Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

1-25-5248

eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 SEB Pank AS-is, EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE567700771003819792 LHV Pank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „X, kriminaalasi 1-25-5248, rahaline kohustus“ ja viitenumber 99925900000869. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Y OÜ kohustub KrMS § 202 lg 2 alusel tasuma hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest riigituludesse 3 000 eurot. Rahaline kohustus summas 3 000 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 SEB Pank AS-is, EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE567700771003819792 LHV Pank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Stellatek, kriminaalasi 1-255248, rahaline kohustus“ ja viitenumber 99925900000872. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Punktides 2 ja 3 märgitud kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega (KrMS § 202 lg 6 ls 1) KarS § 301 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks olnud sularaha summas 200 eurot, mis on kantud sularaha tagatiskontole Rahandusministeeriumis. Elektroonilised andmekandjad (st DVD-plaadid) jätta KrMS § 126 lg 3 punkti 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 206 lg 5 kohaselt avalikustatakse kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS §-s 4081 sätestatud korras, asendades süüdistatava nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 385 p 10 ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. KrMS § 408 lg 5 kohaselt kohtumäärus, mida ei saa vaidlustada, jõustub selle tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 30.09.2025. a saabus Harju Maakohtusse Põhja Ringkonnaprokuratuurist süüdistusakt Xe ja Y OÜ süüdistuses kvalifitseerituna vastavalt KarS § 298 lg 1 ja lg 3 järgi üldmenetluse korras. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Xe KarS§ 298 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemisel kokkuvõtlikult selles, et tema, olles alates 17.04.2002 äriühingu Y OÜ juhatuse liige ning seega Y OÜ tahte suunamiseks õigustatud isik, andis tahtlikult Y OÜ huvides esitatud EL kodaniku isikutunnistuse, kolmanda riigi kodaniku elamisloa, elamisloakaardi ja välismaalase passi taotluse positiivse otsuse tegemise mõjutamiseks altkäemaksu Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo teabegrupi komissarile C, kes, täites muuhulgas Politsei ja piirivalve seaduse § 3 lg 1 p 6, 7 kehtestatud ülesandeid (piirivalve valdkonna asjade korraldamine, süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras), on oma kohustustest tulenevalt KarS § 288 mõttes ametiisik. Kuivõrd X tegutses süüdistuse kohaselt Y OÜ juhatuse liikmena ja viimase huvides, siis süüdistatakse ka Y OÜ-d altkäemaksu andmises KarS § 298 lg 3 järgi samadel asjaoludel nagu Xegi. Kohus korraldas 03.12.2025 kriminaalasja planeerimiseks eelistungi, kus prokuratuur taotles kriminaalasja lõpetamist KrMS § 202 alusel. Prokuratuuri taotluse kohaselt puudub

1-25-5248 kriminaalasjas avalik menetlushuvi kuivõrd tegu on pandud toime ligi 3 aastat tagasi, süüdistatavad ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning puudub info, et ka pärast süüdistuse aluseks oleva teo toimepanemist oleks süüdistatavaid alus kahtlustada mingite süütegude toimepanemises. Prokuratuur rõhutas, et kuriteo toimepanemisega seotud asjaolude pinnalt (sh altkäemaksuks antud rahasumma suurus, altkäemaksu andmise motiivid) on süüdistatavate süü väike ning seda ilmestab täiendavalt ka nende poolne siiras kahetsus. Prokuratuur andis ülevaate ka KrMS § 202 lg 2 punkti 2 alusel määratavatest ja prokuratuuri hinnangul vajalikest kohustustest (rahasumma tasumise kohustus Xil 1500 euro ja Y OÜ -l 3000 euro ulatuses 6 kuu jooksul). Kohus selgitas eelistungil süüdistatavatele KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise olemust ja sellega kaasnevaid tagajärgi (sh seda, et õigusabikulud jäävad süüdistatavate endi kanda) ning süüdistatavad nõustusid prokuratuuri taotlusega. Ka kaitsja nõustus prokuratuuri taotlusega ning soovis jääda juba kaitseaktis lõpetamise võimalikkust toetavale seisukohale. Kokkuleppel menetlusosalistega ning tuginedes KrMS § 258 lg 3 alusel tutvus kohus prokuratuuri taotluse lahendamiseks kriminaaltoimiku materjalidega. 18.12.2025. andis Harju Maakohus Xe ja Y OÜ neile esitatud süüdistuses üldmenetluses kohtu alla ning määras kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine toimub kohtu alla andmise määruses märgitud ajal aset leidval kohtuistungil. 19.12.2025 pärast kohtuistungi rakendamist kontrollis kohus üle, et kas menetlusosalised jäävad eelistungil esitatud menetluse lõpetamise taotluse ja selle osas väljendatud seisukohtade juurde. Menetlusosalised jäid esitatud taotluse juurde ning oma seisukohti täiendada ei soovinud. Kohtu põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, prokuröri ja süüdistatavate taotluse ning kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad leiab, et kriminaalmenetluse võib lõpetada, kuivõrd asjas esinevad KrMS §-s 202 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused. Samuti leiab kohus, et KrMS § 202 lg 2 punkti 2 alusel tuleb süüdistatavatele panna lisakohustus tasuda üldsuse huvides riigile rahasumma (X 1500 eurot ja Y OÜ 3000 eurot) 6 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. KrMS § 202 lg 1 ja § 274 lg 5 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur ja süüdistav taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Prokuratuur ja süüdistatavad ja ka kaitsja on kohtuistungil olnud ühte meelt selles, et käesolevas kriminaalasjas esineb KrMS §-st 202 ja § 274 lg-st 5 tulenev alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Esmalt tuleb kohtul hinnata, et kas esineb KarS § 2 lg- s 2 sätestatud alus karistusõiguslikuks sekkumiseks. Kohus on menetluse lõpetamisele suunatud taotluse lahendamiseks tutvunud ka süüdistusaktis märgitud kriminaalasja kohtueelsete materjalidega. Menetlusosalised nõustusid kohtuistungil, et kohus saab nende pinnalt taotlust lahendada. Kohtu hinnangul on süüdistusaktis viidatud tõendite sisulise analüüsi pinnalt sedastatavad süüdistuse aluseks olevad asjaolud. Tuvastatav on, et Xe ja politseiametnik C poolt sõlmitud altkäemaksu kokkulepe, C vastavus ametiisiku mõistele võimalus mõjutada avaliku võimu otsustust, Xe

1-25-5248 poolt sularaha üleandmine C ning Xe poolt sularaha üleandmise hõlmatus altkäemaksukokkuleppega. Tuvastatav on ka asjaolu, et Xe näol oli tegemist Y OÜ juhatuse liikmega, kes altkäemaksu andmisel tegutses Y OÜ huvides. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks süüdistuse aluseks olevad asjaolud ning asub hindama kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkust KrMS § 202 sätestatud tingimuste valguses. KrMS § 202 kohaldamisel on oluline hinnata süüdistatavate süü suurust. Xe ja Y OÜ -d süüdistatakse vastavalt KarS § 298 lg 1 ja lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Viidatud kuriteokoosseisu näol on tegemist teise astme kuriteoga, millel on äärmiselt lai sanktsioonivahemik – juriidilisele isikule rahaline karistus ning füüsilisele isikule rahaline karistus või tähtajaline vangistus 30 päeva kuni viis aastat. Võttes arvesse viidatud sanktsioonivahemikku, mahutuvad vastava kuriteokoosseisu alla väga erineva ebaõiglusmääraga käitumisaktid. Xele ja Y OÜ -le heidetakse ette 200 euro ulatuses altkäemaksu andmist ametiisikule selleks, et mõjutada Y OÜ välismaalasest töötaja elamisloa pikendamise taotluse osas positiivse otsuse tegemiseks. KarS § 298 lg 1 ja lg 3 näol on tegemist kuriteokoosseisuga, mille keskmes on altkäemaksukokkuleppe. Seejuures omavad tähendust need tingimused, millest lähtuvalt vastav kokkulepe sündis. Kuigi koosseisu täidetuse seisukohalt ei ole otseselt tähtsust selles, et kelle initsiatiivil altkäemaksukokkuleppeni jõuti siis ometigi iseloomustab see kuriteo toimepanija (antud juhul altkäemaksu andja) süü suurust. Kohtu hinnangul on kriminaalasja materjalidest välja loetav, et konkreetne ettepanek tuli jälitustoimingus osalenud politseiametnikult, millega süüdistatavad aga igati nõustusid. Seejuures on oluline, et süüdistatavate motiiviks oli tagada oma välismaalasest töötaja juba olemasoleva tähtajalise elamisloa