeleb probleemi juurpõhjusega ja vähendab korduvkuritegevust (retsidiivsust), samas kui vangla pakub piiratud ravivõimalusi. Pikaajalised ja intensiivsed raviprogrammid vähendavad kuritegevust tõhusamalt kui vangistus, kuna aitavad sõltuvusest vabaneda.
8.L. Burkevitš on menetluse ajal kinnitanud, et temale on välja kirjutatud arsti poolt oksükodooni. L. Burkevitš on Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku abiga saanud kätte enda digiloost väljavõtte, millest nähtub, et temale on arsti poolt oksükodooni välja kirjutatud. L. Burkevitš palub nimetatud tõendi kohtul vastu võtta. Menetlus ringkonnakohtus
9.Tartu Ringkonnakohus võttis 01.04.2026 apellatsiooni menetlusse ning andis pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 20.04.2026. Prokuratuuri tähelepanu juhiti L. Burkevitši digiloo väljavõttest nähtuvale informatsioonile.
10.Prokurör esitas apellatsioonile vastuse 20.04.2026, paludes jätta maakohtu otsuse muutmata. L. Burkevitši enda tegevus on loonud olukorra, kus muud karistuse individualiseerimise viisid ei täida enam eesmärki. Süüdistatav on uimastisõltlane, kellele anti eelmise kohtuotsusega võimalus uimastisõltuvusega tegeleda alludes tervishoiuteenuse osutaja poolt määratud statsionaarsele või ambulatoorsele ravile. Vähemalt katseaja alguses allus L. Burkevitš ravile. Sõltuvusprobleemiga on võimalik tegeleda ka vanglas ning eeskujuliku käitumise korral on võimalus ennetähtaegselt vabaneda koos kohustusega alluda täiendavale ravile. Tartu Maakohtu 16.10.2024. a otsusega nr 1-24-5587 pandud ravile allumise kohustus ja selle mittejärgmine näitab, et karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada muul viisil kui vangistusega. L. Burkevitši poolt apellatsioonimenetluses esitatud
informatsiooni kohaselt on talle 17.11.2022 oksükodooni välja kirjutatud. Retsepti välja ostmise kohta informatsiooni ei ole. Kohtueelses menetluses andis ta ütlusi, et sai tabletid elukaaslaselt ja pärast selle versiooni kummutamist oletas, et võis need kelleltki osta või on need talle kunagi välja kirjutatud. Süüdistuses kirjeldatud tabletid leiti L. Burkevitši valdusest 27.06.2025 ehk ligi kaks ja pool aastat hiljem. On äärmiselt ebatõenäoline, et tegemist on nende samade lühiajaliseks tarbimiseks mõeldud tablettidega. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Kolleegium leiab, et maakohus lahendas kriminaalasja õigesti ning apellatsiooniväited kohtuotsuse muutmist või tühistamist ei tingi. Kuna maakohus on näidanud, milliste tõendite alusel ta kuriteo sündmustiku kindlaks tegi, ei asu ringkonnakohus neid põhistusi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes üle kordama. Kolleegium keskendub seega vaid apellatsiooniväidetele vastamisele.
12.Esmalt on apellatsiooniga koos esitatud väljavõte digiloost, mille süüdistatav sai ligipääsu vanglas kontaktisiku abiga. Selle kohaselt on L. Burkevitšile 17.11.2022 välja kirjutatud oksükodooni. Kriminaalasja arutati lühimenetluses ning KrMS § 233 lg 1 kohaselt toimub see üksnes kriminaaltoimiku materjalide pinnalt. Sellel põhjusel ei ole ka ringkonnakohtus uute tõendite vastuvõtmine võimalik (vt nt RKKK 3-1-1-99-13, p 10).
13.KarS § 184 lg 1 kohaselt on karistatav narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine. Ebaseaduslikkus tähendab normatiivse koosseisutunnusena eelkõige narkootilise või psühhotroopse aine käitlemist õigustava loa puudumist. Muuhulgas on KarS § 184 lg 1 kooseisu välistava loaga NPALS § 3 lg 1 tähenduses tegemist siis, kui arst on isikule välja kirjutanud narkootilise ainet sisaldava ravimi retsepti või teinud raviasutuses ettekirjutuse sellise ravimi manustamiseks (RKKK 3-1-1-72-13 p 12). Seega on enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist tekkinud hüpotees, et L. Burkevitš võis vallata oksükodooni seaduslikult. Kolleegium ei pidanud õigeks seda teavet eirata ning juhtis apellatsiooni menetlusse võtmise määruses sellele küsimusele prokuröri tähelepanu. Nimelt on L. Burkevitš kohtueelses menetluses avaldanud ühena mitmest versiooni, et oksükodooni sisaldavad tabletid võis talle välja kirjutada arst. Seda, milliseid ravimeid on arstid L. Burkevitšile välja kirjutanud, kohtueelses menetluses kindlaks ei tehtud. See aga võib tähendada olukorda, kus kriminaaltoimiku materjalid võisid osutuda asja lühimenetluses läbivaatamiseks ebapiisavaks ja asi tulnuks tagastada prokuratuuri.
14.Kolleegium peab kriminaaltoimiku materjale siiski ka hiljem lisandunud teabe valguses kriminaalasja lühimenetluses lahendamiseks piisavaks. Vallasasja hoiule võtmise akti kohaselt võeti 27.06.2025 aadressil Nõlvaku 2 Tartu linn (kauplus Prisma) L. Burkevitšilt hoiule mh 4 poolikut tabelitlehte Oxycodone Vitabalans 10 mg, kokku 20 tabletti. Need asusid käekotis ja telefonikaane vahel (I kd tl 36). Asitõendi vaatlusprotokolli lisaks on ära võetud ravimite fotod (I kd tl 37–41). L. Burkevitš avaldas algatuseks, et need võisid kuuluda tema elukaaslasele. See versioon menetluse käigus kinnitust ei leidnud. Hiljem avaldas ta, et võis need kuskilt osta või on need arsti välja kirjutatud. Hüpoteetiliselt on võimalik, et inimesel on alles ka mitu aastat tagasi välja kirjutatud ravimid. Kui ravimid on jäänud kodus kuskile seisma või näiteks ravimikappi, on võimalik nende olemasolu unustada. Seda võimalust aine hoidmise asjaolud ei toeta. Tõenäosust, et inimene kannab enda käekotis ja telefoni vahel kaasas ravimeid, mis on talle aastaid tagasi välja kirjutatud, peab kolleegium väga väikseks.
15.Kohtueelse menetluse lõppedes tutvustatakse kriminaaltoimikut (KrMS § 224–225), asja lühimenetluses arutamiseks on vajalik süüdistatava taotlus (KrMS § 233 lg 11). Maakohtu
istungil tunnistas L. Burkevitš end KarS 184 lg 1 järgi ette heidetud teo toimepanemises süüdi (dtl 464). Nendel asjaoludel ei olnud maakohtul põhjust hinnata kriminaalasja materjale KarS § 184 lg 1 järgse süüküsimuse lahendamiseks ebapiisavaks. Kaitsja vahendusel esitatud taotlus võtta tõendina vastu digiloo väljavõte jääb rahuldamata.
16.Kaitsja leiab, et L. Burkevitši kuritegude juurpõhjus on tema narkosõltuvus ning taotleb seetõttu vangistuse asendamist raviga. KarS § 69 2 lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga. Sama sätte lg 6 p 1 kohaselt on selliseks raviks mh narkomaanide sõltuvusravi isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu.
17.Osutatud sätte kohaldamise esmane formaalne eeldus on karistuse määr – mõistetud vangistus peab jääma vahemikku 6 kuud kuni 2 aastat. Sealjuures ei ole oluline, kas selline karistus mõistetakse üksikkuriteo või kuritegude kogumi eest §-de 64–65 järgi (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad J. Sootak ja P. Pikamäe. Tallinn: Juura, 2021, § 692 komm 6.3).
18.L. Burkevitši puhul ei ole vangistuse raviga asendamine ainuüksi formaalsetel põhjustel võimalik. Tema 3 aasta ja 14 päeva pikkusest karistusest moodustab 1 aasta 5 kuud ja 24 päeva KarS § 65 lg 2 kohaselt liidetud karistus. Selle karistuse määra osas puudub käesolevat kriminaalasja läbi vaataval kohtul mistahes kaalutlusruum. Vangistuse raviga asendamine oleks matemaatiliselt võimalik vaid juhul, kui talle etteheidetavate tegude eest mõistetav karistus ei ületaks 6 kuud ja 6 päeva. See aga pole võimalik ainuüksi põhjusel, et KarS § 184 lg 1 ette nähtud karistuse alammäär on 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 kohase liitkarisuste moodustamise reegli järgi on isiku jaoks võimalikest soodsaim variant kergema karistuse raskemaga kaetus lugemine, mis tähendaks minimaalselt 1 aasta pikkust vangistust. Asjaolusid, mis annaks kaaluda karistuse mõistmist alla alammäära, ei esine.
19.Kolleegiumi hinnangul on maakohus mõistnud kõiki KarS §-s 56 nimetatud asjaolusid arvestava karistuse. L. Burkevitš on kogu oma täiskasvanuea vältel toime pannud süütegusid. Maakohtu otsuse tegemise aja seisuga oli tal 4 kehtivat ja 6 kustunud kriminaalkaristust, väärteokaristusi vastavalt 12 ja 23. Praegused teod on ta toime pannud katseajal. Sellise inimese puhul ei ole karistuse tingimuslik kohaldamata jätmine põhjendatud. Vaatamata sellele, et L. Burkevitši kuritegude toimepanemise juurpõhjus võib olla narkomaania, tuleb tal mõistetud karistust kanda vanglas.
20.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18.12.2025. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
21.L. Burkevitšile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat M. Valge esitas 23.02.2026 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks. Kokku taotleb kaitsja 171,12 euro hüvitamist (sh käibemaks 33,12 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja kaitsealusega nõupidamisele 40 minutit ja apellatsiooni koostamisele 75 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele.
22.KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 alusel L. Burkevitši kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.