Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-23-2034 10. detsember 2025 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Heili Sepp Kriminaalasi - Sergei Zavarzini süüdistuses KarS § 4024 lg 1 järgi; - Rudolf Trussi süüdistuses KarS § 4024 lg 1 ja § 4023 lg 1 – § 22 lg 3 järgi; - Danite Elektritööd OÜ süüdistuses KarS § 4024 lg 2 järgi; - OÜ Danite Varahooldus süüdistuses KarS § 4024 lg 2 ja § 4023 lg 2 – § 22 lg 3 järgi. Kolmandate isikute vara konfiskeerimine Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2025. a otsus Prokuratuur, esindaja riigiprokurör Eneli Laurits, kassatsioon Kolmandate isikute esindaja vandeadvokaat Leon Glikman 26. november 2025, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2025. a otsus osas, millega konfiskeeriti KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt isikutelt 237 270 eurot 16 senti ning otsustati neile tagastada 16 664 eurot 84 senti.
2.Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
5.Mõista Eesti Vabariigilt kolmandate isikute kassatsioonimenetluse kulu katteks välja 140 eurot 53 senti A kasuks, 140 eurot 53 senti B kasuks ja 140 eurot 53 senti C kasuks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a otsusega tunnistati Sergei Zavarzin, Rudolf Truss, Danite Elektritööd OÜ ja OÜ Danite Varahooldus süüdi selles, et nad andsid erasektoris altkäemaksu D-le. R. Truss ja OÜ Danite Varahooldus tunnistati süüdi ka altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises. Sama otsusega konfiskeeriti kolmandatelt isikutelt (D pärijatelt) A-lt, B-lt ja C-lt karistusseadustiku (KarS) § 83 lg 3 p 2 alusel 6800 eurot.
1-23-2034
2.Maakohus tuvastas, et D kodu ja auto läbiotsimisel leiti 253 935 eurot sularaha, mis arestiti. Prokuratuur taotles selle sularaha konfiskeerimist kolmandatelt isikutelt. Kohus pidas võimalikuks konfiskeerida 6800 eurot, kuna pole kindel, et ülejäänu saadi altkäemaksu andmise tulemusel. Seetõttu tuleb 247 135 eurot aresti alt vabastada ja kolmandatele isikutele tagastada.
3.Apellatsioonis taotles prokuratuur kolmandatelt isikutelt KarS § 831 lg 2 p 1 ja § 84 alusel täiendavalt 247 135 euro väljamõistmist.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2025. a otsusega tühistati maakohtu lahend osas, millega jäeti konfiskeerimata D elukohast leitud sularaha, konfiskeeriti KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt isikutelt 237 270 eurot 16 senti ning tagastati neile 16 664 eurot 84 senti.
5.Ringkonnakohus märkis, et läbiotsimisel leitud sularaha on altkäemaksu andmise tulemusel D kätte jõudnud vara, mis läks pärimise teel kolmandate isikute omandisse. Lisaks eurorahatähtedele leiti läbiotsimisel 635 Suurbritannia naela, 75 700 Vene rubla ja 17 200 Ameerika Ühendriikide dollarit. Naelad, rublad ja dollarid pole altkäemaksuga seotud. Seega peab läbiotsimisel leitud ja arestitud rahast tagastama kolmandatele isikutele eurodeks ümberarvestatult 16 664 eurot 84 senti. KarS § 83 lg 3 p 2 alusel tuleb konfiskeerida 237 270 eurot 16 senti.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuur ja kolmandad isikud, kuid kolmandate isikute esindaja kassatsiooni menetlusse ei võetud.
7.Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti konfiskeerimata 16 664 eurot 84 senti, ja uue otsusega kolmandatelt isikutelt 253 935 euro konfiskeerimist ning neile 16 258 euro 43 sendi tagastamist. Kassaator märgib, et D kodu ja auto läbiotsimisel leiti eurorahatähtedes 253 935 eurot, mis arestiti. Lisaks eurodele leiti läbiotsimisel rublad, naelad ja dollarid, millest on tagastatud 355 naela. Ülejäänud valuuta konverteeriti eurodeks (16 258 eurot 43 senti) ja kanti Kaitsepolitseiameti (KAPO) deposiitkontole. Seda raha pole arestitud, see ei ole kuritegudega seotud ning tuleb tagastada. Konfiskeerima peab 253 935 eurot. Niisugust järeldust toetab ka ringkonnakohtu argumentatsioon. Riigikohus saab ringkonnakohtu arvutusvea ise parandada.
8.Kolmandate isikute esindaja leiab, et kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Prokuratuur pole viidanud materiaalõiguse normile, mida oleks vääralt kohaldatud, ega kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele. Riigikohus ei tohi võtta vastu kassatsioonile lisatud 4. märtsi 2019. a üleandmise akti, kuna seda ei esitatud kohtule varasemas menetluses ning sellele tuginemisega taotletakse faktiliste asjaolude tuvastamist, mis on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 363 lg 5 kohaselt keelatud. Raha üleandmise aktile toetumata ei saa kassatsiooni rahuldada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et ringkonnakohus on nii kolmandatelt isikutelt konfiskeeritud kui ka neile tagastatava rahasumma kindlaksmääramisel eksinud. Põhjendamatu on kassatsioonivastuse väide, nagu ei oleks prokuratuur selgitanud, milles see eksimus seisneb.
10.Kriminaalasja materjali kohaselt arestiti Harju Maakohtu 12. märtsi ja 29. aprilli 2020. a määrusega D elukohast ja sõiduautost leitud ning ära võetud sularaha 253 935 eurot: a) esimese määrusega arestiti 75 224 eurot 64 senti; b) teise määrusega arestiti 178 710 eurot 36 senti. Mõlema kohtumääruse põhjendustes viidatakse sellele, et läbiotsimisel leiti ja võeti ära 253 935 eurot, 75 700 2(4)
1-23-2034 rubla, 635 naela ja 17 200 dollarit. Kohtumääruste põhjendused haakuvad ka läbiotsimisprotokollides ja läbiotsimise tulemusi kajastavas vaatlusprotokollis kirjeldatud andmetega, mille järgi leiti läbiotsimiste tulemusena 253 935 eurot ning lisaks 75 700 rubla, 635 naela ja 17 200 dollarit. Seega järeldas ringkonnakohus vääralt, et eurodes leitud rahasumma hõlmab ka rublades, naelades ja dollarites leitud rahasummat ning eurodeks ümberarvutatud rahasumma tuleb 253 935 eurost maha arvata.
11.Kassaator täheldab õigustatult, et ringkonnakohtu otsuse põhjenduskäiku järgides oleks tulnud KarS § 83 lg 3 p 2 alusel konfiskeerida kogu eurorahatähtedes leitud ja arestitud 253 935 eurot. Tuvastatu kohaselt on see altkäemaksu andmise tulemusel D kätte jõudnud vara, mis läks pärimise teel kolmandate isikute omandisse. Järelduseni, mille kohaselt tuleb nimetatud summast maha arvata 16 664 eurot 84 senti, jõudis apellatsioonikohus tähelepanematusest tingitud vea tõttu. Osutatud viga on KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.
12.Apellatsioonikohus eksis kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes ka kolmandatele isikutele tagastatava rahasumma kindlaksmääramisel. Kassatsioonile lisatud 4. märtsi 2019. a kuupäeva kandva üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt tagastas menetleja A-le läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud 635-st Suurbritannia naelast 355 naela. Ülejäänud valuuta kanti KAPO deposiitkontole ning selle suurus on eurodeks ümberarvestatult 16 258 eurot 43 senti. Vaidlus puudub selle üle, et deposiitkontol hoiustatud raha konfiskeerimiseks või arestimiseks pole alust. Järelikult tuleb kõnealune summa, s.o 16 258 eurot 43 senti, kolmandatele isikutele tagastada.