pikendamine ja seeläbi võimalus jätkata ka temaga töösuhet. Arvestada tuleb ka seda summa suurust, mis altkäemaksu kokkuleppe kohaselt maksmisele kuulus. Käesoleva süüdistuse kohaselt oli selleks 200 eurot. Arvestades, et altkäemaksu kokkulepe on oma olemuselt ekvivalentsuskokkulepe, siis võib altkäemaksu summa suurus teatud juhtudel iseloomustada kaudselt ka kokkuleppe esemeks oleva volituste kuritarvitamise raskust ja sellega silmas peetava tulemuse olulisust kokkuleppe osapooltele. Oluline on siinjuures silmas pidada, et kuivõrd oli politseiametniku näol oli tegemist jälitustoimingus osaleva isikuga, siis puudus reaalne oht, et altkäemaksu kokkuleppega silmas peetud kahjulikud tagajärjed võinuks ka reaalselt saabuda. Lisaks tuleb süüdistatavate süü suuruse hindamisel arvestada ka puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu ning süü tunnistamist kohtueelses menetluses. Süüdistusakti kohaselt etteheidetava teo puhul raskendavad asjaolud puudusid. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatavate süü suurust konkreetse kuriteokoosseisu kontekstist saab pidada pigem keskmisest oluliselt väiksemaks, mis võimaldab kohtu järgnevalt hinnata ka avaliku menetlushuvi olemasolu. Kriminaalmenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on õiguspärase, õiglase ja efektiivse karistusotsuseni jõudmine, mis tagaks karistuse eri- ja üldpreventiivsete mõjude rakendumise vastavalt nii individuaalsel kui ühiskondlikul tasandil. Seejuures tulebki kohtul hinnata, et kas vastavad eesmärgid on saavutatavad ka menetluse lõpetamise korral ilma karistusotsuse tegemiseta. Eripreventiivsete kaalutluste valguses tuleb hinnata, et kas süüdistatavate karistamise asemel menetluse lõpetamine võiks kuidagi suurendada riski, et konkreetsed süüdistatavad võiksid jätkata kuritegude toimepanemisega. Süüdistatavad on kriminaalkorras varasemalt karistamata ning kohtule teadaolevalt ei ole nende poolt pandud toime mingeid süütegusid ka peale süüdistuse aluseks olevat kuritegu. Eeltoodu viitab, et süüdistuse aluseks olev altkäemaksu andmise juhtum on oma loomult pigem juhuslikku episoodilist laadi ega anna tunnistust süüdistatavatel kuritegelikule käitumisele omaste hoiakute väljakujunemisest. Süüdistatavad on kohtueelses menetluses oma süüd ka tunnistanud ning oma käitumist puhtsüdamlikult kahetsenud. Seejuures ei saa mööda vaadata asjaolust, et ka

1-25-5248 kriminaalmenetlus ise võib sellele allutatud isikule tunduda õigusi piirava ja tuleviku osas ebakindlust tekitava olukorrana, mis juba iseenesest omab distsiplineerivat toimet ning annab saadab süüdistatavatele selge signaali, et riik tegeleb aktiivselt kuritegude avastamisele suunatud tegevustega, mistõttu sarnasesse olukorda edaspidiselt sattumise vältimiseks on arukas elada ühiskonnas valitsevate väärtuste ning nende kaitseks kehtestatud karistusnormidega vastuollu minemata. Pidades silmas altkäemaksu andmisega süüdistatavate poolt lahendatavat probleemi (töötajaga töösuhte jätkamise vajadus) ja altkäemaksu andmise reaalseid tagajärgi konkreetsel juhul (altkäemaksusumma konfiskeerimine, kriminaalmenetlus ja selle kulude kandmine, menetluse lõpetamisega kaasnev kohustus maksta riigituludesse 1500 ja 3000 euro suurune rahasumma ning lõpuks ka töötaja elamisloa osas negatiivse lahenduse jõustumine), on süüdistatavtel ilmselt põhjust oma käitumist pidada piisavalt ebaotstarbekaks ka majanduslikus mõttes, et seda tulevikus enam mitte korrata. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et arvestades süüdistatavatel eelneva karistatuse puudumist kui ka kriminaalmenetluses pikaajalist osalemise ning kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate tagajärgede (rahaliste kohustused ja altkäemaksu summa konfiskeerimine) rakendumist, võib piisava tõenäosusega väita, et kriminaalmenetluse lõpetamine ei soodusta süüdistatavate puhul uute kuritegude toimepanemist. Üldpreventsiooni vaates tuleb kohtul hinnata seda, millise signaali saadaks kriminaalmenetluse lõpetamine ühiskonnale. Kohtu hinnangul on riigivõimu teostamise õiguspärasuse eeldusena oluline, et see toetuks asjakohastele õigusallikatele, oleks õigesti