lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/1-25-1894/31

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-25-1894/31
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppega lõpetatud üldmenetlus pärast tõendite uurimist
Kuulutamise aeg
26.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
790
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 26. september 2025 1-25-1894 Mario Truu, Erkki Hirsnik ja Ingrid Kullerkann Kriminaalasi Andrew Rebase (Rebane, isikukood 38007060324) süüdistuses karistusseadustiku § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Viru Maakohtu 5. septembri 2025. a otsus Süüdistatav Andrew Rebane, apellatsioon

TARTU RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB

Jätta Andrew Rebase apellatsioon Viru Maakohtu 5. septembri 2025. a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Selle määruse saab vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1.Prokuratuur, süüdistatav Andrew Rebane ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge sõlmisid 3. septembril 2025 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe süüdistatava süüditunnistamiseks ning karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi. Kokkuleppest nähtub, et A. Rebane lõi 10. mail 2024 kella 16 paiku Rakveres ringteel liikluses tekkinud konflikti käigus tahtlikult läbi avatud autoakna juhiistmel istunud M.V. le ühe korra parema käe rusikaga näkku. See põhjustas kannatanule valu ja kinnise ninaluu murru.
2.Viru Maakohtus 3. septembril 2025 toimunud istungil jäid pooled kokkuleppe juurde. A. Rebane selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta sõlmis selle vabatahtlikult ning see vastab sellele, milles pooled kokku leppisid.
3.Viru Maakohtu 5. septembri 2025. a otsusega tunnistati süüdistatav kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 09.07.20261-25-5474/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20261-26-1303/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20261-26-4664/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.07.20261-26-2747/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 07.07.20261-26-4224/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.07.20261-26-2966/7Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
4.Maakohtu otsuse vaidlustas A. Rebane, kes taotleb selle tühistamist ja kriminaalmenetluse lõpetamist. Ta leiab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu pole tõendatud. Lisaks sõitis kannatanu talle otsa ja solvas teda, mis tekitas temas sotsiaalselt mõistetava vastureaktsiooni ja ta tegutses hädakaitses. A. Rebasel puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Kehaline kontakt tekkis vahetu konflikti käigus. Kokkuleppes kirjeldatud tegu ei saa pidada kuriteoks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kolleegium ei võta seisukohta apellatsiooni nende väidete suhtes, mis puudutavad seda, kas A. Rebasele süüks arvatud kuritegu on tõendatud. Selles osas puudub tal kaebeõigus, mistõttu ei anna ringkonnakohus niisugustele väidetele sisulist hinnangut (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 2012. a määrus asjas 3-1-1-70-12, p-d 10 ja 12). Vaidlustatud otsus tehti kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumise korral (KrMS § 318 lg 4 ls 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4 ls 2).
6.KrMS § 318 lg-s 4 märgitud olukord, kus kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, tähendab seda, et kokkuleppes märgitud faktilised asjaolud ei vasta ühelegi kuriteokoosseisule. Ringkonnakohus peab selle küsimuse lahendamisel võrdlema kokkuleppes toodud kuriteo asjaolusid karistusseadustiku eriosa sätte kuriteokoosseisu kirjeldusega ja otsustama, kas kokkuleppes esitatud faktilised asjaolud on selle sättega hõlmatud. Ringkonnakohtul pole võimalust ega pädevust hinnata KrMS § 318 lg 4 mõistes seda, kas kokkuleppesse kirja pandud asjaolud on tõendatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2023. a määrus nr 1-22-5228/39, p 33 ja 1. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-70-12, p 8 jj). Seega ei saa A. Rebase apellatsiooni selles küsimuses sisuliselt lahendada. Ringkonnakohtul ei tekkinud ka kokkuleppe teksti ning KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo kirjelduse võrdlemisel kahtlust, kas kokkuleppes kirjeldatu vastab kehalise väärkohtlemise koosseisule. Samuti ei osuta miski sellele, et maakohus võis kokkulepet kinnitades ja kokkuleppekohast otsust tehes rikkuda KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Maakohtu istungi protokollist nähtub, kuidas A. Rebane väidab istungil selgesõnaliselt, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta sõlmis selle vabatahtlikult (vt Viru Maakohtu 3. septembri 2025. a istungi protokolli lk 44).
7.Samas on apellatsioonis osutatud ka võimalikule hädakaitsele, mille tõttu leiab A. Rebane, et kokkuleppes kirjeldatud tegu pole kuritegu. Kolleegium leiab KrMS § 318 lg-le 4 tuginedes, et sellise väite esitamisel saab kaebeõigust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale jaatada. Küll aga jääb apellatsioon kõnealuses osas läbi vaatamata KrMS § 326 lg 3 alusel, sest see on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohtul on võimalik kontrollida üksnes seda, kas kokkuleppes märgitud kuriteo asjaolud vastavad karistusseadustiku eriosa sätte kuriteokoosseisu kirjeldusele. Kokkuleppemenetluse korral ei saada vähemalt üldjuhul apellatsioonimenetluses edu kaitseväidet, et süüdistatava vastutuse välistab hädakaitse või mõni teine õigusvastasust välistav asjaolu (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. veebruari 2024. a määrus asjas nr 1-24-200, p 10). Niisuguseid asjaolusid ei märgita reeglina kokkuleppe tekstis ja ringkonnakohus ei saa kõnealuse kaitseväite paikapidavust hindama asuda. Kolleegium ei näe praegu ka KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni piirest väljumiseks.
8.Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 318 lg-st 4 ning § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Rebase apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20261-26-4534/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.07.20261-26-4615/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja