1-25-7005/7 - Liiklussüüteod - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

7.Jõustunud kohtuotsus saata Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Aleks Saarnak juhtis 19.02.2025 kella 20:21 ajal xxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,92 mg/l +/- 0,09 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,83 mg/l. Alkoholijoove on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST. Tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Aleks Saarnak mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Aleks Saarnak toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtus nõudis prokurör Aleks Saarnaki süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud. Vastavalt KarS § 73 lg 1,3 jätta 4 kuu pikkune vangistus tema suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 ja § 424 lg 3 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Aleks Saarnaki süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Aleks Saarnakilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1329 eurot (1,5*886). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale Aleks Saarnaki kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 167,64 eurot (tl 39-42).