kaalutletud ning vaba ebakohastest mõjutustest. Riigivõimu efektiivseks teostamiseks on vajalik ühiskonnaliikmete usaldus selle vastu, mistõttu on korruptsioonikuritegude vähendamine ühiskondlikus vaates reeglina alati prioriteetne. Teisalt lasub riigil kohustus kasutada kohtumenetluseks mõeldud ressursse alati võimalikult tõhusalt, tagades ka seeläbi võimalikult ulatusliku õigushüvede kaitse. Seetõttu tuleb ka üldpreventiivseid argumente kaaluda alati konkreetse kuriteo asjaolude kontekstis. Kohus on juba eelnevalt viidanud, et altkäemaksu andmist puudutava kuriteokoosseisu sanktsioonivahemik on äärmiselt ulatuslik, mis ilmestab ka vastava kuriteokoosseisu alla mahtuvate käitumisaktide suurt varieeruvust (sh konkreetse kuriteo ebaõiglusmäära osas). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva süüdistuse pinnalt selliseid erakordseid kuriteoga seotud asjaolusid, mis ilmtingimata nõuaksid süüdistatavate kohtulikku karistamist ja selleks vajaliku menetlusressursi rakendamist. Käesolevas kriminaalasjas puudub kannatanu ning altkäemaksu andmisega silmas peetud ebaseaduslik mõjutus osutus täiesti tulemusetuks juba seetõttu, et altkäemaksu küsimise näol oli tegemist riigi poolse jälitustegevusega. Kohus peab oluliseks sedagi, et KrMS § 202 lg 7 kohaselt on konkreetse süüdistuse aluseks oleva kuriteo osas ka prokuratuuril kohtueelses menetluses õigus otsustada menetluse lõpetamise üle ning praktikas seda õiguslikku alust ka kasutatakse. Taotlus menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel on kooskõlastatud ka Riigiprokuratuuri tasandil. Õiguse ühetaolise kohaldamise ja võrdse kohtlemise valguses on oluline, et sarnastes olukordades olevaid isikuid koheldaks võrdselt, mistõttu on kohtu jaoks muude argumentide kõrval oluline ka prokuratuuri soov selle põhimõtte rakendamist tagada. Antud juhul on prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja lõpetamise takistuseks osutunud asjaolu, et soovitakse konfiskeerida ka altkäemaksu andmise objektiks olnud rahasumma (200 eurot), mille rakendamise pädevus on üksnes kohtul. Samas on konfiskeerimise kohaldamine oma olemuselt süüdistatavat koormav ja distsiplineeriv abinõu, mis pigem võimaldab kindlamalt väita, et menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel on põhjendatud. Lõpeks on kohtu hinnangul üldpreventiivsete kaalutluste kontekstis oluline seegi, et käesoleva taotluse lahendamine toimub avalikul kohtuistungil, mis saadab üldsusele selge signaali, et korruptiivne käitumine ei jää riigi poolt tuvastamata ega ka tagajärjetuks (arvestades süüdistatavatele KrMS § 202 lg 2 punkti 2 alusel pandavaid rahalisi kohustusi). Kohtu hinnangul on üldsuse huvides süüdistatavatelt väljamõistetavad rahasummad ning nende

1-25-5248 tasumise tähtaeg (mõlemalt süüdistatavalt kokku 4500 eurot kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest) proportsionaalne, arvestades süüdistuse ja kriminaalmenetlusega seotud asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi määral, mis takistaks kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel lähtuvalt KrMS § 202 lg-le 1. Nagu eelpool märgitud, on prokuratuur ühes kriminaalmenetluse lõpetamisega taotlenud ka altkäemaksuna üle antud 200 euro suuruse rahasumma konfiskeerimist. Süüdistatavad ja kaitsja on selle taotlusega kohtuistungil nõustunud. KarS § 301 ja § 83 lg 2 alusel on kohtul võimalik konfiskeerida altkäemaksu kuriteos üle antud vara kui tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ese. Kohtu hinnangul on prokuratuuri poolt esitatud ja teiste menetlusosaliste poolt toetatud taotlus sularaha (summas 200 eurot) konfiskeerimiseks põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tegemist süüdistatavate poolt üle antud ning neile kuuluva rahasummaga ning selle üleandmine oli osa altkäemaksukokkuleppe täitmisest. Arvestades nii kuriteoga kui ka kriminaalmenetlusega seotud asjaolusid (sh. menetluse lõpplahendust), on kohtu hinnangul konfiskeerimise rakendamine altkäemaksuks olnud raha suhtes ka igati proportsionaalne. /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Mõistlik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.