Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. oktoober 2025, Tartu
Kriminaalasja number
1-25-5228 (24278051128)
Kohtunik
Kristiina Laas
Kriminaalasi
Kristiina Bander süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi sekretär
Margot Nigol
Prokurör
Andreas Eskor
Süüdistatav
Kristiina Bander isikukood: 49209160284; viibimiskoht: XXX ; XXX kodakondsus; emakeel: XXX; XXX; XXX, , XXX varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.11.2020. a otsusega asjas nr 1-18-5815 KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega; KarS § 65 lg 2 järgi mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 19.02.2024. a määrusega vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaeg. Tartu Maakohtu 31.01.2025. a määrusega pöörati karistuste ärakandmata osa 2 aastat 3 kuud ja 19 päeva vangistust täitmisele, karistuse kandmise aja algust loetakse alates 29.01.2025. a
Tõkend
Tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Marina Valge (süüdistatav ei taotlenud kaitsja osalemist kohtumenetluses)
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ning §-dest 249, 306, 311 ja 313, kohus otsustab:
ja 9 päeva vangistust, ning kohtuotsuste kogumis mõista Kristiina Banderile liitkaristuseks 5 aastat ja 9 päeva vangistust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.10.2025. a.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Süüdistus Kristiina Banderit süüdistatakse selles, et ta isikuna, keda on Riigikohtu 25.11.2020. a otsusega asjas nr 1-18-5815 karistatud KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, käitles uuesti ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini. Nimelt omandas Kristiina Bander eeluurimisel tuvastamata asjaoludel, kuid hiljemalt 02.06.2024. a varahommikul kokku vähemalt 2,982 grammi puhast amfetamiini. Kristiina Bander hoidis enda juures, s.o valdas, kolme kotikest amfetamiiniga. Üks kottidest sisaldas 14,93 grammi valkjat pulbrit, milles oli 14% amfetamiini, ja seega sisaldus pulbris 2,09 grammi amfetamiini. Teine kott sisaldas 0,17 grammi kollakat ainet, milles oli 48% amfetamiini, ja seega sisaldus aines 0,082 grammi amfetamiini. Kolmas kott sisaldas 3,69 grammi kollast vaigutaolist ainet, milles oli 22% amfetamiini, ja seega sisaldus aines kokku 0,81 grammi amfetamiini. Kristiina Bander valdas kolme kotikest amfetamiiniga 02.06.2024. a varahommikuni, mil Tartu Ülikooli Kliinikumi töötaja need leidis erakorralise meditsiini osakonda (L. Puusepa 8, Tartu) toimetatud Kristiina Banderi rinnahoidja seest, s.o tema valdusest, võttis need ära ja andis need 02.06.2024. a kella 06.50 paiku politseile üle. Oma käitumisega rikkus Kristiina Bander NPALS § 3 lg 1 nõudeid narkootiliste ainete käitlemisest. NPALS § 2 p 3 kohaselt käitlemine on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Tulenevalt NPALS § 3 lg-st 1 on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist. Seega pani Kristiina Bander toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses korduva ebaseadusliku käitlemise. Kokkuleppe sisu Kristiina Banderi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi taotleb prokurör kohtus Kristiina Banderi karistamist 3 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.11.2020. a otsusega asjas nr 1-18-5815 Kristiina Banderile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis kokkuleppe sõlmimise, s.o 23.09.2025. a seisuga on 1 aasta 7 kuud ja 24 päeva vangistust. Seega
kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on liitkaristuseks 5 aastat ja 24 päeva vangistust. Liitkaristuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Narkootiline aine amfetamiin, mis on jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, palub prokurör konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja KarS § 191 alusel ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks sundraha 2215 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 402 eurot ja kaitsja tasu 278,96 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Menetluskulud kogusummas 2895,96 eurot mõista välja Kristiina Banderilt ning võimaldada tal need tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht Kristiina Bander kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kristiina Bander süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 191 alusel konfiskeerida Kristiina Banderilt narkootiline aine, mis leiti tema juurest 02.06.2024. a ning on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. NPALS § 7 lg-st 3 tulenevalt jääb see ekspertiisiasutusele säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Menetluskuludeks on KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 9 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 kohaselt narkootilise aine ekspertiisi kulu 402 eurot ja kaitsja tasu 278,96 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, s.o kokku 2895,96 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasja juures olevad kaks DVD-R plaati (pakendid nr 1 ja 2) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.