13.Kolleegium ei nõustu kolmandate isikute esindaja seisukohaga 4. märtsi 2019. a üleandmisevastuvõtmise akti suhtes. KrMS § 363 lg-s 5 sätestatud faktiliste asjaolude tuvastamise keeld puudutab eeskätt KrMS §-ga 62 hõlmatud tõendamiseseme asjaolusid. KrMS § 347 lg 2 p 6 võimaldab aga kassaatoril taotleda Riigikohtult menetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamist ka tuginevalt sellistele dokumentidele, mida kohtutoimikus pole. (Vt RKKK 03.11.2010, 3-1-1-92-10, p 10.) Praeguses asjas põhjendabki prokuratuur üleandmise-vastuvõtmise aktile viidates menetlusõiguse rikkumist, s.o seda, kuidas apellatsioonikohus kolmandatele isikutele tagastatava rahasumma kindlaksmääramisel eksis.
14.Kuigi deposiitkontol olev raha ei ole prokuratuuri kinnitusel kuriteoga seotud ja seda pole ka arestitud, on seda hoitud uurimisasutuse kontrolli all üle kuue aasta. Seetõttu kordab kolleegium varasemas praktikas väljendatud seisukohta, mille järgi võib kriminaalasja menetleja asja enda valdusse võtta või piirata muul viisil asja või muu eseme kasutamist ja/või käsutamist üksnes seaduses selleks ette nähtud korras. Kui ese võetakse ära ja seda hoitakse asitõendina, ehkki tõendamisvajadus seda (enam) ei õigusta, tuleb see tagastada omanikule või senisele õiguspärasele valdajale või vastava aluse esinemise korral arestida. Viimasel juhul tuleb arestimistaotlus esitada viivitamatult. Samamoodi ei või menetleja konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks ära võetud asja enda kontrolli all hoida kauem, kui see on vältimatult vajalik vara arestimise (või muu tagamisabinõu) kohaldamise taotluse esitamiseks ja lahendamiseks. (Vt RKKK 22.12.2023, 1-23-2939/28, p-d 16– 18.)
15.Prokuratuuri taotlust – teha konfiskeerimise kohta uus otsus – rahuldada ei saa. KrMS § 361 lg 1 p-de 1–4 ja 6–8 kohaselt on Riigikohus pädev tegema sellise otsuse, mis süüdimõistetu olukorda ei raskenda. Erandina on Riigikohus KrMS § 361 lg 1 p 5 järgi õigustatud jõustama maakohtu otsuse, mis on võrreldes ringkonnakohtu lahendiga süüdimõistetu jaoks ebasoodsam. Kuna Riigikohus ei või üldjuhul teha niisugust lahendit, mille tagajärjel muutub isiku olukord raskemaks, tuleb sellest põhimõttest juhinduda ka teiste kohtumenetluse poolte, sh kolmanda isiku puhul. Prokuratuuri taotluse rahuldamine raskendaks kolmandate isikute olukorda. Kõne alla ei tule maakohtu otsuse jõustamine ega ka KrMS § 361 lg 1 p-s 2 sätestatud lahendi tegemine. 3(4)
1-23-2034
16.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2025. a otsuse osas, millega konfiskeeriti KarS § 83 lg 3 p 2 alusel kolmandatelt isikutelt 237 270 eurot 16 senti ning otsustati neile tagastada 16 664 eurot 84 senti, ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Kriminaalasja uuel arutamisel peab ringkonnakohus käesoleva otsuse p-des 10–12 märgitut arvestades kindlaks määrama nii kolmandatelt isikutelt konfiskeeritava kui ka neile tagastatava rahasumma. Muus osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Prokuratuuri kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.
17.Kassatsioonivastuses palutakse hüvitada kolmandatele isikutele võrdsetes osades lepingulisele esindajale kassatsioonivastuse esitamise eest makstud tasu 421 eurot 60 senti. Kolleegium loeb lepingulisele esindajale makstud summa KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks ja mõistab KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt iga kolmanda isiku kasuks välja 140 eurot 53 senti. Samas ei saa menetluskulu hüvitist kanda Glikman Alvin Advokaadibüroo OÜ pangakontole, sest selleks pole kolmandad isikud esitanud Riigikohtule taotlust (nt RKKK 28.11.2024, 4-24-941/48, p 25). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.